Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud AS IC esitas 23.04.2010 kohtule pankrotiavalduse. kanti võlgnik äriregistrisse. Võlgnik hakkas tegutsema kaubandus- ja transiidisektoris. Seoses laenulepingute ülesütlemisega peab võlgnik DnB NORD Latviale koheselt tagastama ca 13 miljonit USD. Võlgnikul sellist vaba raha ei ole. Seoses oluliselt muutunud asjaoludega teatas nüüd investor, et ta ei ole enam nõus võlgnikku investeerima. Ilma investoripoolse rahasüstita ja DnB NORD Latvia krediidiliinita aga ei ole võlgniku hinnangul tal võimalik majandustegevust jätkata. Samuti puuduvad võlgnikul vahendid koheselt 13 miljoni USD tagastamiseks. 31. mai 2010 Harju Maakohtu määrusega on võlgniku pankrotiavaldus menetlusse võetud ja nimetatud ajutiseks pankrotihalduriks adv Veli K . Ajutise pankrotihalduri aruanne Aruande kohaselt moodustavad võlgniku varad kokku 164 365 229,50 krooni. Ajutisele haldurile teadaolevalt võlgniku poolt esitatud andmete kohaselt on võlgniku kohustuste suurus 277 650 252,09 Eesti krooni. Arvestades eeltoodut on ajutine haldur seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ega suuda tekkinud kohustusi täita ning puuduvad võimalused võlgniku tervendamiseks. Võlgniku esindaja on esitanud selgituse maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Võlgnik tegutses kaubandus- ja transiidisektoris, ostes Venemaalt nafta-keemia tehastelt sünteetilist kautšuki, mis müüdi edasi kolmandatesse riikidesse. Võlgnik finantseeris kauba sisseostmist AS-lt Swedbank saadud laenudega. Sünteetilist kautšuki tarnitakse üksnes raudteevagunites. Alates 2007.a. kevadest ei kinnitanud Venemaa enam vedamisteenust osutavatele äriühingutele vagunite transpordiplaane, mille sihtkohaks oli Eesti vabariik. See tähendas, et raudteeliiklus Eesti suunal blokeerus ja võlgnikul ei olnud võimalik vastavat transporditeenust osta ja lepingulisi kohustusi ei saanud täita ja kaupa vagunitesse laadida. Sellega peatus kaubavedu Muuga sadamasse.

Swedbank’ga sõlmitud krediidilepingu järgi oli kokkulepe, et laen anti tingimusel, et kaup ostetakse, tarnitakse Muuga sadamasse, võetakse arvele Muuga sadama laos ja panditakse panga kasuks. Lisaks AS-i Swedbank poolt krediidilimiidi vähendamisele kandis võlgnik ka kahjusid, mis käibevahenditest kaeti. Käibevahendite oluline vähenemine põhjustas käibe vähenemist ja seetõttu vähenes oluliselt ka tulubaas. Võlgnik oli sunnitud otsima uusi krediidi allikaid ja sõlmis lepingu DnB NORD Latvia’ga esialgsele krediidilimiidile 5 miljonit USD. 2008 aastal paranes majanduslik olukord, ka kaupade hinnad turul tõusid. Juulis ja augustis ostis võlgnik hulgaliselt kaupa edasimüümiseks Hiina, mis seal toimuvate olümpiamängude toimumise tõttu peatus, hiljem küll olukord laabus, kuid vahepealsed tõrked tekitasid võlgniku majanduslikule olukorrale kahju. 2009.a. aprillist hakkas võlgniku töörütm taastuma, kuid jällegi vähendas AS Swedbank krediidilimiiti, nõudes 3 miljoni USD tagastamist 6 kuu jooksul. Niivõrd suure summa tagastamine lühikese aja jooksul ei olnud võimalik, mistõttu tuli võlgnikul pangale veel lisaks viiviseid maksta ning jällegi oli võlgniku majanduslik olukord häiritud. 2009.a. juunis leidis võlgnik investori, kes paigutas ettevõtte tegevusse täiendavat kapitali, omandades 75% aktsiatest. Ka see ei aidanud, kuna 2010.a. jaanuaris vähendas DnB Nord Latvia krediidilimiiti ja aprillis ütles võlgnikuga sõlmitud laenulepingud siiski üles. Seoses laenulepingute ülesütlemisega peab võlgnik DnB Nord Latvia’le koheselt tagastama ca 13 miljonit USD. Võlgniku sellist vaba raha ei ole. Samuti teatas investor, et ei ole nõus enam võlgnikku investeerima, ilma milleta ei ole võlgnik võimeline oma majandustegevust jätkama, samuti puuduvad vahendid laenujäägi tagastamiseks. Ajutine pankrotihaldur tutvunud võlgniku maksejõuetuse põhjuste kohta esitatud selgitustega leiab, et täpsete põhjuste kindlaks tegemiseks on vajalik läbi viia dokumentaalrevisjon. Võlgnik ei ole teinud tehinguid või sõlminud kokkuleppeid, mis kuuluksid tagasivõitmisele, samas ei ole seda võimalik kindlalt väita ajutise pankrotimenetluse raames. Võlgnikul on kohustusi kolmandate isikute ees ajutises pankrotimenetluses kogutud andmete põhjal kokku 277 650 252,09 krooni. Vara väärtuseks on ligikaudu 164 365 229,50 krooni, millest nõuded ostjate vastu moodustavad 54 644 708,35 krooni. Ajutine pankrotihaldur on arvamusel, et antud nõuete laekumine on ebatõenäoline. Võlgniku poolt näidatud kaupade ja põhivarana nimetatud vara asukoht ei ole haldurile teada. Võlausaldajate nõudeid on võimalik rahuldada võlgnikule kuuluva vara realiseerimise teel. Vara väärtust ei ole võimalik kindlalt määrata ilma vastavate hindamisaktideta. Võlgnik tunnistab pankrotiavalduses maksejõuetust ja pankrotile vastu ei vaidle. Arvestades eeltoodut teeb haldur ettepaneku kuulutada välja AS IC(registrikood XXX) pankrot PankrS § 31 lg 1 alusel. Ajutine pankrotihaldur palus määrata ajutise halduri tasuks 46 800 krooni, ja kulutuste hüvitamiseks 2 448.00 krooni.

Kohtuistung 15.06.2010 kohtuistungil võlgniku lepinguline esindaja nõus, et on põhjendatud pankroti väljakuulutamine. Esindajal puuduvad ka vastuväited ajutise halduri tasu ja kulutuste taotlusele. Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 2 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Kohus, kuulanud ära võlgniku esindaja seletused ja ajutise pankrotihalduri aruande ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. ÄS § 301 sätestab, et kui aktsiaseltsil on netovara vähem kui pool aktsiakapitalist või vähem kui käesoleva seadustiku §-s 222 nimetatud aktsiakapitali suurus või muu seaduses sätestatud aktsiakapitali minimaalne suurus, peab üldkoosolek otsustama: 1) aktsiakapitali vähendamise või suurendamise, tingimusel et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole aktsiakapitalist ja vähemalt käesoleva seadustiku §-s 222 nimetatud aktsiakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud aktsiakapitali minimaalse suuruse või 11) muude abinõude tarvituselevõtmise, mille tulemusena aktsiaseltsi netovara suurus moodustaks vähemalt poole aktsiakapitalist ja vähemalt käesoleva seadustiku §-s 222 nimetatud aktsiakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud aktsiakapitali minimaalse suuruse; 2) aktsiaseltsi lõpetamise ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või 3) pankrotiavalduse esitamise. ÄS § 306 lg (31) kohaselt kui aktsiaselts on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus esitama viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, kohtule aktsiaseltsi pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha aktsiaseltsi eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama aktsiaseltsile pärast maksejõuetuse ilmnemist aktsiaseltsi poolt tehtud maksed, mille tegemine selles olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s

sätestatut. 23.04.2010 AS ICjuhatuse liige on esitanud avalduse AS ICpankroti välja kuulutamiseks. Esitatud pankrotiavalduse kohaselt ei suuda äriühing püsivalt täita võetud rahalisi kohustusi ning rahuldada võlausaldajate nõudeid. Avaldaja hinnangul on võlgniku maksejõuetus alalise iseloomuga ning AS ICpankrot tuleb välja kuulutada. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik alaliselt maksejõuetu. Võlgnikul on vara kokku 164 365 229.50 krooni ja kohustusi vähemalt 277 650 252.09 krooni. Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Võlgniku juhatuse liige tunnistab võlgniku maksejõuetust. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara, võlgniku majandustegevus on lõppenud ning puuduvad võimalused võlgniku majandusliku olukorra parandamiseks, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 3 tulenevalt

alaliselt maksejõuetu. Kuna võlgnikul on vara pankrotimenetluse kulude katteks, tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. Ajutise halduri esialgsel hinnangul on võlgniku raamatupidamine ja aruandlus korraldatud vastavalt raamatupidamise seadusele. Aruandes ajutine pankrotihaldur on märkinud, et käesoleva aruande koostamise ajaks kogutud teabe põhjal ajutine haldur olulisi juhtimisvigu ega kuriteo tunnustega tegu ei tuvastanud, samas ei ole võimalik olemasoleva informatsiooni põhjal neid välistada. Aruandes on haldur ka märkinud, et teadaolevalt on võlgniku suhtes algatatud mitu kriminaalasja. Võlgniku tegevusele hinnangu andmiseks ja dokumentide kontrollimiseks on halduri hinnangul vajalik koostada dokumentaalrevisjon. Ajutise pankrotihalduri aruande koostamise hetke seisuga ei õnnestunud ajutisel pankrotihalduril saada täpset ülevaadet vara tagasivõitmise ja –nõudmise võimaluste kohta. Eeltoodust tulenevalt kohustab kohus pankrotihaldurit edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitama vara tagasivõitmise ja –nõudmise võimalused ja esitama vastavad nõuded. PankrS § 2 viimase lause kohaselt selgitatakse pankrotimenetluse käigus välja võlgniku maksejõuetuse põhjused. PankrS § 28 lg 1 sätestab, et kui ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab haldur või kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. PankrS § 28 lg 2 sätestab, et kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Eeltoodust tulenevalt kohustab kohus ajutist pankrotihaldurit edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitama võlgniku maksejõuetuse põhjused, s.h asjaolu, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga või kuriteo tunnistega tegu. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel on ajutine pankrotihaldur esitanud taotluse, mille kohaselt ajutise halduri tasu suuruseks on tasu 46 800 (35,5 tundi* tariif 1200 krooni) krooni. Tasu suuruse määramisel on aluseks täitmisele kuluv aeg PankS § 23 lg 2. Ajutine pankrotihaldur palus määrata ajutise halduri tasuks 46 800 krooni, ja kulutuste hüvitamiseks 2 448 krooni. Võlgnik ei vaielnud sellele vastu. Kohus leiab, et ajutise halduri taotlus on põhjendatud ning ajutise halduri tasuks tuleb määrata 46 800 krooni ja kulutuste katteks 2 448 krooni pankrotivara arvelt. PankrS § 56 lg 3 kohaselt haldur ei tohi olla kohtu töötaja ning ta peab olema sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Ajutine pankrotihaldur Veli K on andnud nõusoleku enda nimetamiseks AS ICpankrotihalduriks. Eeltoodu alusel leiab kohus, et pankrotihalduriks saab määrata ajutise pankrotihalduri Veli K . Lukiina Vismann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.