Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

2-10-448

HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUS

1.1 Hagiavalduse kohaselt sõlmisid R K (edaspidi hageja) ja OÜ Disperal (edaspidi kostja) 01. detsembril 2008.a. tähtajalise töölepingu nr 0011 (edaspidi leping), millega hageja asus kostja juurde tööle krohvija ametikohale. Leping kestis kaks kuud ning lepingu lõpptähtaeg oli 01.02.2009.a. (lepingu punkt 1.3), leping lõppes tähtaja saabudes 01.02.2009.a. Lepinguga leppisid pooled kokku hageja töötasu 138,00 krooni töötunni eest (lepingu punkt 4.1) tööajaarvestusega 8 tundi päevas ehk 40 tundi nädalas (lepingu punkt 3.1).

2-10-448 tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. TLS § 49 lg 1 p 2 ja 3 sätestavad, et tööandja on kohustatud maksma töö eest tasu ettenähtud ajal ja suuruses ning andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu.

KOSTJA SEISUKOHT

Kostja ei ole kohtule vastanud /t.l 22-23, 25/.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Kostjale väljastas kohus hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid 02.03.2010.a., kohustades kostjat hagile kirjalikult vastama 14 päeva jooksul hagi kättesaamisest alates /t.l 22-24, 25/. Kostjale on menetlusdokumendid postiasutuse poolt kätte toimetatud seaduslikule esindajale Erki Hulkole 12.03.2010.a. /t.l. 25/. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Järelikult tuleb lugeda hageja hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist ja TsMS § 407 lg 1 alusel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele. Vastavalt töölepingu kehtivuse ajal s.o 01.12.2008 - 01.02.2009 puhkuseseaduse §-le 25 on tööandja kohustatud töölepingu lõppemisel maksma töötajale hüvitist kasutamata puhkuse eest. Hagejal on õigus saada hüvitist kahe kuu ehk 5 kalendripäeva eest, kuna töösuhe kestis 01.12.2008 - 01.02.2009. a. Sellest tuleneval on hagejal õigus saada kostjalt hüvitist kasutamata

2-10-448 puhkuse eest 4 305,00 krooni (detsembrikuu töötasu 24 107,00 krooni jagatud 28-ga ehk detsembrikuu päevadega, millest on lahutatud riigipühad ning korda 5 ehk kasutamata puhkuse päevad). Töölepingu seaduse (poolte vahel sõlmitud töölepingu ajal kehtinud redaktsiooni kohaselt, edaspidi TLS) § 1 kohaselt tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. TLS § 49 lg 1 p 2 ja 3 sätestavad, et tööandja on kohustatud maksma töö eest tasu ettenähtud ajal ja suuruses ning andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu. Palgaseaduse (poolte vahel sõlmitud töölepingu ajal kehtinud redaktsiooni kohaselt) § 2 lg 1 sätestab, et palk on tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule või õigusaktile, samuti muudel õigusakti, kollektiiv- või töölepinguga ettenähtud juhtudel. Palk koosneb põhipalgast ja seaduses ettenähtud juhtudel makstavatest lisatasudest, preemiatest ja juurdemaksetest. Vastavalt palgaseaduse § 18 lg-le 2, kui töötaja ei saa täita tööülesannet temast olenemata asjaoludel, maksab tööandja väljateenitud palgale juurde ulatuses, millega palgaarvestusaja jooksul tööl oldud aja eest oleks tagatud töölepingus kokkulepitud palgamäär. Seega peab tööandja tagama töötajale töölepingus kokkulepitud tasu ka ajal, mil ta töötajat tegelikult tööga ei kindlustanud. Puhkuseseaduse (poolte vahel sõlmitud töölepingu ajal kehtinud redaktsiooni) § 25 kohaselt töölepingu või teenistussuhete lõppemise korral on tööandja kohustatud töötajale maksma kasutamata jäänud puhkuse eest rahalist hüvitist, kuid kokku mitte rohkem kui nelja aasta kasutamata jäänud puhkuse eest. Hageja palub hageja menetluskulud s.o õigusabitasu 3125 krooni jätta kostja kanda ja need kostjalt välja mõista. Selle taotluse osas märgib kohus järgmist. TsMS § 162 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. TsMS § 174 1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud summas 3125 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Reena Undrest kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.