S. K.i (K.) kaebus Jõhvi kohtutäitur Natalja Malahhova 23.04.2009. a otsuse peale (täiteasja nr 042/2009/43)
Menetlusosalised ja nende
Kaebuse esitaja (täitemenetluses võlgnik): S. K. (IK xxx; elukoht: xxx )
esindajad
Kohtutäitur: Natalja Malahhova (büroo asukoht: Jaama 16, Jõhvi 41533) [email protected] Kohtuistungi toimumise aeg
10. juuni 2010. a
RESOLUTSIOON
Jätta S. K.i kaebus Jõhvi kohtutäitur Natalja Malahhova 23.04.2009. a otsuse peale (täiteasja nr 042/2009/43) rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
S. K.i menetluskulud jätta tema enda kanda. Jõhvi kohtutäitur Natalja Malahhova menetluskulud jätta S. K.i kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse menetlusosalistele kättetoimetamisest.
I Täitemenetlus
1.Jõhvi kohtutäitur Natalja Malahhova täitmisel oli täitedokument - Ida Politseiprefektuuri 16.04.2008. a kohtuvälise menetleja otsus väärteoasjas 2402,08,000406 (sissenõudja Ida Politseiprefektuur, rahatrahv väärteo eest 5 520 krooni, võlgnik S. K.), täitemenetlust alustati 09.01.2009. a, täitetoimik 042/2009/43.
09.01.2009. a saatis kohtutäitur võlgnikule täitmisteate, määrates vabatahtliku täitmise tähtaja 10 päeva täitmisteate kättetoimetamisest. 31.01.2009. a tagastati täitmisteade tähtaja möödumisel. 23.02.2009. a avaldas kohtutäitur täitmisteate Ametlikes Teadaannetes.
3.17.03.2009. a arestis kohtutäitur võlgniku kontod krediidiasutustes, arestimisele kuulus 7 408 krooni (nõue 5 520 krooni, kohtutäituri tasu 1 888 krooni ja täitemenetluse kulud). Vara hoiusel või arveldusel arestimise akti kohaselt arestimisele ei kuulu summa, mis vastab ühe kuupalga alammäärale. Arestimisakti alusel arestiti võlgniku konto kogu ulatuses Krediidipangas, Swedbankis ja SEB Pangas arestiti kontod, välja arvatud ühe miinimumpalga ulatuses. Arestimisakt saadeti võlgnikule 18.03.2009. a.
4.06.04.2009. a esitas S. K. kohtutäiturile kaebuse, milles taotles konto vabastamist arestist ning soovis teada, mis alusel arestiti tema pangakonto, miks talle ei jäetud miinimumpalka ja miks ei toimetatud kätte täitmisteadet.
II Kohtutäituri otsus
5.Kohtutäitur vaatas S. K.i kaebuse läbi ja tegi 23.04.2009. a otsuse, millega jättis võlgniku kaebuse rahuldamata. Kohtutäitur põhjendas otsust sellega, et täitmisteade toimetati võlgnikule kätte avalikult, sest tähitud kirjaga täitmisteade tagastati hoiutähtaja möödumisel, TMS § 24 lg 2 järgi loetakse täitemenetlus alanuks täitmisteate võlgnikule kättetoimetamisega ning avalikult kättetoimetatava täitmisteate puhul loetakse täitmisteade võlgnikule kättetoimetatuks 10 päeva möödumisel Ametlikes Teadaannetes
avaldamisest (TMS § 24 lg 5). Võlgnikul jäeti arestimata igakuuliselt ühe miinimumpalga ulatuses Swedbankis ja SEB Pangas, Krediidipangas arestiti kõik võlgniku arvele laekuvad summad. 18.03.2009. a saadeti võlgnikule arestimisakt, kuid võlgnik ei esitanud kohtutäiturile avaldust, millises pangas temale jätta raha miinimumpalga ulatuses. III Täitemenetluse edasine käik
6.30.04.2009. a saatis kohtutäitur Krediidipangale teate täitemenetluse kohta, milles palus vabastada võlgniku S. K.i konto arestist.
7.04.05.2009. a arestis kohtutäitur võlgniku pensioni, saatis pensionist kinnipidamise akti Virumaa Pensioniametile. Akti järgi kuulus kinnipidamisele 20% pensionist.
8.12.05.2009. a esitas S. K. kohtutäiturile kaebuse pensionist kinnipidamise kohta. Kohtutäitur rahuldas taotluse ja peatas 11.08.2009. a kinnipidamise pensionist. 11.08.2009. a arestis kohtutäitur võlgniku arved Swedbankis ja SEB Pangas ning Krediidipangas – Krediidipangas ei kuulunud arestimisele igakuiselt üks miinimumpalk.
9.Täitemenetluses on laekunud alljärgnevad summad: 03.04.2009. a 1 994 krooni (Krediidipank), 29.06.2009. a 402 krooni (Pensioniamet), 30.07.2009. a 402 krooni (Pensioniamet), 21.08.2009. a 396 krooni (Swedbank), 22.10.2009. a 4 012 krooni (Swedbank) ja 05.11.2009. a 309 krooni (Swedbank)
IV Kaebus
10.S. K. esitas 08.05.2009. a kohtusse kaebuse kohtutäituri 23.04.2009. a otsuse peale TMS § 218 alusel.
11.Kaebuse põhjenduste kohaselt arestis kohtutäitur pangakonto Krediidipangas, kuhu laekub ainult kaebuse esitaja töövõimetuspension summas 1 900 krooni. Teistes pankades on kaebuse esitajal avatud kontod ammu ja nendel kontodel mingit raha liikumist ei toimu, sest tema ainsaks sissetulekuks on töövõimetuspension. Kuna kaebuse esitaja pole teatist konto arestimise kohta allkirja vastu kätte saanud, pole tal ka alust esitada õigeaegselt vastuväidet (kohtutäituri tasu pooles ulatuses, trahvisumma tasumine osade kaupa). Kaebuse esitaja pole nõus täituri tasuga 1 888 krooni, sest saab ainult töövõimetuspensioni. Samuti jääb arusaamatuks, millise töö eest kohtutäitur sellist tasu võtab. Kohtutäitur pidi nägema, et kaebuse esitaja raha liigub ainult Krediidipangas ja arestis konto täielikult. Kaebuse esitaja taotleb: tühistada arest Krediidipangas täielikult, jätta alles miinimumtöötasu, tagastada pensioniraha 3 800 krooni (kahe kuu pension),
kuna kaebuse esitajal on tasumata kommunaalarved, siis koguneb viivis, mistõttu kohtutäitur peab tagastama viiviseraha 2 975 krooni, samuti kirja saatmise tasu kohtutäiturile 26 krooni, kaebuse tõlkimise ja koopiate tegemise kulu 200 krooni, sõidukulud Krediidipanka 40 krooni.
IV Kohtutäituri vastus
11.Kohtutäitur Natalja Malahhova esitas 01.09.2009. a kirjaliku vastuse, milles ta palub jätta kaebus rahuldamata. Kohtutäitur esitas alljärgnevad vastuväited.
11.1.Täitmisteade toimetati võlgnikule kätte avalikult, sest tähitud kirjaga täitmisteade tagastati hoiutähtaja möödumisel, TMS § 24 lg 2 järgi loetakse täitemenetlus alanuks täitmisteate võlgnikule kättetoimetamisega ning avalikult kättetoimetatava täitmisteate puhul loetakse täitmisteade võlgnikule kättetoimetatuks 10 päeva möödumisel Ametlikes Teadaannetes avaldamisest (TMS § 24 lg 5).
11.2.17.03.2009. a otsustas kohtutäitur arestida võlgniku pangaarved. TMS § 133 lg 1 järgi ei kuulu arestimisele igakuiselt summa, mis vastab ühe kuupalga alammäärale. Võlgnikul jäeti arestimata igakuuliselt ühe miinimumpalga ulatuses Swedbankis ja SEB Pangas, Krediidipangas arestiti kõik võlgniku arvele laekuvad summad. 18.03.2009. a saadeti võlgnikule arestimisakt, kuid võlgnik ei esitanud kohtutäiturile avaldust, millises pangas temale jätta raha miinimumpalga ulatuses. TMS § 133 lg 1 kohaselt tühistab kohtutäitur võlgniku avalduse alusel kolme tööpäeva jooksul konto arestimise ulatuses, mis tagab võlgnikule arestimisele mittekuuluva sissetuleku. Võlgnik kohtutäiturile vastavat avaldust ei esitanud.
11.3.03.04.2009. a laekus võlgniku arvelt Krediidipangas 1 994 krooni, mis kanti üle Ida Politseiprefektuuri arvele. 07.04.2009. a esitas võlgnik kaebuse kohtutäituri tegevuse peale. 23.07.2009. a tegi kohtutäitur kaebuse kohta otsuse. 30.04.2009. a vabastas kohtutäitur võlgniku konto Krediidipangas aresti alt. 04.05.2009. a koostas kohtutäitur riiklikust pensionist kinnipidamise akti pensionist kinnipidamiseks 20% ulatuses. 29.06.2009. a laekus 402 krooni ja 30.07.2009. a 402 krooni.
11.4.11.08.2009. a arestis kohtutäitur võlgniku arved: Krediidipangas ei kuulunud arestimisele igakuuliselt üks miinimumpalk, Swedbankis ja SEB Pangas kuulusid arestimisele kõik summad. 21.08.2009. a laekus võlgniku arvelt Swedbankis 396 krooni.
11.5.Võlgniku kaebus on alusetu, sest võlgnik ei ole kohtutäiturile TMS § 133 lg 1 järgi avaldust esitanud. Arusaamatu on ka nõue tagastada 3 800 krooni, sest 03.04.2009. a laekus kohtutäituri arvele 1 9954 krooni. Valesti on arvestatud viiviseraha (peks olema 29,75 krooni, mitte aga 2 975 krooni). Kaebuse esitaja nõue tasuda tõlkekulud on alusetu,
sest kohtutäitur ei vastuta kaebuse esitaja eesti keele oskuse eest. Kviitungil koopiate valmistamise eest puuduvad andmed käibemaksu ja koopiate arvu kohta. Sõidupiletite kuupäevad ja kaebuse esitamise aeg ei lange kokku.
V Kohtuistungid
12.Kohtuistungil 27.10.2009. a kaebuse esitaja selgitas, et kui läks pensioni järgi panka, selgus, et pangaarve on arestitud. Ta jäi sissetulekust ilma, mistõttu ei saanud tasuda arveid ja osta ravimeid. Peale pensioni tal teisi sissetulekuid ei ole, pension laekub Krediidipanka, teiste pankade arved ei ole kasutuses. Ta avas Swedbankis uue arve ning laskis pensioni üle kanda Swedbanka. 13. maiks 2009. ei olnud Krediidipanga konto arestist vabastatud. Võlgnik on nõus, et pensionist peetaks kinni 20%. Juulikuus 2009. a lõpetati pensioni maksmine, kaks kuud ei kantud pensioni üle ning augustikuus laekus Swedbanka kahe kuu pension. Kohtutäitur selgitas, et võlgniku konto Krediidipangas vabastati arestist 2009. aasta aprillis. Võlgnik ei teatanud kohtutäiturile, millisesse panka laekub pension, vaid avas peale Krediidipanga konto aresti uue konto Swedbankis. Oktoobris laekus Swedbankist 4 012 krooni, millest kohtutäitur järeldas, et võlgnik on oma kontole teinud makse, et võlg tasuda. Käesolevaks ajaks on rahatrahv täielikult tasutud, kohtutäituri tasu on jäänud maksta kusagil 200 krooni.
13.Kohtuistungil 10.06.2010. a kohtutäitur kaebust ei tunnistanud ja palus jätta kaebus rahuldamata. Kaebuse esitajale saadeti kontode arestimise akt 18.03.2009. a ning võlgnikul oli võimalus esitada avaldus ja põhjendada, millises pangas talle jätta arestimata miinimum. Kaebuse esitaja kohtuistungile ei ilmunud.
VI Kohtu põhjendused
14.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
15.Täitemenetluse käik on kajastatud kohtumääruse I ja III osas. Täitemenetluses tehtud kohtutäituri otsus on seaduslik ning alusetud on võlgniku väited selle kohta, et kohtutäitur ei ole toiminud pangaarvete arestimisel, täitmisteate kättetoimetamisel ja kohtutäituri tasu määramisel seaduslikult.
16.TMS § 10 lg 1 sätestab, et kohtutäitur peab võlgnikule kätte toimetama täitmisteate ning täitemenetluse osalistele vara arestimise akti ja enampakkumise akti, samuti oma otsused kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuste kohta ning muud seaduses sätestatud dokumendid. Võlgnik võib avaldada täitmisteate kättesaamisel talle menetlusdokumentide edastamise viisi ja kontaktandmed, kuhu edastatud dokumendid loetakse kohtutäituri poolt kättetoimetatuks. Kohtutäitur võib kohustada võlgnikku täitmisteate või muu menetlusdokumendi isiklikul kättetoimetamisel teatama kohtutäiturile oma kontaktandmed, mille abil on võimalik võlgnikule dokumente kätte toimetada. Kui võlgnik seda ei tee või kui edastatud andmed on ebaõiged, võib kohtutäitur ka need dokumendid, mis tuleb seaduse kohaselt kätte toimetada, edastada võlgnikule enda valitud viisil. Kohtutäitur on täitmisteate võlgnikule saatnud 09.01.2009. a tähitud kirjaga
täitmisavalduses nimetatud aadressile (Kalda 11A). Postiasutus on tähitud kirja tagastanud 31.01.2009. a märkega „hoiutähtaja möödumisel“. Kohtutäitur on avaldanud täitmisteate Ametlikes Teadaannetes 23.02.2009. a. TMS § 24 lg 1 kohaselt kui on täidetud täitemenetluse alustamise tingimused, toimetab kohtutäitur võlgnikule kätte täitmisteate. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt Täitmisteate võlgnikule kättetoimetamisega loetakse täitemenetlus alanuks. Tähtaja järgimise ja katkemise arvestamisel ning tekkinud täitekulude osas loetakse täitemenetluse alguseks sissenõudja avalduse kohtutäiturini jõudmise aeg, kui täitmisteade toimetatakse võlgnikule kätte. TMS § 24 lg 5 sätestab, et avalikult kättetoimetatava täitmisteate puhul loetakse täitmisteade võlgnikule kättetoimetatuks kümne päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest.
17.Asja materjalidest nähtub, et vara hoiusel või arveldusarvel arestimise akt on kohtutäituri poolt võlgnikule saadetud 18.03.2009. a. TMS § 10 lg 4 sätestab, et teade või muu dokument, mida ei pea menetlusosalisele kätte toimetama, kuid mis puudutab menetlusosalise õigusi, edastatakse menetlusosalisele kohtutäituri valitud viisil ning sama paragrahvi 5. lõige sedastab, et kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud dokument edastatakse posti teel, loetakse dokument kätte saaduks kolme päeva möödudes postitamisest arvates, dokumendi saatmise korral välisriiki seitsme päeva möödudes postitamisest alates, kui saaja ei tõenda, et ta sai dokumendi kätte hiljem või et ta ei ole seda kätte saanud. TMS ei kohusta kohtutäiturit arestimise akti võlgnikule allkirja vastu kätte toimetama.
18.17.03.2009. a arestimise aktist tuleneb, et krediidiasutuste poolt kuulus arestimisele kokku 7 408 krooni (nõue, kohtutäituri tasu ja täitmiskulud), arestimisele ei kuulu igakuiselt summa, mis vastab ühe kuupalga alammäärale (TMS § 133 lg 1). TMS § 132 lg 1 sätestab, et sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. TMS § 133 lg 1 kohaselt arestimisaktis märgib kohtutäitur, et arestimisele ei kuulu igakuiselt summa, mis vastab ühe kuupalga alammäärale, ning märgib talle teadaolevate andmete põhjal võlgniku ülalpeetavate kohta arestimisele mittekuuluva summa. Kohtutäitur tühistab võlgniku avalduse alusel kolme tööpäeva jooksul konto arestimise ulatuses, mis tagab võlgnikule arestimisele mittekuuluva sissetuleku. Võlgnik vastavat avaldust kohtutäiturile ei esitanud. 03.04.2009. a laekus Krediidipangast võlgniku kontolt kohtutäituri kontole 1 994 krooni. Võlgniku selgitustest ja asja materjalidest nähtub, et kui võlgniku Krediidipangas asuvalt kontolt hakati raha kinni pidama, avas võlgnik uue konto Swedbankis ja laskis pensioni üle kanda Swedbanka. 30.04.2009. a vabastas kohtutäitur võlgniku konto Krediidipangas arestist. 2009. a maikuus on peetud kinni võlgniku pensionist 20%, raha on laekunud juunis, juulis ja augustis. Oktoobris laekus Swedbankist 4 012 krooni. TMS § 8 sätestab, et kohtutäitur on kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks, koguma täitemenetluseks vajalikku teavet ning selgitama täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi. Kohus leiab, et kohtutäitur on kontode arestimisel toiminud vastavalt seadusele ning ei ole võlgniku õigusi rikkunud, võlgniku vastupidised seisukohad on alusetud. Riigikohus on oma 04.03.2008. a lahendis nr 3-2-1-3-08 märkinud: /.../ krediidiasutus kannab kontol oleva raha vastavalt arestimisaktile arestitud ulatuses üle kohtutäituri ametialasele arvelduskontole, välja arvatud juhul, kui täitedokumendiks on hagi tagamise määrus. TMS § 115 lg 3 kolmanda lause kohaselt edastab kohtutäitur arestimisakti võlgnikule viivitamatult pärast elektroonilise aresti seadmise kohta info saamist krediidiasutuselt. Sama viivitamatu edastamiskohustus kehtib TMS § 115 lg 4 kolmanda lause kohaselt ka mitteelektroonilise
arestimise korral. Samas on kohtutäituril TMS § 43 lg 1 kohaselt kohustus kanda võlgniku varast sundtäitmise tulemusel kohtutäituri ametialasele arvelduskontole laekunud raha üle sissenõudjale viie tööpäeva jooksul raha laekumisest arvates. Selleks, et eespool viidatud normid oma koostoimes tagaksid võlgnikule tõhusa õiguskaitse sissetulekute ülemäärase arestimise vastu tuleb TMS § 43 lg-t 1 ja § 133 lg 1 teist lauset kolleegiumi arvates tõlgendada nii, et kohtutäitur ei või oma kontolt raha üle kanda sissenõudjale enne, kui on täidetud TMS § 115 lg 3 ja lg 4 kolmanda lause tingimused ning on möödunud mõistlik aeg, mille jooksul võlgnik saaks esitada TMS § 133 lg 1 teises lauses nimetatud avalduse. Üldjuhul tuleks mõistlikuks ajaks lugeda TMS § 133 lg 1 teise lause analoogia alusel kolm tööpäeva arestimisakti kättesaamisest arvates. Ka TMS § 133 lg 2 sõnastus viitab sellele, et enne raha ülekandmist sissenõudjale tuleb võlgnikule anda mõistlik võimalus avalduse esitamiseks. Vastasel korral võib TMS § 133 lg-s 1 võlgnikule antud õiguskaitse osutuda ebatõhusaks. Kolleegium märgib täiendavalt, et arestimisakti lubavad TMS § 115 lg-d 3 ja 4 ja TMS § 10 lg 3 nende koostoimes edastada võlgnikule ka kohtutäituri valitud viisil. Kui arestimisakt edastatakse posti teel, siis loetakse akt TMS § 10 lg 5 kohaselt kätte saaduks tavaliselt kolme päeva möödudes postitamisest arvates. Seega peaks kohtutäitur arestimisakti postitamise korral raha sissenõudjale ülekandmisega ootama reeglina kolm päeva postitamisest arvates ning seejärel kolm tööpäeva arestimisakti eelduslikust kättesaamisest arvates /.../. (arvutivõrgus: http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-3-08 ).
19.Kaebuse esitaja on seisukohal, et kohtutäituri tasu on alusetu ning kinnipeetud täituritasu (1 770 krooni) tuleks kaebuse esitajale tagastada. Kohus kaebuse esitajaga ei nõustu. Kohtutäituri tasu suurust võib kohustatud isik (võlgnik) vaidlustada kohtutäituri seaduse (KTS) § 28 järgi, mis sätestab, et kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse võib kohustatud isik vaidlustada täitemenetluse seadustikus kohtutäituri otsuse vaidlustamiseks ettenähtud korras. KTS § 25-12 järgi on kohtutäituri põhitasu kuni 6 000 krooni suuruse nõude korral 1 500 krooni, millele lisandub käibemaks. Vabatahtliku täitmise korral oli võlgnikul võimalus maksta pool kohtutäituri tasust.
20.Kohus märgib kaebuse esitajale, et kaebuses toodud nõuded pensioniraha tagastamise ja viivise nõudes ei kuulu rahuldamisele, kuna kaebus on alusetu.
VII Menetluskulude jaotus
21.TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaselt peab kohtutäituri esitaja menetluskulud kandma kaebuse esitaja, mis on kohtu hinnangul õiglane, sest kaebus on alusetu.
22.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.