lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-09-13971/19

Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 30.06.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-09-13971/19
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
30.06.2010
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1088
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasja number

2-09-13971

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Margo Klaar ja Ulvi Loonurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.06.2010, Tallinn

Tsiviilasi

R. P. hagi OÜ A. vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks, lähetus-raha ja hüvitise saamiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend

66 009 krooni Harju Maakohtu 15.12.2009 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ A. apellatsioonkaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja R. P. (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja OÜ A. (registrikood XXXXXXXX), seaduslik esindaja V. Õ.

RESOLUTSIOON

1.Harju Maakohtu 15.12.2009 otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Apellatsiooniastme menetluskulud jätta OÜ A. kanda. Edasikaebe kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused

Sarnased lahendid

Tööõigus
  • 03.07.20262-24-18628/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 29.06.20262-26-106073/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 19.06.20262-26-1516/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 15.06.20262-26-187/9Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 11.06.20262-23-13801/40Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 04.06.20262-23-14981/38Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
1.Hageja töötas alates 12.05.2008 töölepingu alusel kostja juures tellingute paigaldajana määramata tähtajaga. Hageja keskmine palk oli 23 995 krooni. 22.02.2009 sai hageja kostjalt 20.02.2009 kuupäevaga teate, et hagejaga sõlmitud tööleping lõpetatakse TLS § 77 lg 1 p 1 alusel tähtaja möödumise tõttu alates 28.02.2009. Töölepingu p 1.3 järgi on lepingu tähtaeg märkimata.
2.Hageja palus tunnistada poolte vahel sõlmitud töölepingu lõpetamise TLS § 77 lg 1 p 1 järgi ebaseaduslikuks, välja mõista hüvitise kolme kuu keskmise kuupalga ulatuses summas 71 985 krooni.
3.Hageja palus kostjalt välja mõista ka saamata jäänud lähetusrahad 9250 krooni ja nõuda kostjalt välja tööraamat. Kostja vastuväited
4.Kostja hagi ei tunnistanud. Hageja väide, nagu oleks tööleping sõlmitud määramata tähtajaks, on ebaõige. Töölepingu punkt 1.3 määratleb konkreetselt kooskõlas TLS § 27 lg 2 p-des 1 ja 4 sätestatuga, et tööleping on sõlmitud tähtajalisena kuni tööde lõppemiseni. Töötaja töö lõppes 28.02.2009, millest kostja andis hagejale ka teada. Konkreetse kuupäeva puudumine ei tähenda, et tööleping oleks sõlmitud tähtajatuna. Töölepingu punktis 6.1 on vastavalt TLS § 26 lg 1 p 9 selgitatud töölepingu lõpetamise korda ja on rõhutatud, et tegemist on määratud ajaks sõlmitud töölepinguga. Esimese astme kohtu otsus ja põhjendused
5.Maakohus rahuldas hagi osaliselt. Kohus tunnistas R. P. töölepingu lõpetamise TLS § 77 lg 1 p 1 alusel ebaseaduslikuks ning mõistis välja OÜ-lt A. R. P. kasuks TLS § 117 lg 2 alusel hüvitise kolme kuu keskmise palga ulatuses summas 66 009 krooni. Kohus jättis rahuldamata lähetuskulude saamise ning tööraamatu väljaandmise kohustamise nõude. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda.
6.Hagejaga sõlmitud töölepingus ei ole märgitud sündmus, millega seoses töölepingu tähtaeg saabub. Seega tuleb järeldada, et töölepingu tähtaeg on märkimata ja TLS § 27 lg 3 kohaselt tuleb lugeda, et tööleping on sõlmitud määramata ajaks. Seega oli töölepingu lõpetamine TLS § 77 lg 1 alusel ebaseaduslik (ITLS § 28).
7.TLS § 117 lg 2 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kolmekuise keskmise palga suurune hüvitus. Kostja esitatud palgaandmete kohaselt oli hageja kuue kuu keskmine palk 22 669, 89 krooni, millest tulenevalt on hageja kolme kuu keskmine palk 68 009 krooni. Nimetatud ulatuses kohus rahuldas hageja varalise nõude.

Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus

8.Kostja palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega kohus tunnistas ebaseaduslikuks R. P.ga töölepingu lõpetamise TLS § 77 lg 1 p 1 alusel ning mõistis OÜ-lt A. R. P. kasuks välja hüvitise kome kuu keskmise palga ulatuses. Kohus on rikkunud TsMS § 436 lg 1, kuna ei ole põhjendanud oma otsust kolmekuise keskmise palga suuruse hüvitise välja mõistmiseks. Isegi kui asuda seisukohale, et tööandja on töölepingu lõpetanud ebaseaduslikult ning kohaldamisele kuulub TLS § 117 lg-s 2 sätestatud

2(4)

sanktsioon, on kolmekuuline keskmise palga suurune hüvitis ilmselgelt liiga suur olukorras, kus töötaja oli tööandja juures töötanud alla aasta. Isegi koondamise korral oleks hüvitis olnud väiksem.

9.Hageja oma nõudeid ei tõendanud. Nõuete esitamine nimekirjana ei saa olla võrdne selle tõendamisega. Samuti ei ole Euroopa Liidu õiguse valguses töötaja tõendanud, miks kohaldamisele kuulub just tema poolt viidatud regulatsioon. Kohtu tähelepanematus TsMS § 230 sätestatu suhtes jättis kostja ebavõrdsesse olukorda tsiviilmenetluses.
10.TsMS § 438 lg 1 sätestatu kohaselt peab kohus otsustama, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada. Kohus on ebaõigesti kohaldanud töölepingu seadust. Apellant viitas juba oma selgituses kohtule, et Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 42 kohaselt kohaldatakse töösuhtele, mille peamiseks töö tegemise asukohaks on muu maa kui tööandja asukohamaa, töö tegemise asukohamaa seadust. Euroopa Ühenduse asutamisleping on Eestile siduv Eesti ja Euroopa Liidu ühinemislepingu kohaselt. Töötaja ei ole mitte päevagi töötanud Eestis. Vastustaja seisukoht
11.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht
12.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses toimiku materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
13.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 kohaselt maakohtu otsust üksnes osas, mille peale on kaevatud. Hageja nõude lähetuskulude väljamõistmiseks ja tööraamatu kätteandmise kohustamiseks on maakohus jätnud rahuldamata. Selles osas ei ole otsust vaidlustatud. Seega vaatab ringkonnakohus maakohtu otsuse läbi üksnes osa, millega maakohus tunnistas töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks ja mõistis välja hüvitise.
14.Kohus ei ole kohaldanud antud asjas ebaõigesti Eesti Vabariigi seadust. Pooled on töölepingus kokku leppinud, et vaidlused lahendatakse Eesti Vabariigi töövaidlusorganites ja poolte käitumisest tuleneb üheselt, et nad on silmas pidanud, et vaidlus lahendatakse ka Eesti Vabariigi seaduste alusel. Kuna tööleping lõpetati 22.02.2009, kohaldas kohus õigesti kuni 30.06.2009 kehtinud töölepingu seadust (TLS). Kostja on töölepingu lõpetamisel ise tuginenud TLS § 77 lg-le 1, mille kohaselt tööandja võib töölepingu lõpetada tähtaja möödumisel. Oma seisukohta, et tegemist oli tähtajalise töölepinguga, põhjendas kostja samuti töölepingu seaduse sätetele tuginedes.
15.Ebaõige on kostja väide, et hageja ei ole oma nõudeid tõendanud. Hageja poolt seoses töölepingu sõlmimise ja lõpetamisega esiletoodud asjaolude osas puudus poolte vahel vaidlus. Hageja esitas tõenditena töölepingu ja töölepingu lõpetamise teate. Vaidlus puudutas ainult töölepingu tõlgendamist, kas poolte vahel sõlmiti tähtajaline või tähtajatu tööleping.
16.Hüvitise suuruse määramisel ei ületanud maakohus diskretsiooni piire, mistõttu ringkonnakohtul ei ole alust maakohtu otsust selles osas muuta. Tegemist on hüvitisega töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest, mis ei pea olema väiksem, kui oleks olnud koondamishüvitis.
17.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad apellatsiooniastme menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.

3(4)

Margo Klaar

Gaida Kivinurm

Ulvi Loonurm

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 03.06.20262-22-3119/41Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 27.05.20262-24-5024/35Harju Maakohus Tallinna kohtumaja