Eesti Vabariigi nimel Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Epp Haabsaar
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.06.2010. a Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-09-70034
Tsiviilasi
PV ́i hagi AÜ S vastu üldkoosoleku otsuse tühiseks/kehtetuks tunnistamiseks. Tsiviilasja hind 25 000 krooni. PV isikukood xxx xxx HAGEJA ESINDAJA: vandeadvokaat Anto Kasak Advokaadibüroo Kasak & Missik Süda 3a-4, 10118 Tallinn Tel. +372 6811 300 Faks +372 6811 301 E-post [email protected]
registrikood xxx
Menetlusosalised ja nende esindajad
Seaduslik esindaja: U R Kohtuistungi toimumise aeg
17.05.2010.a
Hagi rahuldada. T AÜ S
27.09.2009. a. üldkoosolekul vastuvõetud otsuse, millega valiti juhatuse liikmeks PV, tühisust. Nõude, kus hageja palus t otsuse tühisust osas, millega AÜ S juhatuse liikme kohalt kutsuti tagasi AH ja VL, jätab kohus läbi vaatamata.
Kohtukulude jaotus Jätta menetluskulud kostja kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Hagi asjaolud ja poolte seisukohad Hagiavalduse ning selle täienduste kohaselt valis AÜ S oma 27.09.2009. a toimunud üldkoosolekul hageja kostja juhatusse, kuigi hageja nõusolek selleks puudus. Eeltooduga on kostja MTÜS § 28 lg 1 nõudeid rikkunud, kuna viidatud sätte kohaselt on juhatuse liikmeks määramiseks vajalik juhatuse liikme nõusolek. Üldkoosoleku otsus rikub hageja arvates võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet ning on heade kommetega vastuolus Otsuse vaidlustamist, kus AH ja VL juhatusest tagasi kutsuti, põhjendas hageja asjaoluga, et otsus on üks tervik. Lähtuvalt eeltoodust palus hageja AÜ S 27.09.2009. a. üldkoosolekul vastuvõetud otsus, millega valiti juhatuse liikmeks PV ning juhatuse liikmed AH ja VL tagasi kutsuti, kehtetuks tunnistada. Alternatiivse nõudena palus hageja t otsuse tühisust. Menetluskulud palus hageja panna kostja kanda. Kostja vaidles hagile vastu ning selgitas, et hageja ei ole oma vastuväidet lasknud protokollida, mistõttu ei ole järgitud otsuse kehtetuks tunnistamise nõudeid. Lisaks eeltoodule kostja märkis, et üldkoosolekul hageja juhatusse valimisele vastu ei vaielnud, mis on tõlgendatav nõusolekuna. Asjaolu, et hageja otsusele vastu hääletas, võttis kostja omaks. Seega palus kostja jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud panna hageja kanda. Kohtu põhjendused: TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguste ega huvide kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole seda eesmärki võimalik saavutada. TsMS § 3 kohaselt menetleb kohus asja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. AH ja VL juhatusest tagasikutsumine ei riiva kohtu hinnangul hageja seadusega kaitstud õigusi, mistõttu kohus jätab hageja nõude nimetatud osas läbi vaatamata.
Järgnevaga analüüsib kohus otsuse tühisuse problemaatikat, käsitledes otsuse kehtetuks tunnistamise nõuet alternatiivnõudena. MTÜS § 24.1 lg 1 järgi on üldkoosoleku otsus tühine, kui selle vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. TsÜS § 87 kohaselt on
seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda. MTÜS § 28 lg 1 kohaselt on juhatuse liikmeks määramiseks vajalik tema nõusolek. TsÜS § 68 lg 2 kohaselt on otsene tahteavaldus selline tahteavaldus, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg. TsÜS § 68 lg 3 järgi on kaudne tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Sätte lg 4 kohaselt loetakse vaikimist või tegevusetust tahteavalduseks, kui vaikimise või tegevusetuse lugemine tahteavalduseks tuleneb seadusest isikute kokkuleppest või nendevahelisest praktikast. Ükski TsÜS § 68 lg 3 loetletud asjaolu kohtu hinnangul tuvastamist ei leidnud. Hageja hääletas otsusele, millega ta juhatusse valiti, vastu, sellega oma seisukohta üheselt mõistetavalt väljendades. Lisaks eeltoodule on kohus seisukohal, et MTÜS § 28 lg 1 eeldab juhatuse liikme kandidaadi otsese tahteavalduse eelnevat väljaselgitamist. MTÜS § 28 lg 1 on kaitsenorm tagamaks õiguskindlust ning vältimaks olukorda, kus mittetulundusühing muutub juhitamatuks, sest TsÜS-s § 34 sätestatud esindusõiguse regulatsiooni on eiratud. MTÜS § 28 lg 1 eesmärk on, et juhatusse saaksid valitud need isikud, kes soovivad valituks saada. Analüüsitu põhjal asub kohus seisukohale, et hageja tahteavaldus tema juhatusse valimiseks puudus. Seega rikub üldkoosoleku otsus, millega hageja juhatusse valiti, seaduses sätestatud keeldu, tuues kaasa õigusliku olukorra, kus mittetulundusühingu võlausaldajate huvid ei ole tagataud. Samuti tekib olukord, kus kolmandatele isikutele (avalikkusele) antakse ebaõige informatsioon mittetulundusühingu esindusõiguse osas. Hinnanguliselt on üldkoosoleku otsus ka heade kommetega vastuolus, omades asjas kõrvaltähendust, sest otsus on seadusest tuleneva keelu rikkumise tõttu juba niigi tühine. Seega kuulub hagi rahuldamisele, ning otsus, millega hageja ilma tema nõusolekuta kostja juhatusse valiti, on tühine. TsÜS § 84 lg 1 järgi ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Kehtetuks tunnistamise nõue on seega alternatiivnõue, jäädes kõrvale . Täiendavalt kohus märgib, et ebausaldusväärseid tõendeid menetluses ei esinenud, oma olemuselt oli vaidlus õiguslik. Hageja faktiväited (otsusele vastu hääletamine) on tuvastatud kostja omaksvõtu kaudu. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul kostja. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.