Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Margo Klaar ja Ulvi Loonurm
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.06.2010, Tallinn
Tsiviilasi
Rene Ahtamonovi hagi Moonika Järvela vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ja võla väljamõistmiseks ning Vello Järvela vastu võla väljamõistmiseks 125 000 krooni
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 07.04.2009 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Moonika Järvela apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Rene Ahtamonov (isikukood
XXXXXXXXXX, XXXXXX XX-XX, XXXXXX
XXXXX),
esindaja vandeadvokaat Viktor Särgava Kostja Moonika Järvela (isikukood XXXXXXXXX,
XXXXXX XXXX XXXXXXXX XXXX, XXXXX
XXXX, XXXXXXX),
esindaja Merle Liivrand
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 07.04.2009 otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale maakohtule.
Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebe kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva
jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue
1.08.12.2005 sõlmitud müügilepingu kohaselt müüs Moonika Järvela hagejale kinnistu Harjumaal, Kernu vallas, Kaasiku külas, millel asus aiamaja, millel käisid renoveerimistööd muutmaks aiamaja elamuks. Müügilepingus osales Vello Järvela müüja abikaasana. Kinnistu valdus anti hagejale üle 10.12.2005. Hagejal on kinnistu hinnast tasumata viimane osamakse 54 500 krooni.
2.Pärast müügilepingu esemeks oleva kinnistu enda valdusesse saamist tuvastas hageja aiamajal mitmeid olulisi varjatud ehitusvigu. Hageja leiab, et kostjad on müünud talle lepingutingimustele mittevastava asja. Peale selle pidid kostjad müügilepingu kohaselt hiljemalt 01.04.2006 vormistama kinnistul asuva aiamaja elamuks, hankima elamule kasutusloa ja hagejale üle andma seda tõendava dokumentatsiooni. Kostjad ei ole seda teinud.
3.03.05.2006 esitas hageja kohtusse hagi kostjate vastu kahju hüvitamiseks ja aiamaja elamuks vormistamiseks ja dokumentide üleandmise kohustamiseks. Kahjuna käsitles hageja puuduste kõrvaldamiseks kuluvat summat 305 000 krooni, mille hüvitamiseks palus ta välja mõista Moonika Järvelalt 152 500 krooni ja Vello Järvelalt 152 500 krooni.
4.14.07.2006 sai hageja kätte täitmisteate, mille kohaselt on Moonika Järvela hageja suhtes algatanud täitemenetluse 54 500 krooni väljamõistmiseks. 20.07.2006 esitas hageja hagi Moonika Järvela vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Täitemenetluse läbiviimine on ebaõige, kuna hagejal on kohustuse täitmisest keeldumiseks õiguslik alus. Kuivõrd 2005. aasta detsembriks oli ilmne, et kostja ei suuda kohustust kasutusloa hankimiseks ja dokumentide üleandmiseks tähtaegselt täita ja hagejal oli rahalisi probleeme, leppisid pooled kokku, et hageja tasub kinnistu hinnast viimase osamakse 54 500 krooni samaaegselt kostjapoolse kohustuse täitmisega.
5.Hagid on liidetud 19.11.2007 vormistatud määrusega.
Kostjate vastuväited
6.Kostjad hagi ei tunnistanud. Hageja ostis teadlikult poolelioleva ehitise, mis ei ole elamu vaid aiamaja. Kostjad on hagejale üle andnud täpselt müügilepingule vastava asja ja seega ei ole müügilepingut rikutud. Hagejal on kohustus müügihinna tasumiseks. Hageja ei ole teinud hinnaalandamise avaldust. Hageja on küll esitanud kahju hüvitamise nõude, kuid see ei vabasta hagejat omapoolsete müügilepingust tulenevate kohustuste täitmisest. Moonika Järvelal ei ole olnud hageja tegevusest tingituna võimalik oma kohustust täita ja hoonele kasutusluba hankida, kuivõrd ehitustööd ei olnud lõpetatud ja kostjatele teadaolevalt ei ole maja valmis tänaseni.
2(6)
Esimese astme kohtu otsus ja põhjendused
7.Maakohus rahuldas hagi osaliselt, tunnistas lubamatuks sundtäitmise täiteasjas nr 029/2006/109 ning mõistis Moonika Järvelalt Rene Ahtamonovi kasuks välja kahjuna 76 000 krooni. Kohus jättis hagi rahuldamata Vello Järvela suhtes. Menetluskulud jäid Moonika Järvela kanda.
8.Pooled vaidlesid selle üle, kas hagejale üleantud lepingu ese vastas sõlmitud müügilepingu tingimustele.
9.Müügilepingu punkti 5.5 kohaselt kohustusid kostjad hiljemalt 01.04.2006 vormistama müügilepingu objektiks oleva aiamaja elamuks, hankima elamule kasutusloa ja andma hagejale üle seda tõendava dokumendi. Sama lepingu punkti 2.1.5 kohaselt ei olnud kinnistul mingeid kostjatele teadaolevaid varjatud puudusi, millest ta ei ole hagejat teavitanud või mida hageja ei saanud ülevaatuse teostamisel märgata.
10.28.01.2009 eksperthinnangu kohaselt on hoone varjatud puudusteks elumajale kehtestatud normidele mittevastavalt soojustatud välisseinad, vundament ja katus. Hageja ei ole väitnud, et puudused oleks kõrvaldatud ega nõudnud selleks tehtud kulutuste hüvitamist VÕS § 222 lg 5 järgi ega alandanud ostuhinda vastavalt VÕS §-le
112.Seega saab hageja nõude kvalifitseerida VÕS § 115 lg 1 alusel kohustuse täitmise (puuduse kõrvaldamine) asemel esitatava kahju hüvitamise nõudena. Nõude sisuks on hageja poolt tulevikus kantavate kulutuste (VÕS § 128 lg 3) hüvitamine.
11.Hagis on hageja palunud kostjatelt välja mõista 76 000 krooni (125000 – 54000), mis tuleneb järgmistest asjaoludest. Kohtuliku eksperthinnangu kohaselt on hageja väljaminekuks, st majale tehtavate täiendavate kulutuste suuruseks, 125 000 krooni. Kuna sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagist nähtuvalt on kostjate nõue hageja vastu 54 000 krooni, siis palus hageja kostjatelt välja mõista 76 000 krooni.
12.Kostjate vastuväited selles osas, et hageja oleks pidanud teadlik olema ehitise seisundist, kuna oli tihti kohal, ei ole põhjendatud. Põhjendamatud on ka kostjate viited sellele, et hageja ostis suvilast ümberehitatava elamu, millele ei saaks esitada samu nõudmisi soojapidavuse ja muu osas, kui elamuks ehitatud elamule. Hageja on kostjatele selgelt väljendanud oma kavatsust asuda omandatavasse hoonesse alaliselt st aastaringselt elama. Seega pidi ümberehitatav suvila juba valminud (ümberehitatud osas) vastama elamu nõuetele, st pidi olema kasutatav aastaringselt.
13.Kuna vaidlusaluse lepingu sõlmimisel osales müüjana Moonika Järvela, siis on põhjendatud temalt välja mõista 76 000 krooni Rene Ahtamonovi kasuks. Kostja Vello Järvela puhul ei ole tegemist kohustatud isikuga, vaid müüja abikaasaga, kes on lepingu sõlmimisel üksnes kinnitanud, et on lepinguga nõus ning teda ei saa käsitleda lepingupoolena, kellele tuleneksid sellest lepingust õigused või kohustused.
14.Kuivõrd on tuvastanud kostjapoolsed rikkumised lepingu täitmisel, mistõttu hagejal esines õigus omapoolsete kohustuste täitmiseks keelduda, tuleb lubamatuks tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr 029/2006/109. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
15.Moonika Järvela palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega hagi rahuldati.
16.Maakohus on asja menetlemisel ja otsuse tegemisel oluliselt rikkunud menetlusnorme.
17.Kohtuotsuses ei ole märgitud, kuhu kadus hageja nõue, millega ta palus kohustada Moonika Järvelat vormistama kinnistul asuv aiamaja elamuks, hankima elamule kasutusloa ja andma seda tõendava dokumendi üle hagejale. Hageja ei ole nimetatud nõudest loobunud, kuid kohus ei ole seda ka lahendanud.
3(6)
18.31.03.2009 andis hageja kohtule üle oma kohtukõne teesid, milles ta esitas väite, et kohtuliku eksperthinnangu kohaselt on hagejal kostjate vastu 125 000 kroonine nõue. Kostja ei tea, kuidas on hageja sellise arvutuseni jõudnud, samuti ei andnud kohus võimalust esitada nimetatud väite kohta oma arvamust. Ka kohtuotsusest ei ole näha 125 000 krooni kujunemine.
19.TsMS § 436 lg 2 teise lause kohaselt rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. Ekspertarvamust ühelgi kohtuistungil uuritud ei ole.
20.Kohtuotsusest ei selgu, kuidas kohus tuvastas väite, et pooled leppisid kokku, et hageja tasub kinnistu hinnast viimase osamaksena 54 000 krooni samaaegselt kostjapoolse kohustuse täitmisega.
21.Kohtuotsuses märgitu kohaselt on hageja palunud kostjatelt välja mõista 76 000 krooni, mis on 125 000 ja 54 000 krooni vahe. Tegelikult on selleks summaks 71 000 krooni. Samuti on arusaamatu, kust tuleneb summa 54 000 krooni. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiavalduses on kirjas, et täitemenetlus algatati 54 500 krooni väljamõistmiseks.
22.Kohus ei ole analüüsinud kõiki tõendeid. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Nii on kohus kasutanud tunnistaja ütlusi varjatult ja valikuliselt, analüüsimata ja hindamata on ehitise projekteerimistingimused ja ehituslikud joonised.
23.Kohus tunnistas sundtäitmise lubamatuks, kuid ei ole sundtäitmisega seonduvat arutanud ühelgi istungil.
24.Samuti on kohus teinud omavolilise tasaarvestuse, ilma et hageja oleks esitanud võlaõigusseaduses ettenähtud tasaarvestuse avalduse. Samuti puudus kostjal võimalus avaldada oma seisukohta selles asjas. Vastustaja seisukoht
25.Rene Ahtamonov palub apellatsioonkaebuse osaliselt rahuldada, tühistada maakohtu otsus 76 000 krooni väljamõistmise osas ja mõista Moonika Järvelalt välja 71 200 krooni. Muus osas palub jätta otsus muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
26.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses tsiviilasja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. TsMS § 656 lg 1 p 5 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendustest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendanud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada.
27.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses toodud väited menetlusnormide rikkumise kohta kohtu poolt on põhjendatud. Ebaõige on otsuse sissejuhatavas osas märgitud otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg 07.04.2009. Nimetatud kuupäeval kuulutas kohus üksnes otsuse resolutsiooni. Terviklik kohtuotsus oli valmis alles 21.10.2009.
28.Maakohus vaatas asja läbi kohtuistungil. Otsuse kohaselt toimus kohtuistung 31.03.2009. Protokolli sellise kohtuistungi toimumise kohta toimikus ei ole. Kostja väidetel kohtuistungit sel kuupäeval ei toimunud, pooled andisid üksnes „jooksu pealt“ kohtunikule üle kohtukõne kirjalikud teesid. Maakohus on rikkunud TsMS § 351 lgtes 1 ja ja 2 sätestatut, mille kohaselt kohus arutab menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui õiguslikust küljest ja võimaldab pooltel esitada kõigi asjasse puutuvate asjaolude kohta õigel ajal ja
4(6)
täielikult oma seisukohta. Maakohus ei ole kohtuistungil vastuvõetud tõendeid uurinud, sealhulgas otsuse tegemise aluseks olnud olulist tõendit, kohtu poolt määratud ekspertiisis koostatud eksperthinnangut. Menetlusosalistele ei ole antud sõna kohtuvaidlusteks. Sellega rikkus kohus TsMS § 399 p-des 5 ja 6 sätestatut, mille kohaselt kohus uurib kõiki vastuvõetud tõendeid ja menetlusosalised saavad sõna kohtuvaidlusteks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus otsust tehes järginud ka TsMS 442 lg-s 8 sätestatut. TsMS § 442 lg 2 sätestab nõuded otsuse põhjendavale osale, mille kohaselt otsuse põhjendavas osas märgitakse kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama.
29.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega Vello Järvela suhtes hagi rahuldamata jätmise osas, ei nõustu aga põhjendustega Moonika Järvela suhtes hagi rahuldamise osas.
30.Õige on apellandi väide, et kohus ei ole põhjendanud, mille alusel ta jõudis järeldusele, et pooled leppisid kokku, et hageja tasub kinnistu hinnast viimase osamaksena 54 000 krooni samaaegselt kostjapoolse kohustuse täitmisega. Kohus ei ole vastanud kostja vastuväitele, et tal ei olnud võimalik täita müügilepingu p-s 5.5 võetud kohustust vormistada hiljemalt 01.04.2006 aiamaja elamuks ja hankida elamule kasutusluba, kuna hageja ei olnud selleks ajaks elamut valmis ehitanud ega ole seda teinud käesoleva ajani.
31.Kohus tuvastas, et eksperthinnangu kohaselt on hoone varjatud puudusteks elumajale kehtestatud normidele mittevastavalt soojustatud välisseinad, vundament ja katus. Kohus ei ole põhjendanud, mille alusel ta jõudis järeldusele, et nimetatud tööd pidi tegema kostja ja need pidi olema asja üleandmise momendiks tehtud, olukorras, kus müügilepingu esemeks ei olnud mitte elamu, vaid aiamaja, millel käivad renoveerimistööd muutmaks aiamaja elamuks. Vaidlust ei ole selles, et müügieseme valdus anti hagejale üle 10.12.2005 ja hageja ei ole tuginenud asjaolule, et kostja oleks pidanud peale valduse üleandmist jätkama ehitustöid.
32.Maakohus ei ole järginud TsMS § 438 lg-s 1 sätestatut. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Hageja esitas Moonika Järvela vastu kolm nõuet: 1) välja mõista kahju hüvitamiseks 152 500 krooni, 2) kohustada vormistama aiamaja elamuks, hankima elamule kasutusloa ja andma hagejale üle seda tõendava dokumentatsiooni ning 3)tunnistada sundtäitmine lubamatuks.
33.Maakohus ei ole hageja nõuet kohustada vormistama aiamaja elamuks, hankima elamule kasutusloa ja andma hagejale üle seda tõendava dokumentatsiooni, käsitlenud ega selles osas otsust teinud. Toimiku materjalist ei nähtu, et hageja oleks sellest nõudest loobunud. Vastuses apellatsioonkaebusele märgib hageja, et ta loobus sellest nõudest eelviimasel kohtuistungil, mille toimumist asja materjalist ei nähtu.
34.Kohus rahuldas sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude, nõuet analüüsimata ja selle rahuldamist millegagi põhjendamata. TMS § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Loetletud alustest ühelegi hageja ei tuginenud. Hageja tõi nõude alusena esile asjaolu, et tal on õigus keelduda müügihinna tasumisest VÕS § 111 alusel, kuna kostja ei ole täitnud oma kohustust vormistada aiamaja elamuks ja hankida elamule kasutusluba. Seda hageja vastunõuet ei ole kohus aga üldse käsitlenud.
5(6)
35.Ebaõige on kohtu järeldus, et hageja on hagis palunud kostjatelt välja mõista 76 000 krooni. Hageja on palunud hagis kummaltki kostjalt välja mõista 152 500 krooni, millist nõuet ta kuni kohtukõne kirjalike teeside esitamiseni muutnud ei ole. Kohtukõne teesides ei saa enam nõuet muuta. Kohus oleks pidanud sellisel juhul uuendama asja menetluse ja andma teisele poolele võimaluse esiletoodud uutele seisukohtadele vastata.
36.Hageja ei tugine hagis asjaolule, et ta oleks oma rahalise nõude kostja vastu tasaarvestanud kostja rahalise nõudega tema vastu. Ka ei olnud kohtu menetluses poolte vastastikuseid rahalisi nõudeid. Seega puudus kohtul alus omaalgatuslikult tasaarvestuse tegemiseks.
37.Ringkonnakohus ei pea antud asjas võimalikuks kohtuotsuse tühistamisel uue otsuse tegemist, sest laiaulatusliku tõendite kogumise ja hindamise juures, samuti uute faktiliste asjaolude tuvastamisel peab olema pooltele tagatud põhiseaduse § 24 lg-s 5 sätestatud edasikaebeõigus kohtu poolt tuvastatud faktiliste asjaolude vaidlustamiseks tulenevalt TsMS § 688 lg-tes 3 ja 4 sätestatust.
38.Menetluskulud tuleb esimese astme kohtul jaotada vastavalt asja uue sisulise läbivaatamise tulemusele.
Gaida Kivinurm
Margo Klaar
Ulvi Loonurm
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.