Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-10-19233 võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.

Edasikaebe kord Harju Maakohtu määruse peale on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.

Asjaolud ja menetluse käik EC osaühingu (edaspidi OÜ) seaduslik esindaja esitas 26.04.2010 avalduse ECOÜ pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt oli E OÜ tegevus orienteeritud paarile suurele ettevõttele Suurbritannias. E OÜ-l tekkisid makseraskused, kuna mitmed kliendid jätsid teenuste eest maksmata seoses nende pankrotiga. Novembris 2007. a saavutas E OÜ kokkuleppe GNLtdga osaluse müümiseks E OÜ-s summas 200 000 eurot. GNLtd pidi katma E OÜ võlad ja edasised investeeringud. Vastav kokkuleppe pidi lõplikult formuleeritama ja allkirjastama 2008. a alguses. 2008. a alguses külmutas Maksu- ja Tolliamet E OÜ pangaarve maksmata maksuvõlgade tõttu. Majandustegevuse jätkamiseks ja planeeritud investeeringute realiseerimiseks loodi 2008. a paralleelselt ECOÜ, mille osaluse müümise järgselt Suurbritannia firmale GNLtd oleks ECOÜ omandanud osaluse E OÜ-s. sellega oleks võlad likvideeritud ja E OÜ oleks saanud tegevust jätkata. ECOÜ oleks seejärel majandustegevuse lõpetanud ning säilinud oleks kaubamärk Entity. Aprillis 2008. a alustas kohtutäitur E OÜ maksuvõla osas sundtäitmist. Maksuvõla tasumiseks sõlmiti maksegraafik. Ka ECOÜ-l tekkisid majandusraskused. Investor GNLtd viivitas lepingu allakirjutamisega ja raha ülekandmisega ning hiljem selgus, et tal on makseraskused, mistõttu poolte edasine koostöö ei olnud enam võimalik. Juunist 2008. a kuni 2009. a veebruarini proovis ECOÜ leida võimalusi võlgade likvideerimiseks, kuid edutult. Maksu- ja Tolliameti väidetel on toimunud E OÜ üleminek ECOÜ-le, mistõttu nimetatud ettevõtted on üks ettevõte. Võlgnik ei vaidle vastu, et E OÜ tegevus läks üle ECOÜ-le. Samas ei nõustu võlgnik Maksu- ja Tolliameti maksupettuse süüdistusega. 2009. a aprillis pidi ECOÜ tunnistama, et peab seoses püsiva maksejõuetusega esitama pankrotiavalduse. E OÜ pankrotiavaldus esitati kohtule septembris 2009. a ja pankrot kuulutati välja 2010. a veebruaris. ECOÜ pankrotiavalduse esitamine on veninud, kuna raamatupidamisteenust osutanud A OÜ keeldus pankrotimenetluseks vajalike dokumentide koostamisest kuna ECOÜ poolt on tasutud maksetähtaja ületanud arved. ECOÜ-l ei olnud võimalik arveid tasuda. Võlgnikul ei jätku vahendeid võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.

2-10-19233 ECOÜ vara ei kata kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust seisundist tulenevalt ajutine. Eeltoodust tulenevalt palub võlgniku juhatuse liige välja kuulutada võlgniku pankrot. Harju Maakohtu 30.04.2010 määrusega on kohus pankrotiavalduse menetlusse võtnud ja nimetanud ajutiseks halduriks Ene A’e. 14.06.2010 on ajutine haldur esitanud ajutise pankrotihalduri aruande, mille kohaselt ajutine haldur on välja selgitanud, et võlgnikul on vara 80 128.58 krooni väärtuses. Kohustusi on võlgnikul ajutise halduri esialgsel hinnangul vähemalt summas 915 638.87 krooni, suurimaks võlausaldajaks on Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) maksunõudega kogusummas 779 096.38 krooni. Võlgniku majandustegevus on lõppenud ja makseraskused on alalise iseloomuga. Ajutisel pankrotihalduril ei õnnestunud ühendust saada võlgniku koostööpartneriga GNLtdga, et kontrollida võlgniku põhjendusi maksejõuetuse tekkimise kohta. Samuti ei õnnestunud ajutise pankrotihalduri aruande koostamise hetke seisuga ajutisel pankrotihalduril saada täpset ülevaadet vara tagasivõitmise ja –nõudmise võimaluste kohta, v.a kassaraha summas 59 788 krooni tagasinõudmise kohta. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku makseraskused alalise iseloomuga, puuduvad vahendid ja võimalused ettevõtte tegevuse jätkamiseks ja saneerimiseks.

III Kohtuistung 15.06.2010 toimunud kohtuistungil jäi võlgniku esindaja pankrotiavalduse juurde ja palus välja kuulutada võlgniku pankrot. Ajutine pankrotihaldur kandis ette ajutise halduri aruande.

IV Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 2 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 136 sätestab, et osakapital peab olema vähemalt 40 000 krooni. ÄS § 176 sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu

2-10-19233 seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse; osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või pankrotiavalduse esitamise. ÄS § 180 lg 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse ÄS §-s 187 sätestatut. Kohus, kuulanud ära võlgniku esindaja seletused ja ajutise pankrotihalduri aruande ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. 26.04.2010 esitas ECOÜ juhatuse liige esitanud avalduse ECOÜ pankroti välja kuulutamiseks. Esitatud pankrotiavalduse kohaselt ei suuda äriühing püsivalt täita võetud rahalisi kohustusi ning rahuldada võlausaldajate nõudeid. Avaldaja hinnangul on võlgniku maksejõuetus alalise iseloomuga ning ECOÜ pankrot tuleb välja kuulutada. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik alaliselt maksejõuetu. Võlgnikul on vara kokku 80 128.58 krooni ja kohustusi vähemalt 915 638.87 krooni, millest maksuvõlad moodustavad 779 096.38 krooni. Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Võlgniku omakapital oli seisuga 30.04.2010 -512 995 krooni, seisuga 31.07.2008 oli võlgniku omakapital -477 743 krooni, seisuga 01.07.2008 oli võlgniku omakapital -372 198 krooni. Võlgniku juhatuse liige tunnistab võlgniku maksejõuetust. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara, võlgniku majandustegevus on lõppenud ning puuduvad võimalused võlgniku majandusliku olukorra parandamiseks, siis on võlgniku PankrS § 1 lg 3 tulenevalt alaliselt maksejõuetu. Kuna võlgnikul on vara pankrotimenetluse kulude katteks, tuleb võlgniku pankroti välja kuulutada. Võlgniku omakapital seisuga 30.04.2010 oli -512 995 krooni, seisuga 31.07.2008 oli võlgniku omakapital -477 743 krooni, seisuga 01.07.2008 oli võlgniku omakapital -372 198 krooni. Negatiivne omakapital näitab, et võlgniku kohustused on oluliselt ületanud võlgniku vara ja seega on võlgniku tulenevalt PankrS § 1 lg 3 olnud maksejõuetu. Kohtul puuduvad andmed selle kohta, millisest ajast alates ei vastanud võlgniku omakapital ÄS § 136 nõuetele ja seetõttu ei ole võimalik tuvastada maksejõuetuse tekkimise täpset aega. Kohtule esitatud andmest ilmneb, et võlgnik oli maksejõuetu juba 01.07.2008. ÄS § 180 lg 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Eeltoodust tulenevalt pidanuks võlgnik esitama pankrotiavalduse kohtule vähemalt 2008. a juulis. Pankrotiavaldus on kohtule esitatud alles 26.04.2010 olukorras, kus võlgnikul varast ei piisa kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja võlgniku kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara. Karistusseadustiku § 3851 kohaselt on pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine süütegu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku juhatuse liige on rikkunud seadusest tulenevat pankrotiavalduse esitamise tähtaega ja esitanud pankrotiavalduse olukorras, kus võlgniku varast ei piisa võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumine on karistusseadustiku kohaselt süütegu, siis on võlgniku juhatuse liige toime pannud raske juhtimisvea.

2-10-19233

Ajutise pankrotihalduri aruande koostamise hetke seisuga ei õnnestunud ajutisel pankrotihalduril saada täpset ülevaadet vara tagasivõitmise ja –nõudmise võimaluste kohta. Eeltoodust tulenevalt kohustab kohus pankrotihaldurit edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitama vara tagasivõitmise ja –nõudmise võimalused ja esitama vastavad nõuded. Ajutine pankrotihaldur on avaldanud, et ta ei ole olnud võimalik kontrollida, kas võlgniku põhjendused maksejõuetuse tekkimise kohta vastavad tegelikkusele, kuna ei ole saanud ühendust võlgniku koostööpartneriga. PankrS § 2 viimase lause kohaselt selgitatakse pankrotimenetluse käigus välja võlgniku maksejõuetuse põhjused. PankrS § 28 lg 1 sätestab, et kui ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab haldur või kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. PankrS § 28 lg 2 sätestab, et kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Eeltoodust tulenevalt kohustab kohus ajutist pankrotihaldurit edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitama võlgniku maksejõuetuse põhjused, s.h asjaolu, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga või kuriteo tunnistega tegu. Ene A on andnud nõusoleku enda nimetamiseks ECOÜ pankrotihalduriks.

Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.