Eesistuja Ülle Jänes, liikmed Gaida Kivinurm, Kaupo Paal
Tsiviilasi
OÜ ABcom Palkmaja (pankrotis) hagi OÜ Skandia Arendus vastu alusetult saadu 170 375 krooni tagastamiseks ja viivise saamiseks, võlgnevuse 373 369 krooni ja viivise saamiseks ning OÜ Skandia Arendus vastuhagi OÜ ABcom Palkmaja (pankrotis) vastu 215 375 krooni, intressi ja viivise saamiseks.
Apellatsioonkaebuse hind
520 375 krooni
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 24.04.2009 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ ABcom Palkmaja (pankrotis) apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
10.06.2010, avalik kohtuistung
Menetlusosalised, nende esindajad
Hageja OÜ ABcom Palkmaja (pankrotis, registrikood 11155148, asukoht Laki 30, Tallinn), esindajad Rain Puks ja adv Rainer Kuulme Kostja OÜ Skandia Arendus (registrikood 11197282, asukoht Lepiku, Hõbesalu küla, Varbla vald, Pärnumaa), esindajad Marko Puusepp ja Marko Jaani
RESOLUTSIOON
Harju Maakohtu 24.04.2009 otsus tühistada osas, milles kohus tasaarvestas hageja nõude kostja kahju hüvitamise nõudega summas 147 775, 74 krooni. Teha selles osas uus otsus, lugedes tasaarvestatava nõude suuruseks 41 300 krooni. Ülejäänud osas jätta kohtuotsus muutmata. Kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastada järgmiselt:
1.OÜ ABcom Palkmaja hagi rahuldada osaliselt. 1.1 Välja mõista OÜ-lt Skandia Arendus OÜ ABcom Palkmaja kasuks (tühise tehingu järgi üleantu tagastamine) 140 100, 33 krooni, millest põhinõue moodustab 129 075 krooni, intress 6642, 06 krooni ja seisuga 24.04.2009 viivis 4383, 27 krooni. 1.2 Välja mõista OÜ-lt Skandia Arendus OÜ ABcom Palkmaja kasuks (tarnelepingu järgi) viivis 84 621, 36 krooni. Põhinõue (lepingujärgne tasu) jätta rahuldamata.
2.OÜ Skandia Arendus vastuhagi rahuldada osalisel. Välja mõista OÜ-lt ABcom Palkmaja OÜ Skandia Arendus kasuks 186 160, 58 krooni, millest põhinõue moodustab 170 375 krooni, intress 9805, 42 krooni ja seisuga 24.04.2009 viivis 5980, 16 krooni.
3.Kooskõlas TsMS § 445 lg-ga 1 välja mõista OÜ-lt Skandia Arendus OÜ ABcom Palkmaja kasuks kohtuotsuse resolutsiooni punktide 1 ja 2 alusel 38 561 (kolmkümmend kaheks tuhat viissada kuuskümmend üks) krooni ja 11 senti (140 100, 33 + 84 621, 36 - 186 160, 58).
4.Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada OÜ Advokaadibüroo Lextal (registrikood 10992652) poolt 15.01.2009 enamtasutud eksperdikulu 1539, 25 krooni (maksekorraldus nr 16742), mis kanda üle maksja arveldusarvele 221023555162. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Apellatsioonimenetluse kulud jätta kummagi poole enda kanda. Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
Asjaolud ja hageja nõuded
1.OÜ ABcom Palkmaja esitas 14.07.2008 Pärnu Maakohtule hagi OÜ Skandia Arendus vastu, milles palus kostjalt välja mõista alusetult saadud 170 375 krooni ja viivise kuni kohustuse täitmiseni. Pooled sõlmisid 12.04.2007 lihtkirjalikud broneerimislepingud kinnistute Skandia 18 ja Skandia 19 ostmiseks hageja poolt. Broneerimislepingute alusel tasus hageja kostjale ostuhinnast kokku 170 375 krooni. Hageja loobus kinnistute ostmisest ja müügilepingu sõlmimisest ja edastas kostjale 26.05.2008 vastava kirjaliku pretensiooni alusetult saadud 170 375 krooni tagastamiseks. Tulenevalt VÕS § 33 lg-test 1, 2, AÕS § 119 lg-st 1, TsÜS § 83 lg-st 1 on lepingud tühised. Isegi, kui lepingutes on nii müügilepingu eellepingu kui ka broneerimislepingu elemente, siis eellepingu tühisus toob kaasa ka kõrvalkokkuleppe tühisuse. Hageja nõuab kostjalt VÕS § 1027 ja § 1028 lg 1 alusel 170 375 krooni tagastamist. Hageja nõuab tagastatavalt rahalt viivise tasumist alates raha saamisest kuni tagastamiseni seaduses sätestatud suuruses. Pooled olid juba broneerimislepingute sõlmimisel 12.04.2007 teadlikud broneerimislepingute tühisusest, mis nähtub ka broneerimislepingu p-st 2 kui ka sellest, et pooled arutasid enne lepingu sõlmimist vorminõudega seotud probleeme. Kostja oli 12.04.2007 broneermislepingute sõlmimise hetkest teadlik, et vastav rahasumma võidakse temalt tagasi nõuda.
2.OÜ ABcom Palkmaja esitas 22.08.2008 Pärnu Maakohtule hagi OÜ Skandia Arendus vastu, milles palus kostjalt välja mõista 373 369 krooni ja viivise kuni kohustuse täitmiseni. Pooled sõlmisid 30.03.2007 palkmaja ANDY tarnelepingu, mille kohaselt kohustus hageja valmistama ja paigaldama palkmaja kostja ehitusobjektil olevale vundamendile. Palkosa maksumuse hind oli 360 000 krooni, lisaks käibemaks. Palkmaja paigalduse maksumuseks oli
75 000 krooni, lisaks käibemaks ja palkmaja kivikatuse paigaldus 62 925 krooni, lisaks käibemaks. Täiendavalt lepiti kokku ka lisatööde tegemises, mille kohta esitas hageja kostjale 16.09.2007 vastava teatise. Tarnelepingu p 5.1.6 ja hageja 16.09.2007 teatise alusel oli kostja kohustatud tasuma 120 krooni teostatud töötunni eest. Lisatöödeks olid: lisa laetalad ja paigaldus; toolvärkide paigaldus; pennide paigaldus; katusekile ja distantsliistude paigaldus; vahesente lõikamine; vundamendi maapealne soojustamine. Hageja ei ole alandanud palkmaja tarnekomplekti hinda ega ka palkmaja paigalduse hinda. V. T. tegi 17.02.2008 elektronkirjaga vastaspoolele kompromissettepaneku ning kokkulepet ei saavutatud. Seega ei ole toimunud ka hinna alandamist ning elektronkirjas ei sisaldu nõusolekut ega ka ettepanekut palkosa paigalduse maksumuse alandamiseks. Seisuga 08.08.2007 oli hageja lõpetanud palkmaja paigalduse tööd vastavalt tarnelepingu p-le 2.3, mille osas sõlmisid pooled 12.12.2007 vastava tööde üleandmise-vastuvõtmise akti. Palkmajal esinenud puuduste nimekiri fikseeriti vastavalt kostja 03.09.2007 elektronkirjale. Puudusteks /tegemata töödeks oli 03.09.2007 seisuga: maja üles tõstmine ja liistude paigaldus; veeninade paigaldus; vundamendi parandus (augud, mis sai läbi löödud rihmadele); põrandatalade paigaldus ja rihtimine; terrassitalade paigaldus ja rihtimine; sarikate rihtimine; sarikate õigeks lõikamine (alt); maja lihvimine ja puhastus; tugiposti paigaldamine/pärlini toestamiseks. Kostjale palkmaja üleandmise seisuga 12.12.2007 olid tegemata vaid maja lihtvimine ja puhastus (maksumusega ≈ 10 000 krooni) ning sarikate õigeks lõikamine (maksumusega ≈ 2000 krooni). Kostja on tasunud hagejale palkosa tarnekoplekti hinnast 170 375 krooni. Kostjal on hagejale tasumata 373 369 krooni (käibemaksuga). Tarnelepingu p 7.5 kohaselt on pooled kokku leppinud, et tarnelepingus määratud maksetähtaegade rikkumise korral on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist 0,05% tasumisele kuuluvast summast päevas iga viivitatud päeva eest. Seisuga 22.08.2008 on sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks 64 465, 79 krooni. Kostjal ei olnud alust keelduda tarnelepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmisest, sest pooled olid tarnelepingu p-des 7.3.1 ja 7.3.2 kokku leppinud, et kostja kohustub oma rahalised kohustused täitma enne hagejapoolsete tööde tegemist (ettemaks). Seega oli hagejal õigus nõuda kostja rahaliste kohustuste kogu mahus täitmist enne vaegtööde kõrvaldamist. Samuti oli hageja oma lepingulise kohustuse kogu mahus täitnud.
3.Pärnu Maakohus liitis 01.10.2008 määrusega hagid ühte menetlusse ja andis asja kohtualluvuse järgi üle Harju Maakohtule. Kostja vastus ja vastuhagi
4.Kostja vaidles hageja nõuetele vastu.
5.Pooled ei ole sõlminud ega tahtnud sõlmida kinnisasja omandamisele suunatud eellepingut VÕS § 33 mõttes, mida kinnitab lepingu p 2 esitatud kinnitus, et kinnistu eelleping kehtib vaid notariaalses vormis. Enne broneerimislepingute sõlmimist arutasid pooled omavahel läbi kinnistu müügi eellepingu vorminõudega seotud probleeme, mistõttu otsustati sõlmida kinnistu broneerituna hoidmisele suunatud broneerimislepingud. Seetõttu on hageja nõue pahatahtlik. Broneerimislepingust ei tulene hageja kohustust broneerimislepingus märgitud kinnistuid omandada või kostja kohustust kinnistuid võõrandada (lepingute p 5, 6). Kostja on pidanud ja peab broneerimislepinguid kehtivaks, mida kinnitab lepingute p-s 2 toodud eristamine kinnistu müügi eellepingust, seega on ka viivisenõue põhjendamatu.
6.Tarnelepingu alusel ehitatud palkmaja on osaliselt valmis. Palkmaja on lõplikult kostjale üle andmata, kuna hageja ei ole vaatamata korduvatele meeldetuletustele käesoleva ajani kõrvaldanud
mitmeid olulisi puudusi. Lisaks eeltoodule on palkmajal ilmnenud mitmeid olulisi ehituslikke vigu ja puudusi: majal on avastatud hallitusseene vohamine, vundament on rajatud ülespoole külmumispiiri, vundament on liiga madal põranda paigaldamiseks, palkmaja palgid on kõverad ja ebatäpsed, majas esineb avasid ning nurgatapid on lahti. Hageja on alandanud palkmaja tarnekomplekti hinda 300 000 kroonile ning paigalduse hinda 45 000 kroonile (summad käibemaksuta) 24.06.2007 hageja seadusliku esindaja V. T. elektronkirjaga. Kostja on tasunud hagejale 170 375 krooni ning vundamendi ehitamise eest sularahas 45 000 krooni. Eeltoodust nähtuvalt peaks kostja tasuma hagejale veel 200 615 krooni (käibemaksuta). Kostja ei ole tellinud katusekivi paigaldust. Samuti on lisatöödest tellitud vaid laetala paigaldus. Kostja on kasutanud VÕS § 111 tulenevat õiguskaitsevahendit ning keeldunud oma kohustuste täitmisest. Kostja tugineb ekspertide arvamusele, et hageja on tarninud ja paigaldanud eluohtlikku seenhallitust täis maja, paigaldanud selle olulise ehituspraagiga ning seetõttu puudub hageja poolt tarnitud asjal väärtus. Lepingust taganemine välistab hageja nõuded seoses tarnelepingust tuleneva põhivõla ja viivisega.
7.Kostjal on tasaarvestuslik nõue hageja vastu, mis tuleneb VÕS § 115 lg-st 1, sest kostja soetas esemeid ja kandis kulusid kokku summas 209 920, 65 krooni: 26.06.2007 Keskkonnainspektsiooni trahv 10 000 krooni; 27.01.2008 OÜ-le Relamiks projekteerimise eest 17 700 krooni; 15.02.2008 Varbla Vallavalitsusele ehitusloa taotlus 2000 krooni; 15.02.2008 Varbla Vallavalitsuse trahv 10 000 krooni; 10.07.2008 OÜ Antivamm Ehitus ekspertiis 5876, 40 krooni; 20.06.2007 OÜ-le Relamiks 40 620 krooni; 20.06.2007 AS-le Puumarket 17 260, 05 krooni; 19.09.2007 AS-le Puumarket 4059, 20 krooni; 25.09.2007 Optimera Estonia AS-le (Ehituse ABC) 1390 krooni; 01.10.2007 AS-le Puumarket 7445, 70 krooni; 02.10.2007 AS-le Lihula Maaparandus 443, 50 krooni; 03.10.2007 OÜ-le Taltsi Talu 7988, 25 krooni; 09.10.2007 AS-le Puumarket 35 912, 50 krooni; 09.10.2007 Rautakesko AS-le 92 krooni; 15.10.2007 Kesoro Pärnu OÜ-le 706 krooni; 01.11.2007 AS-le FEB 2507 krooni; 06.12.2007 AS-le Toode 734 krooni; 17.01.2008 OÜ-le Relamiks 36 440, 05 krooni; 21.01.2008 AS-le Toode 8746 krooni. Materjalid on ostetud just palkmaja jaoks ning kostjal ei ole palkmajata nimetatud materjalidega midagi teha. Kuna kostja on lepingust taganenud, siis kostja jaoks on tegemist kasutute esemetega, mida ei ole võimalik mujal kasutada. Pärast tasaarvestust jääks kostja nõudeks hageja vastu 39 545, 65 krooni. Nimetatud summat kostja hagejalt välja ei nõua. Kui kohus peaks jõudma järeldusele, et hagejal on broneerimislepingust tulenev nõue kostja vastu, siis soovib kostja tasaarvestada enda nõude hageja nõudega (vastavalt 209 920 ja 65170 375 krooni), millest jääks kostja nõudeks hageja vastu 39 545, 65 krooni, millele lisandub viivise nõue.
8.Kostja esitas 10.12.2008 vastuhagi, milles palus hagejalt välja mõista 215 375 krooni, ning lõpliku nõude kohaselt intressi alates 01.07.2007 kuni 18.03.2008 summas 40 195, 46 krooni ja TsMS § 367 alusel viivise alates 19.03.2009 kuni kohustuse täitmiseni. Vastuhagis on kostja teinud tarnelepingust taganemise avalduse. Kostja on tasunud palkmaja eest 01.05.2007 arve nr 39 alusel 170 375 krooni (koos käibemaksuga) ning vundamendi ehitamise eest sularahas 45 000 krooni. Palkmaja on kasutuskõlbmatu, hageja on tarninud ja paigaldanud ehitusohtlikku seenhallitust täis maja, paigaldanud selle olulise ehituspraagiga ning seetõttu puudub hageja poolt tarnitud asjal täielikult väärtus. Kostja on eelnevalt juhtinud korduvalt hageja tähelepanu asjaolule, et tarnitud ja paigaldatud palkmaja on ebakvaliteetne (näiteks M. P. 23.08.2007 ja 16.02.2008 elektronkirjad). Kostja on seega nõudnud hagejalt kohustuste täitmist, andes selleks täiendava tähtaja. Hageja enda kohustusi täitma asunud ei ole. Hageja käitumisest tuleneb, et ta keeldub enda kohustusi täitmast. Kostja on asja lepingutingimustele mittevastavusest teavitanud õigeaegselt. Alternatiivse vastuväite kohaselt leiab kostja, et ta võib tugineda asja lepingutingimustele mittevastavusele, kuna tulenevalt ekspert U. K. ekspertiisist on ilmselgelt tegemist hageja poolse raske hooletusega ja hageja professionaalina pidi teadma asja lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ja ta ei avaldanud seda ostjale (VÕS § 221). 04.12.2008 ekspertiisist selgus, et hageja poolt tarnitud ja paigaldatud palkmaja on ebakvaliteetne ja samas ka eluohtlik, et seda ei ole
majanduslikust seisukohast lähtuvalt võimalik remontida. Seega rikuti hageja poolt kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu. Nimetatud rikkumise tõttu on kostjal õigus lepingust taganeda täiendavat tähtaega andmata. VÕS § 189 lg 1 tulenevalt nõuab kostja hagejalt tagasi talle tasutud 215 375 krooni. Kostja on nõus, et hageja viib palkmaja minema. Hageja on kohustatud tasuma summalt 215 375 krooni intressi alates 01.05.2007 kuni 10.12.2008 ning edasi viivist kuni kohustuse täitmiseni. Hageja vastus vastuhagile
9.Hageja vaidles vastuhagile vastu. Pooled ei ole kokku leppinud vundamendi ehituses ning hageja ei ole vundamendi ehitust ka teostanud ega ole selle eest kostjalt ka raha saanud. Hageja ei ole tellinud vundamendi ehitust oma alltöövõtjalt. Vundamendi ehitus oli tarnelepingu p 2.3 ja 7.3.2 kohaselt kostja kohustuseks, eelduseks oli tellija poolt projekti kohaselt ehitatud vundament. Seega ei vastuta hageja ka vundamendi väidetavate puuduste eest. Hageja on tarnelepinguga võetud kohustused täitnud, mis nähtub üheselt 12.12.2007 tööde üleandmise-vastuvõtmise aktist. Hageja on nõus, et pooled ei saavutanud kokkulepet kivikatuse paigaldamiseks, seoses kostja suutmatusega tasuda talle hageja poolt tarnelepingu alusel esitatud arveid. Puuduvad alused tarnelepingust taganemiseks. Vaegtööde osas keeldus hageja õigustatult VÕS § 110 ja § 111 alusel omapoolsete kohustuste täitmisest kuni kostja on rahuldanud tarnelepingust tulenevad hageja rahalised nõuded. Puudus oluline hagejapoolne lepingu rikkumine. Puudustena saab käsitleda üksnes seda, mis on M. P. 03.09.2007 elektronkirjas kajastatud. Ülejäänud väidetavate puuduste osas, mida ei ole kirjas nimetatud, on kostja VÕS § 106 lg 1, § 108 lg 3, § 644, § 646 lg 6 ja tarnelepingu p 5.1.1 ja 5.2.5 kohaselt kaotanud õiguse nõuda väidetavate puuduste kõrvaldamist. Kostja 2007.a majandusaasta aruandest nähtuvalt on kostja üheks põhitegevusalaks rajatiste ehitamine ning VÕS § 643 tulenevalt oli kostjal kohustus tehtud töö viivitamata üle vaadata. Hallitust selles märgitud ei ole. 12.12.2007 sellist puudust ei esinenud ning hiljem tekkinud hallituse eest, mille on põhjustanud palkmaja püsiv märjakssaamine seoses katuse puudumise ja palkmaja puidukaitsevahendiga katmata jätmisega, hageja ei vastuta, kusjuures sellist hageja vastutuse alust ei ole kokku lepitud ka tarnelepingus. Pooled on kokku leppinud vaid selles, et tehasest väljastatud kaup peab olema sinevaba ning nii see ka oli. Palkosa täieliku paigaldamise momendiks seenhallitust ei esinenud (Eesti Mükoloogia Uuringutekeskus SA 19.11.2008 arvamus). Keemiline töötlus ei ole avastatud seeneliigi osas vajalik. Samuti ei välista lepingut taganemine hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõudeid.
10.Hageja vaidles vastu ka tasaarvestusele, sest kostja oleks kulutusi kandnud ka sel juhul, kui tarnelepingut oleks kohaselt täidetud. VÕS § 127 lg 1 ja lg 4 kohaselt ei kuulu nimetatud summad kostjale hüvitamisele. Nimetatud summad on toodud käibemaksuga, samas on kostjal käibemaksukohustuslasena õigus arvetes toodud käibemaks tagasi arvestada. Seega on väidetav kahju väiksem. Juhul, kui kostjal on õigus tarnelepingust taganemiseks, siis kostjal on õigus nõuda vaid 170 375 krooni tagastamist, sest rohkem makseid kostja hagejale teinud ei ole. Hageja vaidles vastu kostja intressi ja viiviste arvestusele. Perioodi 01.07.2007 kuni 10.12.2008 eest on intress 9 012, 84 krooni, mitte 34 272, 48 krooni. Samuti vaidles hageja vastu viivise väljamõistmisele konkreetse summana päevas. Maakohtu otsuse põhjendused
11.Maakohus rahuldas osaliselt nii hagi kui vastuhagi. Kohus leidis, et hageja nõue broneerimislepingute järgi makstud summa tagastamiseks on põhjendatud. Kuna kinnistute võõrandamiseks poolte vahel sõlmitud eellepingud on tühised, on hagejal õigus nõuda kostjalt lepingute alusel tasutud 170 375 krooni tagastamist (VÕS § 1028 lg 1). Kuid hageja selle nõudega tuleb tasaarvestada kostja nõue summas 147 775, 74 krooni, mille tulemusel peaks kostja hagejale tasuma 22 599, 26 krooni. Ühtlasi on hagejal õigus nõuda broneerimislepingute alusel tagastamisele
kuulunud summalt intressi 6642, 06 krooni ja seisuga 24.04.2009 viivist 4383, 27 krooni, seega kokku kuulub kostja poolt tasumisele 33 624, 59 krooni. Lisaks tuleb kostjal tasuda hagejale tarnelepingust tulenevate arvete tasumata jätmise eest viivist 84 621, 36 krooni. Vastuhagi alusel tuleb hagejal tasuda kostjale 186 160, 58 krooni, millest põhinõue 170 375 krooni, intress 9805, 42 krooni ja seisuga 24.04.2009 viivis 5980, 16 krooni. Tulenevalt TsMS § 445 lg-st 1 mõistis kohus hagejalt kostja kasuks välja 67 914, 63 krooni ning alates 25.04.2009 viivise protsendina põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
12.Maakohtu hinnangul oli poolte vahel sõlmitud broneerimislepingute näol tegemist kinnisasja võõrandamise eellepingutega, mis oleksid pidanud olema notariaalselt tõestatud. TsÜS § 85 kohaselt ei too tehingu ühe osa tühisus kaasa teiste osade tühisust, kui tehing on osadeks jagatav ja võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka tühise osata. Hageja tasus 170 375 krooni kinnisasja omandamise eellepingute alusel. Lepingus olid pooled leppinud kokku müügilepingu olulistes tingimustes, mis tähendabki seda, et tegemist on kinnisasja võõrandamise eellepinguga, mis tulenevalt VÕS § 33 lg 1 ja AÕS § 119 lg 1 vajab notariaalset tõestamist. Seega ei ole lepingutega kaasnevad broneerimise (p 6.2 ja 6.3) ja muud kohustused (p 3) eraldi kehtivate lepingutena käsitatavad ning on kõrvalkokkuleppena samuti tühised. Lepingute p-des 6.7 ja 6.8 sätestatud sanktsioonid näitavad kinnistute võõrandamise ja ostmise kohustuse siduvust ja seega kinnisasja omandamisele suunatud kokkulepet (Riigikohtu lahend 3-2-1-32-06). Kuna poolte vahel kinnistute võõrandamiseks sõlmitud eellepingud on tühised, on hagejal õigus nõuda kostjalt lepingute alusel tasutud summa 170 375 krooni tagastamist VÕS § 1028 lg 1 alusel. Hageja on arvestanud VÕS § 1035 lg 3 p 2 alusel viivist alates kostja poolt raha saamisest 05.06.2007 kuni põhinõude täitmiseni. Kohus sellega ei nõustunud, sest raha tagastamise nõue muutus sissenõutavaks 31.05.2008, kuna 26.05.2008 nõudekirjaga andis hageja kostjale raha tagastamiseks tähtaja 30.05.2008. Üldjuhul ei saa enne viivitusse sattumist saadud rahalt intressi arvutada, kuna alusetu rikastumise sätetes ei sisaldu VÕS § 189 lg 1 kolmandas lauses sätestatud põhimõte. Käesoleval juhul saab erandina kohaldada VÕS § 1035 lg 3 p 2, mis sätestab saadud raha eest intressi maksmise VÕS § 1035 lg 1 ja 2 nimetatud juhtudel. Kostja oli teadlik asjaolust, mis on hageja nõude aluseks (VÕS § 1035 lg 1). Seega saab hageja nõuda kostjalt intressi alates 05.06.2007 kuni 30.05.2008 (361 päeva) ning alates 31.05.2008 kuni nõude täitmiseni viivist või kui kohus tuvastab, et kostja poolt 10.12.2008 tehtud tasaarvestus on kehtiv, siis kuni tasaarvestuse tegemiseni. Alates 01.01.2007 kuni 30.06.2007 on intressimääraks 3,5% aastas ning alates 01.07.2007 kuni 09.12.2008 4% aastas. Kokku on intressi summaks 6642, 06 krooni.
13.Kohtu hinnangul on poolte vahel 30.03.2007 sõlmitud tarnelepingu näol tegemist müügilepinguga. Hageja seaduslik esindaja on kohtuistungil kinnitanud, et palkmaja ANDY oli tüüpprojekt. Pooled ei ole lepingu eseme hinda muutnud. Hageja seadusliku esindaja elektronkirjade näol võib olla tegemist hagejapoolse kompromissi ettepanekuga vaidluse lahendamiseks. Seda näitab ka asjaolu, et uusi arveid alandatud hinna osas vastaspoolele ei saadetud. Seega on kostjal tasumata arved nr 51, 52 ja 14. Kivikatuse paigaldust kostja hagejalt ei tellinud, kuna selles osas kokkuleppele ei jõutud. Kostja ei vaidle vastu, et lisatööna telliti laetala paigaldus (kokku 5 tundi). Samas on poolte vahel allkirjastatud tööde mahtude kontrollakt, millega kostja seaduslik esindaja kinnitab, et kokku on teostatud töid 72 tundi. Kuna nimetatud tööde osas on eraldi tehtud akt, siis võib sellest järeldada, et tegemist oli lisatöödega, mida kinnitab ka hageja 16.09.2007 teatis. Seega on arve nr 13 põhjendatud summas 22 939, 20 krooni. Kostja tuvastas, et kostja võlgnevus tarnelepingu alusel oli kokku 365 864, 20 krooni. Tulenevalt tarnelepingu p 7.5 on võlgnevuselt arvestatav viivis 0,05% tasumisele kuuluvast summast päevas iga viivitatud päeva eest. Kuna põhinõue on muutunud, siis on põhjendamatu osaliselt ka hageja poolt arvestatud viivise summa. Lepingu p 7.3.1 kohaselt kohustus kostja tasuma palkosa tarnekomplekti osas vastavalt esitatud arvetele. Tarnelepingu sõlmimise järgselt pidi kostja tasuma ettemaksu kuni 50% ulatuses komplekti
maksumusest. Puudub vaidlus, et kostja tasus hagejale 01.05.2007 arve nr 39 alusel 170 375 krooni. Järgnevad maksed tuli tarnelepingu p 7.3.1 kohaselt tasuda vastavalt valmimise etappidele tehases: I korruse valmimise järgselt 20% ning II korruse valmimise järgselt 10% komplekti maksumusest. Tarnekomplekti mahalaadimise/ladustamise järgselt tuli tasuda viimane osamakse 20% komplekti maksumusest. Tarnelepingu p 7.3.2 sätestab, et paigaldustööde osas tuli maksta sõltuvalt tähtajast, millal hageja saab alustada palkosa paigaldust. Kostja keeldumine kohustuse täitmisest ei olnud õigustatud. Ajal, mil kostja kohustus oli muutunud sissenõutavaks, ei olnud hageja omapoolseid lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud. Nähtuvalt arvetest nr 51 ja 52 tuli palkmaja ja selle paigaldamise eest maksta vastavalt 30.06.2007 ning 22.07.2007. Kostja on puudustest ja lisatöödest teavitanud hagejat 23.08.2007 elektronkirjaga. Hageja seaduslik esindaja teatas, et tööd lõpetatakse 28.09.2007. Täitmata kohustuse vastuväide on kujundusõigus, mille kasutamise vältimatu eeldusena tuleb oma tahe õiguskaitsevahendit kasutada kohustust rikkunud poolele teatavaks teha. Hageja on märkinud, et pole tõendatud, et kostja oleks enne või pärast 12.12.2007 tööde üleandmise akti allkirjastamist esitanud pretensioone tööde kvaliteedi ning väidetavate ehitusvigade esinemise kohta. Esitatud asjaoludest võib järeldada, et kostja esitas täitmata kohustuse vastuväited alles kohtumenetluses. Tulenevalt sellest puudub kohtul vajadus anda hinnangut hageja vastuväitele seoses kohustuse täitmisest keeldumisega, kuna puuduvad tõendid selle kohta, et hageja lepingu rikkumine esines enne täitmisest keelduda sooviva kostja kohustuse rikkumist (arvete tasumata jätmine). Kuna kohus on tuvastanud, et kostja oli maksekohustuse täitmisel viivituses, siis kostjalt tuleb välja mõista viivis arvetel nr 51, 52, 13, 14 märgitud summadelt kuni lepingust taganemiseni. Vastavalt tarnelepingu p 7.5 on pooled kokku leppinud viivisemääras 0,05% tasumisele kuuluvast summast päevas iga viivitatud päeva eest. Seisuga 10.12.2008 on sissenõutavaks muutunud viivis 365 864, 20 kroonilt 84 621, 36 krooni. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele tarnelepingu alusel viivis 84 621, 36 krooni. Pooled vaidlevad selle üle, kas vundamendi ehitamiseks oli nende vahel sõlmitud töövõtuleping. Kostja seaduslik esindaja on andnud vande all seletuse, mille kohaselt leppis ta hageja seadusliku esindaja R. P. kokku vundamendi ehitamise tingimustes ja hinnas; vundamendi ehitasid hageja töölised ajavahemikus 20.06.-26.06.2007, 22.06.2007 tasus kostja seaduslik esindaja vundamendi ehitamise eest 45 000 krooni hageja töölise kätte. Hageja seaduslik esindaja R. P. on andnud vande all seletuse, mille kohaselt ei ole hageja teinud vundamendi ehitustöid ega sõlminud ka sellekohaseid lepinguid kostja ega alltöövõtjaga ega saanud tasu selle eest. Pooltevahelise tarnelepingu p 2.3 kohaselt kohustub teostaja paigaldama tarnekomplekti tellija ehitusobjektil olevale vundamendile. Kohtu hinnangul ei välista nimetatud lepingutingimus, et pärast tarnelepingu sõlmimist sõlmiti poolte vahel vundamendi ehitamiseks töövõtuleping. VÕS § 8 lg 1 kohaselt leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Kostja seadusliku esindaja vande all antud seletusi kinnitavad tunnistaja R. F. ütlused ning hageja seadusliku esindaja V. T. 24.06.2007 elektronkiri. Kohtu hinnangul on vundamendi ehitamise osas lepingu sõlmimine tõendatud. Seega saab lugeda tõendatuks, et vundamendi ehitas hageja ning selle eest on hageja saanud kostjalt 45 000 krooni. Kohus nõustus hagejaga selles, et tulenevalt VÕS § 220 lg 1 oleks kostja pidanud ehitustehniliste puuduste ja dokumentatsiooni osas, mis pidid olema visuaalsel vaatlusel märgatavad ja teada, hagejat teavitama mõistliku aja jooksul. Kostja seda teinud ei ole. Seetõttu kuulub kohaldamisele VÕS § 218 lg 1, mille kohaselt müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui
mittevastavus ilmneb hiljem. Asi ei vasta lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi (VÕS § 217 lg 2 p 1). Pooled on tarnelepingu p 5.1.6 kokku leppinud, et tehasest väljastatud kaup peab olema sinevaba. Lisaks peab asi vastama otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse (VÕS § 217 lg 2 p 2). Kohtu hinnangul on tõendatud, et asja lepingutingimustele mittevastavus oli olemas enne asja ostjale üleminekut ning selle mittevastavuse eest on vastutav müüja. Kohaldatav ei ole VÕS § 116 lg 2 p 2, kuna see säte kohaldub ennekõike täitmise tähtpäeva ületamise kohta. Küll aga on kohaldatav VÕS § 116 lg 2 p 1, mille kohaselt on olulise lepingurikkumisega eelkõige siis tegemist, kui kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, ehk siis sisuliselt on leping rikkumise tõttu nurjunud. Kohtu poolt määratud ekspertiisi raames on ekspertidena arvamused andnud U. K. ja Ü. L.. Eksperdid on avaldanud arvamused kohtuistungil ning lisaks sellele on nad tuginenud istungil esitatud kirjalikele seisukohtadele. Kostja esitatud OÜ Antivamm Ehitus analüüsist tulenevalt on puitkonstruktsioonides niiskus väga suur (56%), mis loob soodsad tingimused teiste puitu kahjustavate seente arenemiseks. Samuti on hageja ise teinud 26.08.2008 hinnapakkumise sine- ja hallituse kõrvaldamiseks. Seega võib lugeda tõendatuks, et palkmajal esines hallitus. Ekspert Ü. L. on oma 28.11.2008 arvamuses välja toonud ehitustehnilised defektid. Ekspert leiab, et palkmaja ehitusel on rikutud olulises ulatuses head ehitustava ning kehtivaid õigusnorme; tarnitud ja paigaldatud palkmaja ei vasta kvaliteedilt olulises ulatuses lepingutingimustele ja õigusaktides kehtestatud nõuetele; palkmajal esinev hallituskahjustus on sedavõrd suur, et hoone on vaja lammutada, eemaldada saastunud takk, teha palkide helestamine, survepesu ning kuivatada palgid ahikuivatis niiskuseni alla 20%; palkmaja vigade kõrvaldamise maksumust tuleb lugeda ilmselgelt majanduslikult ebamõistlikuks, s.o odavam kui vigade parandamine, on tarnida uus ja korras palkmaja ning paigaldada see nõuetekohaselt. Ekspert Ü. L. tugineb oma arvamuses UKonsult OÜ 19.11.2008 analüüsi protokollile nr 200819, mille on koostanud U. K.. Nimetatud arvamuses on seenkahjustuse, võimalike põhjustena välja toodud see, et palkmaja ehitamiseks tarnitud palkide niiskus on kogu hoone, ka siseseinte, osas tunduvalt kõrgem kui küllastuspunktist ning see põhjustab massilise seenorganismide kasvu puidu pinnal; palkide liiga kõrge niiskusetaseme põhjus ei ole puidu niiskumine vihmavee tõttu, vaid põhjuseks on puidu pinna keemiline mõjutamine helestamisvahendite jääkidega (NaOH sisaldava kemikaaliga). U. K. põhjendusel tõestab NaOH jääkide palkide pinnale jäämist põrandatalade niiskuse mõõtmise tulemused, mis on iseloomulikud välisõhus olevale puitmaterjalile, kuna nende pinnalt ei avastatud NaOH jääke. Ka hageja tellitud Eesti Mükoloogia Uuringutekeskus SA 19.11.2008 eksperthinnangus 1248/1108 on tuvastatud palgil seenkahjustus (puitulagundavad ja koorikuliste sugukonda kuuluvad seened). Hinnangu kohaselt ei ole keemiline töötlus hädavajalik, palgid tuleb seeneniidistikust ja viljakehadest puhastada ja likvideerida niiskuskahjustuste tekkepõhjused. Kohus pidas tõendatuks, et eelnimetatud kahjustused olid olemas ka asja üleandmisel (hallitusseente olemasolu ei saa koheselt visuaalsel vaatusel märgata, vaid sellise kahjustuse saab üksnes tuvastada selle ala asjatundja läbi analüüside tegemise). Eesti Mükoloogia Uuringukeskuse SA 19.11.2008 arvamuses pole välja toodud hallituse tekkepõhjuseid ega võimalikke tekkepõhjuseid analüüsitud. Arvamuses on vaid tõdetud, et ebapiisav katusekate ei kaitse palki märgumise eest, kuid samas ei ole nimetatud asjaolu hallituse tekkepõhjuseks märgitud. Samuti on MTÜ Eesti Käsitsivalmistatud Palkmajade Tootjate Liidu 06.02.2009 arvamuses märgitud, et hallitus- ja sineseente tekkepõhjuseks on asjaolu, et palkosa ei ole kaetud õigeaegselt puidukaitsevahendiga, mis oli kostja kohustus ning seega on kahjustused tekkinud kostja süül. Nimetatud asjaolud võivad olla üheks põhjuseks, miks puit on hallitusseentest kahjustatud. 05.02.2009 on arvamuse andnud M. H., kelle arvamuse kohaselt tekkis seenkahjustus peamiselt ilmastikukahjustuse tulemusena pärast palkehitustööde lõppu 2007.a ja see ei ole tekkinud materjali tõttu. Kohtu hinnangul on MTÜ Eesti Käsitsivalmistatud Palkmajade
Tootjate Liidu 06.02.2009, M. H. 05.02.2009 ja Eesti Mükoloogia Uuringutekeskus SA 19.11.2008 arvamused ümber lükatud ekspert U. K. arvamusega. Ekspert on piisava põhjalikkusega analüüsinud ja põhistanud seente tekkepõhjuseid. Samuti ei ole teistes arvamustes märgitud seda, et palkidel on NaOH jäägid, mis kohtu arvates on oluline asjaolu (seda olulisust on U. K. piisava põhjalikkusega analüüsinud). Välistatud pole võimalus, et palkidel oli juba tehases sinavusseened. Sinavusseente olemasolu ei lükka ümber see, et puitelemendid läbisid tollis kontrolli ning väljastatud on tervisekaitse sertifikaat (hageja seadusliku esindaja V. T. selgitus). Sellist sertifikaati pole kohtule esitatud. Hageja sellekohased väited on paljasõnalised. Eksperdi arvamuse kohaselt ei ole tagantjärele võimalik öelda, kas palgid olid tehases kuivatatud või mitte; sinavusseentega kahjustatud puit on tunduvalt kõrgema veeimavusega; sinavusseente olemasolu poolt on ka asjaolu, et puit on kohati maltspuidu sügavuses koloniseeritud sinavusseentega (tükk võeti siseseinast); kui puit ei oleks kahjustatud, siis sinavusseene kahjustust ei saaks esineda. Puidul esinev koorikseened viitavad ekspert U. K. arvamuse kohaselt siiski sellele, et palki pole kunagi kuivatatud, kuna koorikseen tuleb metsast koos palkidega. Laboris uuris ekspert palgi pinda, ning see oli koos NaOH, mis on üks komponent puidupleegitamisel. Kui see aine jääb puidu pinnale, siis toimub puidu aeglane lagunemine. Ekspert on põhistanud, miks on tema mõõtetulemused Eesti Mükoloogia Uuringukeskuse SA 19.11.2008 arvamuses esinevatest erinevad. Ekspert U. K. selgituse kohaselt oli sellel päeval, kui ekspert seal käis, suur õhuniiskus (toimus suur veeimamine) ning sõltub, millist palki on konkreetselt mõõdetud. Ekspert U. K. on jõudnud järeldusele, et puidu niiskumise põhjuseks ei ole vihmavesi, vaid NaOH imavus ning ta leiab, et tegemist on pöördumatu kahjuga. Ekspert U. K. on põhjalikult analüüsinud ka palkide seeneniidistikust puhastamise võimalusi. Kõik võimalused, ka kuivatamine, eeldab, et enne eemaldatakse pinnalt NaOH ning maja tuleb teisaldada kuivatuskambrisse. Selline puhastamine aga eeldaks maja lahti võtmist ning uuesti paigaldamist. Eesti Mükoloogia Uuringukeskuse SA 19.11.2008 arvamuses on koorikuliste suhtes antud vaid lühitutvustus ning see ei lükka ümber ega ole vastuolus ekspert U. K. arvamuses sisalduvate asjaoludega. Kohus luges tõendatuks, et puit oli enne palkmaja kokkupanekut ja kostjale üleandmist kahjustatud ning selle kahjustuse eest vastutab hageja. Sellist hallituskahjustust ei olnud võimalik kostjal ära hoida palkmajale katuse paigaldamise ega puidu puidukaitsevahendiga katmisega. Kohtu hinnangul saab palgi kahjustust lugeda müüjapoolseks müügilepingu oluliseks rikkumiseks ning kuna asja mittevastavus oli olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse puhul. Nimetatud palkmaja ei ole elamiseks kõlbulik ning palgi seentest puhastamine on ebamõistlik, on kostja kasutanud lepingust taganemise õiguskaitsevahendit mõistliku aja jooksul mittevastavusest teada saamisel. Eksperthinnang, millest tulenevalt kostja lepingust taganes, valmis novembris 2008, kostja sai selle kätte 04.12.2008 ning taganemisavaldus on tehtud 10.12.2008. Kohtu hinnangul on kostja kaotanud õiguse tugineda lepingust taganemisel ehitustehnilistele vigadele ning dokumentatsiooni puudumisele. Kostja võttis palkmaja vastu 12.12.2007 ning kostjale teadaolevate puuduste olemasolu korral oleks kostja pidanud otsustama, millist õiguskaitsevahendit kasutada. Kuna palkmaja detailidel seente olemasolu on hinnatav olulise lepingurikkumisena, siis on kostja tarnelepingust taganemine nimetatud alusel kehtiv. VÕS § 189 lg 1 kohaselt lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse VÕS §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. Vundamendi ehitamise osas taganemise aluseid ei esine, kuna tulenevalt VÕS § 644 lg-st 1 peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö
lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Mõistlik aeg vundamendi ehitamise lepingust taganemiseks oli möödunud.
14.Kuna palkmaja on võimalik hagejal ära vedada, siis ei ole selle tagastamine hagejale välistatud. Seega kuulub vastuhagi osaliselt rahuldamisele ning hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista lepingu alusel tasutud 170 375 krooni. Nimetatud summalt tuleb arvestada intressi alates 01.05.2007 kuni 10.12.2008 ning alates 11.12.2008 kuni summa tagastamiseni viivist seaduses sätestatud määras TsMS § 367 alusel. Alates 10.12.2008 on seadusjärgne viivis 9,5% aastas. Seisuga 24.04.2009 on viivis 170 375 kroonilt (135 päeva) 5980, 16 krooni. Tagastatavalt summalt tuleb alates 01.07.2007 kuni 09.12.2008 välja mõista intress (528 päeva) 9805, 42 krooni. Kokku tuleb hagejal vastuhagi alusel tasuda kostjale 186 160, 58 krooni, millest tagastatav põhiosa 170 375 krooni, seisuga 24.04.2009 viivis 5980, 16 krooni ning intress 9805, 42 krooni.
15.Kuna tarnelepingust taganemine on kehtiv, tuleb anda hinnang kostja poolt tehtud tasaarvestuse avaldusele. Tasaarvestuse formaalsed eeldused on täidetud ning tasaarvestuse avaldus on esitatud ning vastaspoolele kätte toimetatud 10.12.2008. Kohus tuvastas, et hageja rikkus müügilepingus sätestatud kohustust ning müüs kostjale puudustega asja. On olemas põhjuslik seos lepingu rikkumise ning kostjale kahju tekkimise vahel. Tunnistaja R. F. ütluste kohaselt telliti ehitustöid kostja poolt läbi OÜ Relamiks ning need arved on ka kostja poolt tasutud. Kostja on käibemaksukohustuslane ning ehitusmaterjali osas tuleb maha arvestada käibemaks. Seega on põhjendatud järgmised arvetes märgitud kulutused: projekteerimine 15 000 krooni, ehitusloa taotlus 2000 krooni, ekspertiisi tasu 5876, 40 krooni, transport 1694, 90 krooni, vundamendi ehitusmaterjal 14 627, 16 krooni, aluskate 3440 krooni, ehitusmaterjal 1178, 24 krooni, ehitusmaterjal 6105, 47 krooni, saematerjal 6769, 70 krooni, ehitusmaterjal ja veoteenus 3670, 59 krooni, ehitusmaterjal 77, 97 krooni, ehitusmaterjal 598, 31 krooni, transport 437 krooni. Põhjendatud on kulutused materjalile, mis on paigaldatud maja ehitamisel. Samuti on põhjendatud transpordikulud, kuna need on muutunud seoses hagejapoolse lepingu rikkumisega kasutuks. Põhjendamatu on välja mõista kulutusi materjalidele, mis on laos ja pole objektile paigaldatud, ning kostjale määratud trahvisummasid, kuna see ei ole põhjuslikus seoses hagejapoolse lepingu rikkumisega. Samuti ei ole tõendatud kulutus AS-le Lihula Maaparandus 443, 50 krooni. Kohtu hinnangul on muutunud kasutuks ka kostja poolt tehtud kulutused ehitusloa taotlemisel, projekteerimisel ning vundamendi ehitamise osas, kuna need on seotud konkreetselt tellitud palkmajaga. Seega on põhjendatud mõista hagejalt välja kahjuna ka vundamendi ehitamise eest tasutud 45 000 krooni. Ekspertiisikulu väljamõistmine on tulenevalt VÕS § 128 lg-st 3 põhjendatud. Seega on põhjendatud kostja nõue hageja vastu 147 775, 74 krooni. Kuna tasaarvestatav summa on 147 775, 74 krooni, tuleb kostjal hagejale tagastada broneerimislepingu alusel saadud summast 22 599, 26 krooni.
16.Kostjal tuleb tühiste broneerimislepingute alusel saadust hagejale tagastada tasaarvestuse tulemusel 33 624, 59 krooni, millest põhinõue moodustab 22 599, 26 krooni, intress 6642, 06 krooni ja seisuga 24.04.2009 viivis 4383, 27 krooni. Lisaks tuleb kostjal tasuda hagejale tarnelepingust tuleneva arvete tasumata jätmise eest viivist 84 621, 36 krooni. Vastuhagi alusel tuleb hagejal tagasitäitmisena tasuda kostjale 186 160, 58 krooni, millest põhinõue 170 375 krooni, intress 9805, 42 krooni ja seisuga 24.04.2009 viivis 5980, 16 krooni. Tulenevalt TsMS § 445 lg-st 1 kuulub väljamõistmisele hagejalt kostja kasuks 67 914, 63 krooni ning alates 25.04.2009 viivis protsendina põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Apellatsioonkaebus
17.Hageja palub apellatsioonkaebuses ja selle täienduses tühistada maakohtu otsuse osas, millega jäeti hageja kasuks kostjalt välja mõistmata põhinõue 350 000 krooni, mõisteti hagejalt välja kostja kasuks 186 160, 58 krooni ja viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras ning jäeti menetluskulud poolte enda kanda, ning teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista kostjalt välja põhinõue kokku 372 599, 26 krooni, jätta kostja vastuhagi täies ulatuses rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Alternatiivselt palub hageja tühistada maakohtu otsus tervikuna ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.
18.Kohtuotsuse kohaselt on kohus määranud ekspertiisi ning selle raames on ekspertidena arvamused andnud U. K. ja Ü. L.. Tegelikult on hageja 09.03.2009 esitanud küll taotluse ekspertiisi määramiseks, kuid kohus jättis selle rahuldamata. Rohkem taotlusi ekspertiisi/ekspertide määramiseks ei ole hageja ega kostja asjas esitanud. Kostja on esitanud taotluse U. K. ja Ü. L. tunnistajatena ülekuulamiseks, mille on kohus ka rahuldanud. Seega on kohus menetlusõiguse norme rikkudes ilma poole vastava taotluseta asunud ise tõendeid koguma ja määranud asjas väidetavalt ka ekspertiisi ja eksperdid (U. K. ja Ü. L.), samas ei ole kohus koostanud vastavat ekspertiisimäärust. Hageja esitas taotluse ekspertiisi määramiseks, kuna hageja ja kostja esitatud eriteadmistega isikute kirjalikes arvamustes toodud seisukohad olid olulises osas üksteisele vastukäivad. 10.03.2009 meilisõnumiga teavitas kohus pooli, et jätab hageja taotluse ekspertiisi määramiseks rahuldamata. Samal päeval esitas hageja vastuväite kohtu tegevuse peale ning kohus teavitas pooli, et ka hageja vastuväide jääb rahuldamata. Kohus on rikkunud menetlusõiguse norme sellega, et ei ole teinud kirjalikku põhjendatud määrust ekspertiisi taotluse ja vastuväite rahuldamata jätmise kohta. Aluseid ekspertiisi määramise taotluse rahuldamata jätmiseks ei esinenud, sest vastav taotlus esitati eelmenetluse jooksul seaduses sätestatud tähtaega järgides ja hageja põhistas, miks on ekspertiisi määramise taotlus esitatud alles 09.03.2009. Ekspertiisi määramine oli põhjendatud, sest laboratoorseid analüüse läbi viinud eriteadmistega isikud U. K. ja Eesti Mükoloogia Uuringutekeskus SA ekspertgrupp koosseisus M. M., J. O. ja K. P. on jõudnud täielikult vastuolulistele/erinevatele tulemustele nii niiskuse taseme, kahjustuste põhjuse kui ka kahjustuste kõrvaldamise võimalikkuse (selleks vajaliku tegevuse) osas. Ei ole võimalik eirata EMÜK hinnangus ja Eesti Maaülikooli Metsandus- ja maaehitusinstituudi erakorralise teaduri (PhD) M. H. 05.02.2009 arvamuses toodut, mille kohaselt vastupidiselt UKonsult 19.11.2008 analüüsi protokollis nr 200819 toodule asus eriteadmistega isik seisukohale, et mükoloogiliste analüüside tulemusena määratud puidumädaniku tekitajate liigid/rühmad on tuntud oma aeglase kasvu ja suhteliselt vähese kahjutekitamise võime poolest, nad hävivad puidu kuivamisel iseenesest. Seega olid asja õige lahendamise seisukohast tähtsust omavad asjaolud ekspertiisi taotluse esitamise ja maakohtu otsuse tegemise aja seisuga välja selgitamata ning kohtu otsus mitte rahuldada asjaolude selgitamist võimaldavat ekspertiisi piiras oluliselt poole õigust ja kohustust tõendada asjaolusid/seisukohti. Kohus on 25.02.2009 kohtuistungil küll pooltele selgitanud U. K. arvamuse usaldusväärsust ja sellest tulenevat hageja hagi rahuldamata jätmist, kuid ei ole menetlussätteid rikkudes ja Riigikohtu praktikat eirates andnud hagejale võimalust oma seisukohti täiendavalt tõendada. Kohus on rikkunud tsiviilkohtumenetluse olulist põhimõtet tagada tsiviilasja õige lahendamine ja poolte võrdne kohtlemine.
19.Hageja on menetluse kestel ja ekspertiisi taotluse esitamisel rõhutanud, et seente osas palkmajalt proovid võtnud ja laboratoorsed analüüsid läbi viinud EMÜK ekspertgrupi, M. H. ja MTÜ Eesti Käsitsivalmistatud Palkmajade Tootjate Liidu hinnangutes on jõutud täielikult erinevatele tulemustele võrreldes UKonsult OÜ 19.11.2008 eksperthinnangus tooduga nii niiskuse taseme, kahjustuste põhjuse kui ka kahjustuste kõrvaldamise võimalikkuse/selleks vajalike tegevuste osas.
Hageja on üksikasjalikult välja toonud vastuolud eriteadmistega isikute hinnangutes. Nii näiteks erinevad puidu keskmise niiskuse mõõtmise tulemused (UKonsult hinnangu kohaselt 50-68%, EMÜK hinnangu kohaselt aga 17,2-23,9%); UKonsult hinnangu kohaselt on avastatud hallitusseened tugevad allergeenid ja põhjustavad tervisehäireid, PhD M. H. arvamuse (ja ka mükoloog A. B. loengu materjalide) kohaselt on avastatud hallitusseente liikide hulgas küllalt selliseid, mis on inimesele kokkupuutes ohutud; erinevad on hinnangud niiskuskahjustuse tekke põhjustele (näiteks on U. K. tunnistajana 25.02.2009 kohtuistungil selgitanud, et puidu niiskumise põhjuseks ei ole vihmavesi, vaid NaOH imavus, seega pole palki kunagi kuivatatud; PhD M. H. arvamuse kohaselt tekkis seenkahjustus ehitises ilmastikukahjustuse tulemusena pärast palkehitustööde lõppemist jne). Ühe hinnangu kohaselt pole seenkahjustusest ja palkide ülemäärasest niiskusest võimalik kohapeal vabaneda, teise arvamuse kohaselt on seenkahjustust võimalik kohapeal likvideerida, kusjuures keemiline töötlus pole vajalik (kahju tekitavad faktorid hävivad puidu kuivamisel iseenesest) jne. Vaatamata eriteadmistega isikute hinnangutes oluliste vastuolude esinemisele on kohus ilma põhjendusi esitamata asunud seisukohale, et MTÜ Eesti Käsitsivalmistatud Palkmajade Tootjate Liidu 06.02.2009, M. H. 05.02.2009 ja Eesti Mükoloogia Uuringutekeskus SA 19.11.2008 arvamused on ümber lükatud U. K. arvamusega. Kohus ei ole põhjendanud, miks tuleb U. K. arvamust teiste ekspertide arvamusele eelistada. Samuti on kohus rikkunud menetlusõiguse normi, sest on eksperdi U. K. esitatud fotosid arvestanud asja lahendamisel
20.Kohus on ebaõigesti lugenud tõendatuks, et vundamendi ehitas hageja ning selle eest on hageja saanud kostjalt 45 000 krooni. Hageja on eitanud nii vundamendi ehitamist kui ka selle eest raha saamist, mida on kohtuistungil vande all kinnitanud hageja juhatuse liige R. P.. Asjaolu, et tegelikkuses ei ole hageja ei vundamenti ehitanud ega ole selle eest ka raha saanud, nähtub tarnelepingu p-dest 2.3 ja 7.3.2, mille kohaselt oli vundamendi ehitus kostja kohustuseks; vundamendi ehituse eest ei ole hageja kostjale arvet esitanud ning vundamendi ehituse kohta ei ole sarnaselt palkmajaga sõlmitud ka vastavat tööde üleandmise-vastuvõtmise akti; raha maksmise kohta ei ole kostjale täitmist tõendavat kviitungit väljastatud. Asjas ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et raha oleks üldse hagejale makstud, kostja seadusliku esindaja seletuse kohaselt andis ta raha väidetavalt hageja töölise kätte. Asjaolu, et pärast tarnelepingu sõlmimist ei sõlmitud poolte vahel vundamendi ehitamiseks töövõtulepingut ning et hageja tegelikkuses vundamenti ei ehitanud, nähtub üheselt 12.12.2007 sõlmitud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti p-st 2, milles pooled on peale tööde teostamist täiendavalt kinnitanud, et palkmaja on paigaldatud tellija vundamendile.
21.Maakohus on asunud ebaõigele seisukohale, et palkmaja detailidel seente olemasolu on hinnatav olulise lepingurikkumisena. EMÜK ekspertgrupi, PhD M. H., MTÜ Eesti Käsitsivalmistatud Palkmajade Tootjate Liidu ja Eesti Maaülikooli ekspertgrupi hinnangute ning sõlmitud tarnelepingu alusel on üheselt selge, et palkmaja detailidel seente olemasolu puhul ei ole tegemist olulise lepingurikkumisega ka seetõttu, et tuvastatud seened ei ole palkmajale kahju põhjustanud, palkmaja ei ole inimesele ohtlik, seda ei pea seoses tuvastatud seentega koost lahti võtma, puidu kuivamisel on ka seened iseenesest hävinenud ning seente tekkimise on ilmselgelt põhjustanud palkmaja seismine üle aasta puuduliku katusekattega, mistõttu on palgid niiskunud. Seega ei esine hagejapoolset lepingurikkumist, mis annaks kostjale alust lepingust taganeda. VÕS § 229 lg 1 kohaselt kui ostja on asja oma valdusse võtnud, kuid kavatseb lepingust taganeda või nõuab asja asendamist või kasutab muud õigust, mille tulemusena asi tuleb tagastada, peab ta tarvitusele võtma mõistlikud abinõud asja säilitamiseks ja kaitsmiseks. Kostja vastavaid meetmeid aga tarvitusele ei ole võtnud lastes palkmajal seista puuduliku katusekattega üle ühe aasta vihmade käes. Ekslik on ka kohtu seisukoht, nagu oleks hallitusseente olemasolu asjaolu, mida ei saa koheselt visuaalsel vaatlusel märgata. Asjas ei ole vaidlust selles, et kostja oli tegelikkuses juba alates 2008.a algusest teadlik seente olemasolust palkmajal, s.h on Antivamm Ehitus OÜ 10.07.2008 esitanud ka vastava
laboratoorse analüüsi ja pakkumise seenhallituse kõrvaldamiseks. Lepingust taganemise avalduse on kostja aga esitanud alles 10.12.2008. Arvestades eeltoodut, on kostja kaotanud õiguse tugineda lepingust taganemisel ka tuvastatud seenhallituse olemasolule.
22.Hageja palub võtta tõendina asja materjali juurde Eesti Maaülikooli 18.05.2009 hoone puittarindi tehnilise seisukorra hinnangu nr TE4-090518-1. Nimetatud tõendit ei olnud hagejal varem võimalik esitada maakohtu poolse menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu (ekspertiisi taotluse mitterahuldamine) ja seetõttu, et tõend sai hagejale kättesaadavaks alles pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. Ühtlasi alustati Eesti Maaülikooli direktori korralduse alusel Eesti Maaülikoolis vastavate ekspertiiside tegemist alles maist 2009. Eesti Maaülikooli hinnangust nähtuvad asjaolud, mis lükkavad täielikult ümber U. K. poolt antud arvamuse. Eesti Maaülikooli ekspertgrupp on asunud ühesele seisukohale, et tuvastatud seened ei ole palkmajale kahju tekitanud, käesolevaks hetkeks on seenekolooniad kuivanud, palkmaja ei ole praegusel kujul inimese tervisele ohtlik, palkmaja lahtivõtmine seoses tuvastatud seentega ei ole vajalik ning tuvastatud seeneliigid vajavad elutegevuseks pidevat lisaniiskust, mis eeldab lahtise vee sattumist puidule. Arvestades siinjuures ka EMÜK ekspertgrupi, PhD M. H. ja MTÜ Eesti Käsitsivalmistatud Palkmajade Tootjate Liidu hinnangutes toodud sarnaseid seisukohti, mis ühtivad Eesti Maaülikooli ekspertgrupi poolt tuvastatuga ja erinevad kardinaalselt U. K. poolt väljatooduga, ei ole maakohus taganud hageja ekspertiisi taotlust rahuldamata jättes tsiviilasja õiget lahendamist ja on põhjendamatult lähtunud vaid U. K. poolt väljatoodust. Vastus apellatsioonkaebusele
23.Kostja palub jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu otsus
24.Tsiviilkolleegium, ära kuulanud asjast osavõtnud isikute seisukohad kohtuistungil ning tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et Harju Maakohtu kaevatav otsus tuleb tühistada osaliselt kostja nõude hageja nõudega tasaarvestamise osas ning kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 2 teha tühistatud osa uus otsus, lugedes kostja tasaarvestatava kahjunõude suuruseks 41 300 krooni. Selle tulemusel rahuldada hageja nõue tühiste broneerimislepingute alusel saadu tagastamiseks kokku summas 140 100, 33 krooni (põhinõue 129 075 krooni, millele lisanduvad kõrvalnõuded), seoses sellega muuta kohtuotsuse resolutsioonis sisalduvat poolte vastastikuste rahuldatud nõuete tasaarvestust (TsMS § 445 lg 1). Ülejäänud osas on Harju Maakohtu otsus seaduslik ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks.
25.Maakohus ei ole käesoleva vaidluse läbivaatamisel rikkunud menetlusõiguse norme määral, mis tingiksid kohtuotsuse tühistamise. Kuigi kolleegium nõustub apellandiga, et maakohus ei ole antud asjas korraldanud ekspertiisi vastavalt TsMS § 294 sätetele, ei saa nõustuda sellele tugineva järeldusega, et kohus on ise asunud tõendeid koguma. Kohus ei ole seda teinud, vaid rahuldanud kostja taotluse ja kutsunud kohtusse eriteadmisi omavad isikud - eksperdid U. K. ja Ü. L.. Selle taotluse rahuldamisele ei vaielnud hageja vastu. Tulenevalt TsMS § 293 lg-st 1 on kohtul menetlusosalise taotlusel õigus küsida eksperdi arvamust asjas tähtsate ja eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks, mida kohus antud juhul ka tegi, kutsudes kostja taotletud isikud kohtuistungile ja kuulates nad üle (§ 293 lg 2 teisest lausest nähtuvalt on sel juhul isiku arvamusel, võrreldes dokumentaalses tõendis sisalduva arvamusega, oluliselt suurem kaalukus). Vaatamata eeltoodule otsustas ringkonnakohus, kõrvaldamaks lõplikult kohtule esitatud eriteadmistega isikute arvamustes sisalduvad vastuolud, apellandi taotluse rahuldada ja määrata puitmaja kvaliteedi hindamiseks ekspertiisi, kohustades apellanti eelnevalt tasuma kohtu deposiitkontole ekspertiisitasu. 17.05.2010 kirjalikus avalduses teatas apellant kohtule, et loobub taotlusest, sest tal ei õnnestunud leida vahendeid ekspertiisitasu maksmiseks, samuti arvas ta, et käesolevat tsiviilasja on võimlik
õigesti lahendada ka ilma täiendavat ekspertiisi tegemata (arvestades asjaolu, et Eesti Maaülikooli ekspertgrupi poolt on 07.05.2009 antud hinnang palkmaja puidu niiskuse tasemele ja puittarindi detailidele). Samuti avaldas apellant seisukohta, viidates vastava eriala spetsialistide arvamusele, et täiendava mükoloogilise ekspertiisi tegemine on käesoleva juhul ka ilmselt ebaotstarbekas, sest ekspertiisiga on võimalik tuvastada asjaolusid vaid ekspertiisi tegemise hetkel ega ole võimalik anda vastuseid mineviku asjaolude suhtes (hinnang palkmaja puitkonstruktsiooni seisukorrale 2007.a oleks spekulatiivne). Kuigi oluline osa apellatsioonkaebusest käsitleb kohtupoolset menetlusõiguse normi rikkumist (hageja ekspertiisi määramise taotluse rahuldamata jätmine), jättis apellant kasutamata ringkonnakohtu poolt pakutud võimaluse täiendava tõendi saamiseks.
26.Kolleegium ei nõustu apellandi väitega, et maakohus ei ole esitanud põhjendusi, miks ta leidis, et puitmaja detailide seenkahjustus esines enne maja kokkupanekut ja kostjale üleandmist ning et selle kahjustuse eest vastutab hageja. Kohus on oma sellekohast seisukohta piisavalt põhjendanud, käsitledes üksikasjalikult kõiki poolte esitatud tõendeid. Ringkonnakohtul ei ole alust pidada maakohtu tuvastatud asjaolusid ja neile tuginevaid järeldusi ebaõigeiks. Maakohus luges õigesti tõendatuks, et palkmajal esinenud seenkahjustust ei olnud võimalik ära hoida palkmajale katuse paigaldamise ega puidu puidukaitsevahendiga katmisega. Tõenditele antud hinnangul põhineva siseveendumuse kohaselt leidis kohus, et lepingu ese ei vastanud kokkulepitud tingimustele ning seda tuleb hinnata müüjapoolseks müügilepingu oluliseks rikkumiseks. Õige ei ole apellandi väide, et kohus on tuginenud peamiselt vaid kostja esitatud tõenditele. Seda, et puitmajal esines seenkahjustus juba selle üleandmise ajal, ei välista ükski tõend. Asjaolu, et eriteadmistega isikute arvamused lähevad lahku nii seenkahjustuse tekke asjaolude, selle kõrvaldamise võimaluste (vajaduse) kui kahjustusest tulenevate terviseriskide suhtes, ei kinnita lepingu eseme kvaliteetsust. Nii näiteks nähtub ka hageja tellitud Eesti Mükoloogia Uuringutekeskus SA 19.11.2008 eksperthinnangust, et palgil on tuvastatud seenkahjustuse olemasolu (arvamuses pole selle tekkepõhjuseid välja toodud ega neid analüüsitud). Et eriteadmistega isik M. H. on 05.02.2009 arvamuses väitnud, et seenkahjustus ehitises tekkis peamiselt ilmastikukahjustuse tulemusena pärast palkehitustööde lõppu 2007.a ja mitte sobimatust materjalist, ei kummuta kostja esitatud tõendeid. Pealegi ei saa ka selle tõendi põhjal teha järeldust, et seenkahjustust puitmaja üleandmisel ei esinenud. Ka MTÜ Eesti Käsitsivalmistatud Palkmajade Tootjate Liidu 06.02.2009 arvamus ei võimalda teha ühest järeldust kahjustuse tekkepõhjuse ja -aja kohta. Seenkahjutuse olemasolu puitdetailidel ei eitata ka apellatsioonkaebusele lisatud Eesti Maaülikooli teadlaste arvamuses. Asjaolu, et puidu tugevuse kontrollimisel seenkahjustustest tulenevaid nõrgestusi ei täheldatud, ei võimalda järeldada tarnitud toote kvaliteetsust. Samas on ka apellant ise avaldanud seisukohta (ekspertiisi määramise taotlusest loobumisel), et tagantjärele antud hinnangud ei ole absoluutsed. Kolleegiumil ei ole alust teha apellandi soovitud järeldust, nagu oleks maakohus hinnanud tõendeid ühekülgselt või vääralt. Ka apellandi esitatud täiendav dokumentaalne tõend seda ei kinnita. Tõendite kogumile antud hinnangu põhjal jõudis kohus õigele järeldusele, et palkmaja ehitamiseks tarnitud palkide niiskus oli kõrgem kvaliteetsust tagavast määrast, mis põhjustas seenorganismide massilise kasvu. Seejuures on maakohus otsuses käsitlenud, miks ta hindas eriteadmistega isiku U. K. (nii kirjalikku kui kohtuistungil antud) arvamust kaalukamaks kui teisi dokumentaalseid tõendeid. Vaidlusel lahendamiseks tähtsaid asjaolusid oli nimetatud isiku poolt väga põhjalikult analüüsitud. Maakohus tuvastas põhjendatult, et tarnitud toode oli puudustega, mida tuleb hinnata oluliseks lepingurikkumiseks ning mistõttu oli kostjal õigus lepingust taganeda. See, kas toode on eluohtlik või mitte, ei vajanud tuvastamist. Seetõttu ei oma apellandi väide vastava ohu puudumise kohta otsuse seisukohalt tähtsust. Õige ei ole ka apellatsioonkaebuses sisalduv käsitlus lepingust taganemisega hilinemise kohta (viidates Antivamm Ehitus OÜ laboratoorsele uuringule väitis apellant, et kostja oli juba alates 2008.a algusest teadlik seente olemasolust). Maakohus seostas põhjendatult lepingust taganemist eksperthinnangu valmimise ajaga. Tegemist on piisavalt keeruka
probleemiga, mille igakülgne tuvastamine vajas täiendavat aega. Ka ringkonnakohtul ei ole põhjust arvata, et viidatud õiguskaitsevahendi kasutamine oleks toimunud pärast mõistlikku aega. Maakohus tuvastas õigesti, et kostjal oli õigus lepingust taganeda, mistõttu tuli hageja lepingujärgse tasu nõue jätta rahuldamata.
27.Kuna maakohus tuvastas, et kostjal oli õigus lepingust taganeda, siis oli põhjendatud ka vastuhagi osaline rahuldamine (tarnelepingu alusel tasutud 170 375 krooni tagastamine).
28.Kuigi kolleegium on maakohtuga samal seisukohal, et kohtule esitatud tõendite põhjal võis pigem järeldada, et ka vundamendi ehitamiseks oli poolte vahel sõlmitud kokkulepe, ei oma see praegusel juhul enam sisulist tähendust. Maakohus on otsuses leidnud, et selles osas ei olnud kostjal õigust lepingust taganeda (taganemise aluseid ei esine), kuna VÕS § 644 lg 1 kohaselt peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama, mida kostja aga ei teinud. Maakohus asus seisukohale, et mõistlik aeg lepingust taganemiseks oli möödunud. Seetõttu rahuldas kohus vastuhagi osaliselt, pannes hagejale raha tagastamise kohustuse üksnes 170 375 krooni, mitte 215 375 krooni ulatuses, nagu nõudis kostja (millele lisandusid kõrvalnõuded). Maakohtu otsust ei ole vastuhagi rahuldamata jätmise osas vaidlustatud.
29.Tasaarvestuse osas leidis maakohus õigesti, et selle formaalsed eeldused on täidetud. Kostja tugines kahju hüvitamise nõudes VÕS § 115 lg-le 1, mille kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Kahju hüvitamise ulatus on sätestatud VÕS §-s 127, lg-st 4 tulenevalt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekitamisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. Seega tuli kohtul eelkõige tuvastada, et kostja väidetud kulutused on hinnatavad kahjuna ja tingitud hagejapoolsest lepingurikkumisest. Kolleegium nõustub maakohtu hinnanguga ekspertiisikulule kui tekitatud kahjule summas 41 300 krooni (VÕS § 128 lg 3), kuid ei pea põhjendatuks lugeda hüvitamisele kuuluvaiks ülejäänud kulutusi. Kostja ei ole tõendanud, et väidetud kulutused oleksid kasutud ja tehtud üksnes konkreetse palkmaja tarvis. Neid kulutusi oleks kostja kandnud ka juhul, kui lepingut oleks kohaselt täidetud. Asja materjalist nähtuvalt oli tarnelepingu eseme palkmaja ANDY puhul tegemist tüüplahendusega, mistõttu ei ole tehtud kulutusi võimalik seostada vaid konkreetse lepingu esemega. Nii ei ole võimalik hinnata kostja kahjuks ka vundamendi rajamisega seotud kulutusi. Kostja ei tõendanud, et tegemist oleks niivõrd omanäolise ja teisele samatüübilisele palkmajale sobimatu rajatisega. Põhjendatud ei ole ka OÜ Antivamm Ehitus 10.07.2008 arve nr 08092 järgi tasutud summa hüvitamine. Lepingust taganemine ei toimunud selle hinnangu põhjal. Seega tuleb tasaarvestatavaks summaks lugeda 41 300 krooni, mis tuleb broneerimislepingu alusel hagejale tagastatavast summast maha arvata. Kuna ringkonnakohus rahuldab hageja apellatsioonkaebuse osaliselt ja muudab osaliselt esimese astme kohtu otsust, siis jätab ta apellatsioonimenetluse kulud kooskõlas TsMS § 163 lg-ga 1 poolte endi kanda.
Ü. Jänes
G. Kivinurm
K. Paal
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.