Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Hagiavalduse kohaselt ostis hageja 31.08.2008.a kostjalt mobiiltelefoni LG KF510 hinnaga 4490 krooni. Kostja müüja kinnitas, et telefoni aku töötab hästi. Tootja andmete järgi pidi aku töötama ooterežiimis umbes 4000 tundi ja kõnerežiimis 4 tundi. Tegelikult töötas aku üksnes 1,5 päeva, kusjuures telefoniga räägiti umbes 15-20 minutit päevas. Seega ei olnud telefonil kokkulepitud omadusi. Samuti tekkis probleem seoses sellega, et mobiiltelefoni nupud ei töötanud korralikult. Hageja pöördus nende probleemidega korduvalt kostja poole, kuid abi ei saanud. Samuti pöördus hageja telefoni remondiga tegelevasse ettevõttesse. Telefoni nuppude kvaliteet küll paranes, kuid aku jäi endisele tasemele. Hageja pöördus aku probleemiga ka teise remondiettevõttesse, kuid aku parandamine ei õnnestunud. Telefonile lisandus ka uus rike - kõnede katkemine ilma põhjuseta. Kostja pakkus hagejale uut telefoni LG KF 510, kuid hageja keeldus sellest. Hageja soovis saada teise tootja uut telefoni, kui kokkuleppele ei jõutud. Hageja on lepingust taganenud, kuid kostja ei ole raha tagastanud. Hageja kasutas telefoni ostmisel krediitkaarti, intressiga 14 % aastas. Kuna ostetud telefon oli ebakvaliteetne, siis on hageja maksnud intressi põhjendamatult. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista telefoni ostuhinna 4490 krooni, krediitkaardi kasutamise intressid 165,55 krooni, seaduses sätestatud viivise 23.03.2010.a seisuga 798,33 krooni ja jooksva viivise alates 24.03.2010.a kuni põhinõude täitmiseni. Kostja vastus Kostja vaidles hagile vastu. Lepingust taganemine ei ole õiguspärane, kuna kostja pakkus hagejale koheselt uut telefoni. Hageja seda aga ei soovinud. Hagejal oli ka võimalus valida teine mudel, kuid ta keeldus ka sellest. Telefoni aku ooteaeg on kuni 4000 tundi ja kõneaeg kuni 4 tundi. See kehtib aga üksnes ideaalsetes tingimustes. Hagejale müüdud telefoni aku oli korras. Kohtu põhjendused Asja materjalidest nähtuvalt on pooled sõlminud 31.08.2008.a lepingu, millega hageja ostis kostjalt telefoni LG KF 510 4490 krooni eest. Toote info kohaselt on telefoni ooteaeg kuni 4000 tundi ja kõneaeg kuni 4 tundi. Hageja selgituste kohaselt oli aku tööaeg oluliselt väiksem. Rääkides päevas 15-20 minutit, töötas aku 1,5 päeva. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 217 lg 2 p 1 kohaselt ei vasta asi muu hulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi. Kohtu hinnangul ei vasta aku tööaja kestvus kokkulepitule. Kuna toote info kohaselt on telefoni ooteaeg kuni 4000 tundi ja kõneaeg 4 tundi, siis oleks aku tegelik tööaeg ka pidanud sellele ligilähedaselt vastama. Kui aku tegelik tööaja kestvus sellest oluliselt erineb, siis oleks kostja pidanud seda telefoni müümisel selgitama. Aku

tööaja kestvuse kirjeldamisel on kasutud küll sõna „kuni“. Sellest ei saa aga teha järeldust, et hageja oleks pidanud aru saama, et aku tegelik tööaja kestvus on kordades väiksem. Hageja on taganenud lepingust 29.07.2009.a. VÕS § 116 lg 1 sätestab, et lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. VÕS § 116 lg 2 p 1 kohaselt on tegemist olulise lepingurikkumisega, kui kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis. Kohtu hinnangul on kostja pannud toime olulise lepingurikkumise ning lepingust taganemine hageja poolt oli õigustatud. Kostja väidab, et hageja ei saanud lepingust taganeda, kuna hagejale pakuti uut telefoni. Kostja vastuse kohaselt pakuti uut telefoni 30.07.2009.a. Seega pakuti uut telefoni peale lepingust taganemist. Kuna hageja oli juba lepingust taganenud, siis ei oma uue telefoni pakkumine enam tähtsust. VÕS § 189 lg 1 sätestab, et lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 4490 krooni. Hageja on palunud kostjalt välja mõista kahjuna 165,55 krooni. Tegemist on telefoni ostmiseks võetud laenult tasutud intressidega. Kohus leiab, et selles osas ei ole hagi põhjendatud. VÕS § 127 lg 3 sätestab, et lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kohtu hinnangul ei saa seda kahju pidada kostja poolt ettenähtavaks ning selles osas ei ole hagi põhjendatud. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kuna kostja on viivitanud rahalise kohustuse täitmisega, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 23.03.2010.a seisuga 798,33 krooni. Ülaltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks kokku välja mõista 5288,33 krooni. Samuti tuleb kostjalt välja mõista viivis edasiulatuvalt. Vastavalt TsMS § 367 esimesele lausele võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 24.03.2010.a kuni põhinõude täitmiseni.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt, peab kohus põhjendatuks jätta menetlukulud 5 % ulatuses hageja kanda ja 95 % ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Indrek Soots kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.