Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Jõgeva kohtumaja · 12.07.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
Kohtuasja number: 2-10-5967/5
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 12.07.2010
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1144

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Aktiva Finance Group OÜ10746479(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-10-5967

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maimu Laumets

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. juuli 2010.a, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-10-5967

Tsiviilasi

Osaühingu Aktiva Finants hagi Ixxxx Kxxxxxxxxx vastu võla ja viivise nõudes 2476,29 krooni

Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad

Menetluse liik

Hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479; asukoht A. Weizenbergi 20, Tallinn 10150); Hageja lepinguline esindaja: Silver Eensaar, OÜ Julianuse Inkasso (asukoht A. Weizenbergi 20A, Tallinn 10150; [email protected]); Kostja: Ixxx Kxxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; registreeritud elukohtxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, tegelik elukoht teadmata) Kirjalik menetlus Kohus teeb asjas tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud kohtule kirjalikult

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2.Välja mõista Ixxx Kxxxxxxxxxxx Osaühingu Aktiva Finants kasuks 5527 (viis tuhat viissada kakskümmend seitse) krooni 31 senti, millest moodustab 2476,29 krooni põhivõlg ja 3051,02 krooni sissenõutavaks muutunud viivis 12.07.2010.a seisuga.

3.Välja mõista Ixxx Kxxxxxxxxxxx Osaühingu Aktiva Finants kasuks viivis 0,15 % tasumata põhinõudelt (2476,29 krooni) päevas alates 13.07.2010. a kuni põhinõude täieliku täitmiseni.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

3.Välja mõista Ixxx Kxxxxxxxxxxx Osaühingu Aktiva Finants kasuks viivis Võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas) väljamõistetud menetluskuludelt alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui: 1) ta jättis kohtule kirjalikult vastamata mõjuva põhjuse tõttu; 2) hagimaterjale ei toimetatud talle või tema esindajale kätte isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Pangas või arvelduskontole nr 221013921094, mõlemal juhul viitenumber 3100057455. Menetluse käik Osaühing Aktiva Finants esitas 08.02.2010. a kohtule hagiavalduse Ixxx Kxxxxxxxxx vastu põhivõla 2476,29 krooni, hagi esitamise aja seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 2475,29 krooni ja lisanduva viivise protsendina põhinõudest nõudes. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas kostjat vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kohutul ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. Hagiavalduses märgitud aadressile xxxxxxxxxxxxxxx saadetud hagimaterjalid tagastati märkega „ei ela antud aadressil“. Rahvastikuregistri andmetel elab kostja aadressixxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kuid sealt tagastati materjalid märkega „hoiutähtaja möödumisel“. Lääne Politseiprefektuur teatas vastavalt järelepärimisele, et nendel kostja elukoha kohta andmed puuduvad. 20.04.2010. a esitas hageja esindaja kohtule taotluse kostjale menetlusdokumentide avalikult kättetoimetamiseks. Kohus rahuldas taotluse ja otsustas 22.04.2009.a määrusega toimetada kostjale hagimaterjalid kätte avalikult vastava teadaande avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teade avaldati 22.04.2010.a. TsMS § 317 lg 5 alusel loeb kohus menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks 23. mail 2010.a. Kostjat hoiatati TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile mittevastamise korral. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Hageja taotles hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kuna kostja ei vastanud hagile kohtu poolt määratud tähtajaks. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.

2-10-5967 Kostja sõlmis 27.09.2004. a Tele2 Eesti AS-iga mobiiltelefoniteenuste lepingu. Kostja rikkus lepingut ja ei tasunud lepingust tulenevaid makseid temale osutatud teenuste eest nõuetekohaselt. Tele2 Eesti AS on oma nõude loovutanud hagejale. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Mobiiltelefoniteenuste lepingu üldtingimuste kohaselt kohustub kostja tasuma maksmisega viivitamise korral viivist 0,15 % maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest. Hageja on arvestanud viivist hagi esitamise, s.o 07.02.2010. a seisuga summas 2475,29 krooni. Kohus arvestas perioodil 08.02.2010-12.07.2010 viiviste suuruseks 575,73 krooni (2476,29 krooni x 0,15 % x 155 päeva), mis tuleb samuti otsusega välja mõista. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus mõistab välja ka viivise pärast lahendi tegemist protsendina põhivõlast. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 2 alusel kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu kokku summas 1350 krooni, millest 250 krooni on tasutud maksekäsu kiirmenetluses, 1000 krooni hagi esitamisel ja 100 krooni väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamise eest. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras. Vastavalt TsMS § 172 lg-le 9 ja TsMS § 483 lg-le 6 loetakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka, kui hageja esitab hagi 30 päeva jooksul maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmise määruse kättetoimetamisest alates. Hageja poolt tasutud riigilõiv tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Lisaks taotles hageja kostjalt välja mõista hageja poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 2500 krooni. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et lepingulise esindaja tasu on mõistlik ja põhjendatud ning jääb Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137 kehtestatud teistelt menetlusosalistelt sissenõutava lepingulise esindaja ja nõustaja kulude maksimaalse kulu piiresse. Lepingulise esindaja tasu summas 2500 krooni tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 177 lg 2 alusel märgib kohus hageja taotlusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Maimu Laumets Kohtunik