Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-09-66030

I Asjaolud ja menetluse käik Võlausaldaja AS B esitas Harju Maakohtule 08.12.2009.a pankrotiavalduse LE OÜ suhtes. Pankrotiavalduse kohaselt sõlmisid võlgnik ja võlausaldaja 23.09.2008.a töövõtu lepingu, mille alusel teostatud tööde lõppedes allkirjastasid pooled 30.09.2008.a akti nr 405. Võlausaldaja väljastas võlgnikule 24.10.2008.a arve nr 1149 tasumise tähtajaga 31.10.2008.a. Võlgnik tasus arvest üksnes osa, jättes tasumata 675 600 krooni. 27.01.2009.a allkirjastasid pooled kokkuleppe, milles leppisid põhinõude uueks tasumise tähtajaks kokku 20.02.2009.a. Võlgnik kokkulepet ei täitnud. Poolte vahel sõlmitud lepingu punkti 6.4. kohaselt oli võlgnik kohustatud tasuma maksetähtaja ületanud summadelt viivist 0,05% päevas. Vastavalt kokkuleppele oli võlgnik kohustatud tasuma alates 01.01.2009.a kuni 20.02.2009.a intressi 8% aastas. Pankrotihoiatuse esitamise päevaks oli võlgnikul tasumata viiviseid summas 69 287,89 krooni. Seega võlgnes võlgnik võlausaldajale kokku 744 887,89 krooni. Võlausaldaja saatis võlgnikule esimese pankrotihoiatuse 30.03.2009.a, mida ei õnnestunud

2-09-66030 võlgnikule kätte toimetada. Teise pankrotihoiatuse saatis võlausaldaja võlgnikule 08.10.2009.a ning vastav pankrotihoiatus toimetati võlgnikule kätte kohtutäituri vahendusel. Võlausaldaja taotles väljakuulutamist.

võlgniku

pankrotimenetluse

algatamist

ja

võlgniku

pankroti

Harju Maakohtu 09.12.2009 määrusega on kohus pankrotiavalduse menetlusse võtnud ja kohustanud võlausaldajat maksma raha kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks. Võlausaldaja esitas nimetatud määrusele määruskaebuse. Tallinna Ringkonnakohus on oma 18.03.2010.a määrusega võlausaldaja määruskaebuse rahuldanud, kuivõrd ringkonnakohtu hinnangul ei ole võlgniku näol tegemist varatu äriühinguga. Harju Maakohtu 26.05.2010.a määrusega nimetati ajutiseks pankrotihalduriks vandeadvokaat Terje Eipre. Pankrotiavalduse läbivaatamise ajaks määrati 18.06.2010.a. Nimetatud ajaks ei esitanud võlgnik ajutisele pankrotihaldurile viimase aruande koostamiseks vajalikke materjale, mistõttu kohus lükkas ajutise pankrotihalduri taotlusel pankrotiavalduse läbivaatamise edasi 01.07.2010.a. Pankrotiavaldus vaadati läbi Harju Maakohtu istungil 01.07.2010.a.

II Ajutise pankrotihalduri aruande sisu Ajutine pankrotihaldur esitas kohtule 30.06.2010. a oma aruande. Ajutise halduri aruande kohaselt oli võlgniku põhitegevuseks vee sadevee ja kanalisatsiooni välistrasside ehitus, ka mitmesugused vahendustegevused ning transpordi teenused. Suurema müügitulu käibest moodustas välistrasside ehitus ja remont. Paari suurema nõude mittelaekumine 2009.a. majandusaastal põhjustas ettevõtte makseraskused. Hilisemalt muutis kardinaalselt olukorda ettevõtte arveldusarve arestimine Maksu- ja Tolliameti (EMTA) poolt, mis täielikult ja lõplikult halvas ettevõtte tegevuse. Ajutise halduri aruandest nähtus, et võlgnik omab AS-s Swedbank oleval kontol 45 krooni ja võlgniku juhatuse liikme ERi valduses on kassa jääk summas 399,05 krooni. Muud rahalised vahendid krediidiasutustes võlgnikul puuduvad. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul nõudeid kokku summas 3 231 115,45 krooni. Nimetatud nõuded on järgmiste isikute vastu:

7 081,50 602 690,42 1 073,10 1 858,50 28 080,00 56 600,00 2 050 882,00 372 470,33 2 153,80 33 660,00

2-09-66030

45 880,00 25 960,00 2 725,80

Arvestades asjaolu, et Harju Maakohtu 23.09.2009.a. kohtumäärusega kuulutati välja ETG OÜ pankrot ning 08.03.2010.a. määrusega kuulutati välja B OÜ pankrot, ei pidanud ajutine haldur nõudeid kokku summas 628 650,42 krooni reaalselt laekuvateks. B AS-le, B OÜ-le, C & F OÜ-le ning A V OÜ-le esitatud arved pärinevad 2008. aastast, mistõttu halduri hinnangul on arvete kokku summas 12 738,90 krooni laekumine pigem ebatõenäoline ning nende sissenõudmiseks kohtumenetluse algatamine ebaotstarbekas. Ajutisel halduril ei olnud aruande koostamise hetkel võimalik võtta kindlat seisukohta ülejäänud nõuete summas 2 589 726,13 krooni laekumise osas. Võlgnevuste sissenõudmise võimalikkus selgub ajutise halduri aruande kohaselt edasise menetluse käigus, kui võlgnik esitab haldurile täieliku nõuete aluseks oleva dokumentatsiooni. Seisuga 26.05.2010.a. koostatud bilansi kohaselt puudusid võlgnikul ettemaksed ning varud. Kokkuvõttes leidis ajutine haldur, et võlgniku käibevara on kokku maksimaalselt 2 590 170,18 krooni ning minimaalselt 444,05 krooni. Ajutine haldur tõi oma aruandes välja, et kinnistusraamatu andmetel kuulub võlgnikule kinnistu (registriosa number XXX) asukohaga Harjumaa, XXX, katastritunnus XXX, mille bilansiline väärtus on 288 135,59 krooni. Võlgniku hinnangul võib kinnistu reaalne turuväärtus jääda suurusjärku 300 000 krooni, millise hinnanguga ajutine haldur nõustus. Ajutine haldur tõi oma aruandes samuti välja, et Maanteeameti andmetel on võlgniku nimele liiklusregistris registreeritud järgnevad sõidukid:

2-09-66030

Eeltoodud andmete alusel hindas ajutine haldur võlgniku põhivara väärtuseks kokku 959 030,64 krooni. Kokkuvõtvalt asus ajutine haldur seisukohale, et võlgniku vara on kokku maksimaalselt 3 549 200,82 krooni ning minimaalselt 959 474,69 krooni. Võlgniku kohustuste osas leidis ajutine haldur oma aruandes, et võlgnikul on kohustusi kreeditoride ees kokku 2 666 895,83 krooni (sealhulgas AS B nõue). Danske Bank A/S Eesti filiaal andmetel on võlgnik sõlminud pangaga liisinglepingud, mis on kõik ennetähtaegselt üles öeldud. Seisuga 01.06.2010.a. moodustab võlgniku kohustus panga ees kokku 735 923,08 krooni. Ettevõttes on hetkel tööl 4 töötajat. Töötajatele maksmata töötasud moodustavad kokku 287 000 krooni. Maksu- ja Tolliamet on ajutise halduri päringule edastanud vastuse võlgniku maksuvõlgade osas. Maksukohustuslaste registri andmetel on LE OÜ maksuvõlg seisuga 27.05.2010.a. põhimaksu osas 875 323 krooni ja intressi osas 65 036,71 krooni, kokku 940 359,71 krooni. Seega leidis ajutine haldur, et tema aruande valmimise ajal oli võlgniku rahaliste kohustuste kogusumma 4 630 178,62 krooni. Ajutise halduri aruandes toodud majandusliku analüüsi tulemusena asus haldur seisukohale, et võlgniku majandusolukord on ebarahuldav. Ajutine haldur leidis, et antud juhul võivad võlgniku tegevuses esineda KarS §-s 3851 nimetatud teo tunnused, so seaduses sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine võlgniku juhatuse liikme poolt. Võlgnik on vastuses halduri küsimustikule selgitanud, et paari suurema nõude mittelaekumine eelneval majandusaastal põhjustas ettevõtte makseraskused. Võlgniku majandusliku olukorra muutis veel raskemaks ettevõtte arveldusarve arestimine EMTA poolt, mis sisuliselt lõplikult halvas ettevõtte majandustegevuse. Võlgniku esindaja täiendavate selgituste kohaselt ilmnesid esimesed nähtused makseraksustest 2009 aasta juulikuus, kui MSM OÜ ei maksnud võlgnikule lepinguliste tööde eest korrektselt (arved on osaliselt tänaseni tasumata). Nimetatud põhjusel tekkisid võlgnikul raskused oma kohustuste täitmisel, sh. võlgnevus EMTA ees. Võlgnik taotles EMTA-lt maksegraafiku koostamist oktoobris 2009.a., kuid sai eitava vastuse. Võlgniku teisele taotlusele, mis esitati jaanuaris 2010.a, väidetavalt vastust ei tulnudki. Ettevõtte majanduslik olukord muutus veelgi raskemaks detsembris 2009.a, kui KVH OÜ jättis võlgnikule tööde eest tasumata 2,05 miljonit krooni. Võlgnik on aktiivselt tegutsenud võlgnevuste sissenõudmisel – pöördunud võlgnike poole kirjalikult, suuliselt, käinud läbirääkimistel, pöördunud õigusabi saamiseks spetsialistide poole, kuid tulutult. Hagimenetlust ei alustatud, kuna puudus võimalus riigilõivu tasumiseks. Läbirääkimised võimalike nõudeõiguste omandajatega ei õnnestunud ning kokkulepped nõuete loovutamiseks jäid sõlmimata. Võlgnikule oleks ajutise halduri hinnangul pidanud olema hiljemalt jaanuaris 2010.a. selge, et ettevõte ei suuda enam kohustusi nõuetekohaselt täita.

Samas märkis ajutine haldur, et temale ajutises pankrotimenetluses kättesaadavale informatsioonile tuginedes ei ole võlgniku maksejõuetus põhjustatud võlgniku juhatuse poolt toime pandud kuriteost ega raskest juhtimisveast. Ajutine haldur ei osanud esialgsele informatsioonile tuginedes hinnata, kas käesolevas asjas on olemas vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused.

2-09-66030 Kokkuvõttes leidis ajutine haldur, et võlgnik on käesoleval ajal maksejõuetu ning tema maksejõuetus ei ole ajutine. Ajutine haldur tegi ettepaneku kuulutada välja OÜ LE pankrot ja nimetada teda ettevõtte pankrotihalduriks.

III Kohtuistung Harju Maakohtus 01.07.2010 toimunud kohtuistungile ilmusid võlgniku seaduslik esindaja juhatuse liige ja võlgniku kaks esindajat. Võlausaldaja jäi esitatud pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes avaldatud arvamuse juurde. Võlausaldaja märkis, et vähemalt üks võlgniku võlglastest on tänaseks päevaks pankrotistunud ning ühel on tõsised makseraskused, mis muudab võlgnevuste väljanõudmise tõenäoliselt keeruliseks või võimatuks. Võlgniku seaduslik esindaja märkis, et ettevõttel tekkis püsiv maksejõuetus 2009.a lõpul. Võlgnik ei pöördunud ise pankrotiavaldusega kohtusse, kuna teadis, et seda teeb võlausaldaja. Maksejõuetuse tingis 2009.a töösse võetud objekt, mille eest raha ei laekunud. Samuti märkis võlgniku seaduslik esindaja, et kõik võlgnevusi puudutavad dokumendid on olemas. Võlgniku lepinguline esindaja leidis, et ajutise halduri aruandes toodud andmed võlgniku varade ja kohustuste kohta on õiged; ebaõigeks pidas võlgnik üksnes võlausaldaja AS B nõude summat, kuigi võlgnik tunnistas AS B nõuet summas 575 000 krooni. Võlgnik on vähehaaval oma võlgnevusi üritanud vähendada, sealhulgas näiteks tasaarvestades tehtavat tööd võlgnevustega. Ajutine pankrotihaldur taotles kohtult, et kohus kohustaks võlgnikku esitama haldurile oma raamatupidamise dokumendid. IV Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. 08.12.2009 esitas võlausaldaja AS B Harju Maakohtule avalduse võlgniku LE osaühingu pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlgnik maksejõuetu. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Kohus leiab, et asjas kogutud tõenditega – pankrotiavaldusele lisatud töövõtulepinguga (toimiku lk 5-8), võlgniku ja võlausaldaja vahel 27.01.2009.a sõlmitud kokkuleppega (toimiku lk 12), ajutise pankrotihalduri aruandega (toimiku lk 134-141) ning sellele lisatud vastustega ajutise halduri järelepärimistele (toimiku lk 148-149), vastustega krediidiasutustest (toimiku lk 150-161), võlgniku bilansiga seisuga 16.06.2010.a (toimiku lk 165-169), Maanteeameti vastusega halduri järelpärimisele (toimiku lk 172-173), võlgniku amortisatsiooni aruandega (toimiku lk 174), võlgniku maksuvõlgade tõendiga (toimiku lk 191) ja võlgniku kasumiaruandega (toimiku lk 192-193) – on kindlaks tehtud, et võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud ja see ei ole ajutise iseloomuga.

2-09-66030 Võlgniku käibevara väärtuseks pankrotimenetluse algatamise seisuga võib ajutise halduri aruandest lähtuvalt olla hinnanguliselt maksimaalselt 2 590 170,18 krooni ning minimaalselt 444,05 krooni. Võlgniku põhivara väärtuseks võib ajutise halduri hinnangul olla 959 030,64 krooni ning seega on võlgniku vara väärtuseks maksimaalselt kokku 3 549 200,82 krooni ning minimaalselt 959 474,69 krooni. Võlgniku teadaolevad kohustused on ajutise halduri aruande kohaselt vähemalt 4 630 178,62 krooni. Võlgniku majandustegevus on suuremas osas lõppenud. Võlgnikul on olemas 4 töötajat, kellest võlgniku esitatud andmete kohaselt töötab 1. Võlgniku seadusliku esindaja hinnangul on äriühingu võimalused on majandustegevuse jätkamiseks keerulised, kuna senise tegevuse jätkamiseks ei ole olemas piisavalt käibevahendeid. Võlgnik tunnistab oma maksejõuetust. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud ning võlgniku varast piisab esialgsel hinnangul pankrotimenetluse kulude katteks, tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. Ajutise halduri aruande kohaselt ei ole senise pankrotimenetluse käigus kogutud informatsioon olnud piisav analüüsimaks, kas on olemas vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused. Kohus kohustab pankrotihaldurit edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitama vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused ning esitama vastavad nõuded. Ajutise halduri hinnangul ei ole seni pankrotimenetluse käigus kättesaadava informatsiooni alusel võlgniku maksejõuetus põhjustatud võlgniku juhatuse liikme poolt toime pandud kuriteost ega raskest juhtimisveast. Võlgniku enda selgituste kohaselt põhjustas ettevõtte makseraskusi paari suurema nõude mittelaekumine eelneval majandusaastal. Võlgniku majandusliku olukorra muutis veelgi keerulisemaks ettevõtte arveldusarvete arestimine EMTA poolt. Esimesed makseraskused ilmnesid võlgniku seletuste järgi 2009.a juulis, kui MSM OÜ ei tasunud võlgnikule korrektselt tehtud tööde eest. Seoses eeltooduga tekkisid raskused maksude tasumisel. Võlgnik taotles EMTA-lt maksegraafiku koostamist, kuid sai eitava vastuse. Võlgniku majanduslik olukord muutus veelgi raskemaks 2009.a detsembris, kui KVH AS jättis võlgnikule tehtud tööde eest tasumata 2,05 miljonit krooni. Võlgniku võimalusi alustada viidatud ettevõtete vastu hagimenetlusi on pärssinud võimatus tasuda riigilõivu. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri tööperiood ei ole olnud piisav, et välja selgitada, kas eelkirjeldatud juhtumite puhul on tegemist juhatuse liikme kohustuste rikkumise või viimase poolt kuriteo tunnustega teo toimepanekuga ning kas viidatud teod ja toiminguid võisid põhjustada võlgniku maksejõuetuse. Seetõttu kohustab kohus pankrotihaldurit edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitama võlgniku juhatuse liikme võimalike juhtimisvigadega või kuriteo tunnustega tegude toimepanekuga seotud asjaolud. Ajutine haldur hindas võlgniku makseraskuste alguseks juba 2009. a juulit ning lõplikult pidi võlgnikule tema püsiv maksejõuetus olema selgunud 2010.a jaanuaris. Võlgniku juhatuse liige ei täitnud äriseadustiku § 180 lõikes 51 sätestatud kohustust ega esitanud ise kohtule osaühingu pankrotiavaldust. Võlgniku juhatuse liikme selgituste kohaselt avaldust ise ei esitatud, kuna teati, et pankrotiavaldusega pöördub kohtu poole võlausaldaja AS B. Ajutine haldur leidis, et võlgnik on täitmata jätnud pankrotiavalduse esitamise kohustuse ning kohus nõustub halduri seisukohaga.

2-09-66030 Kohus leiab ülaltoodud tõendeid ja seisukohti arvesse võttes, et OÜ LEE pankrot tuleb välja kuulutada ning nimetada pankrotihalduriks Terje Eipre. Terje Eipre on andnud nõusoleku enda nimetamiseks OÜ LE pankrotihalduriks. Kohus leiab, et kooskõlas PankrS § 86 lõikega 1 tuleb võlgniku juhatuse liiget kohustada kinnitama kohtus vandega, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on neile teadaolevalt õiged. Kooskõlas PankrS § 85 lõikega 1 peab võlgnik andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Ajutise halduri selgituste kohaselt ei ole võlgnik talle kättesaadavaks teinud kõiki asjakohaseid raamatupidamise dokumente, mistõttu on ajutine haldur esitanud kohtule taotluse kohustada võlgnikku vastavaid dokumente esitama (eeskätt neid raamatupidamise dokumente, mis kajastavad võlgniku viimase kahe aasta majandustegevust). Kohus leiab, et ajutise halduri taotlus tuleb rahuldada ning võlgnikku tuleb kohustada esitama pankrotihaldurile viivitamatult kõik osaühingu LE raamatupidamise dokumendid (sealhulgas kogu dokumentatsiooni viimase kahe aasta kohta).

Anu Uritam Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.