Harju Maakohus
Kohtunik
Tiia Mõtsnik
Otsuse tegemise aeg ja koht
25.06.2010.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-08-91446
Tsiviilasi
I de C SA hagi AV`i vastu 3 004 147,20 krooni ja viiviste nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja – I de C (reg.kood xxx; xxx) Hageja lepingulised esindajad vandeadvokaat Carri Ginter ja vandeadvokaadi vanemabi Leho Pihkva, e-post: [email protected] ja [email protected] Kostja – AV (isikukood xxx) Kostja lepinguline esindaja Riho Viik, e-post: [email protected]
Asja läbivaatamise kuupäev
26.05.2010.a., avalikul kohtuistungil
Istungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindajad vandeadvokaat Carri Ginter ja vandeadvokaadi vanemabi Leho Pihkva Kostja AV Kostja lepinguline esindaja Riho Viik Hagi rahuldada.
Resolutsioon Välja mõista AVilt 3 004 147,20 krooni põhinõude katteks ja 413 580,76 krooni viiviste katteks, kokku 3 417 727,90 krooni I de C SA kasuks. Välja mõista AVilt viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras põhinõude summalt 3 004 147,20 krooni alates 26.06.2010.a. kuni põhinõude täieliku täitmiseni I de C SA kasuks.
Menetluskulud jätta täies ulatuses AVi kanda.
Edasikaebamise kord
Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). Kui menetlusosaline soovib asja läbivaatamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima ( TsMS § 633 lg 7).
Hagiavalduse kohaselt müüs hageja AS-ile ST(pankrotis) sügavkülmutatud kalatooteid alates 2002.a., kuid jättis kohaselt nende eest tasumata. 27.06.2008.a. allkirjastas kostja võlatunnistuse, millega tunnistas AS ST kohustust tasuda hagejale 192 000 EUR-i, ja lõi enda ja AS ST jaoks uue kohustuse summas 192 000 EUR, leppides kokku ka eraldi maksegraafikus ja soodustused graafiku edestamise korraks. Tegemist on võlatunnistusega VÕS § 30 tähenduses. Kostja tahe võtta endale isiklik kohustus nähtub üheselt võlatunnistuse tekstist. AVil mitte mingit põhjust allkirjastada võlakirja „omanikuna“ kui ta ei oleks soovinud võtta isiklikku kohustust. AVile kui „omanikule“ viidatakse võlatunnistuses just seetõttu, et sellega loodi isiklik kohustust AVi suhtes. Ringkonnakohus on õigesti juhtinud tähelepanu asjaolule, et mittemenetletavast vastuhagist tuleneb, et AV kirjutas võlatunnistusele alla mitte AS-i ST seadusliku esindajana vaid füüsilise isikuna. Nimetatud asjaolu omakorda kinnitab hageja põhiväidet, et võlatunnistus on AVi suhtes siduv. Kohustusega ühinedes muutub isik võlgnikuks. Käesoleval juhul oli AVil AS-i ST ainuaktsionärina selge huvi kohustusega ühinemiseks, kuna sellisel viisil oli tal võimalik veenda võlausaldajat (hagejat) pikendama võla tasumise tähtaega. Kohustusega ühinemisel ei olnud AV tarbija VÕS § 34 mõttes. Kuna AV ei ole tarbija, siis vastutab ta juhul, kui põhivõlgnik rikub kohustust, kohustusega ühinejana VÕS § 145 järgi. Hageja raamatupidamise andmetel on hagejal 21.01.2008 AS-i ST vastu nõue summas 192 240.56 eurot, s.o. 3 007 911,15 krooni. Hagiavalduse esitas hageja kohtule aegumistähtaja piires (30.12.2008). Tsiviilasja toimikus ei ole ühtegi tõendit, mis kinnitaks kostja vastuväidet, et nõue AS-i ST vastu oli aegunud enne 27.06.2008 võlatunnistuse allkirjastamist. Kostja ja AS ST ühtegi võlatunnistuses märgitud makset teinud ei ole. Hageja palub kostjalt välja mõista 3 004 147, 20 krooni ja viivised kindla summana ja hagi esitamisest VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
Kostja hagi ei tunnista. Kostja ei ole kunagi võlatunnistust allkirjastanud eraisikuna. Kostja oli AS ST ainuaktsionär ja juhatuse liige ja allkirjastas võlatunnistuse äriühingu nimel.
Võlatunnistuse allkirjastamisega lootis kostja kui AS Safir Tade esindaja säilitada äriühingute vahel häid suhteid. Majanduslanguse tõttu aga ei olnud AS-il ST võimalik võlgnevust tasuma asuda. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seletused, tunnistaja ütlused, uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi on põhjendatud, tõendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Asja materjalidest nähtub, et pooled ei vaidle selle üle, et seisuga 21.01.2008 võlgnes AS ST hagejale viimaselt ostetud sügavkülmutatud kalatoodete eest 192 240.56 eurot, s.o. 3 007 911,15 krooni. 27.06.2008.a. allkirjastasid hageja ja AS ST(pankrotis) võlatunnistuse (tlk 18, tõlge lk 19), millega AS ST tunnistas hageja ees võlgnevust summas 192 000 EUR ning kohustus vastavalt kokkulepitud maksegraafikule nimetatud summa tasuma. Asja materjalidele lisatud AS ST registrikaardi väljavõttelt (tlk 37-39) nähtub, et kostja oli sel ajal AS ST juhatuse liige ja ainuaktsionär. Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja kui füüsiline isik ühines AS ST kohustusega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 178 lg 1 kohaselt kohustuse võib üle võtta ka nii, et kolmas isik astub võlasuhtesse uue võlgnikuna senise võlgniku kõrvale (kohustusega ühinemine). VÕS § 178 lg 4 sätestab, et kohustusega ühinemisel tekib solidaarkohustus. Seega kohustusega ühinedes muutub isik võlgnikuks. TSÜS § 5 järgi tekivad tsiviilõigused ja -kohustused muu hulgas tehingutest. TsÜS § 67 lg 1 järgi on tehing toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Kohus leiab, et AVi poolt 27.06.2008.a. allkirjastatud võlatunnistus on tema suhtes siduv VÕS §-s 30 sätestatud konstitutiivse võlatunnistusena. VÕS § 30 lg 1 alusel leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Kohus on seisukohal, et käesolev 27.06.2008.a vormistatud võlatunnistus on antud AS-i ST kohustusega ühinemise eesmärgil sooviga anda hagejale lisatagatis, mis võimaldab lihtsustada võla sissenõudmist. Kohtu hinnangul on hageja nõue AVi vastu tõendatud hagiavaldusele lisatud ülaltoodud võlatunnistuse, tunnistaja F L ütluste ja kostja esitatud vastuhagiga, mida kohus ei menetle vastuhagina, kuid mis on kohtutoimikus. Kohus leiab, et kostja tahe võtta isiklik kohustus nähtub üheselt võlatunnistuse tekstist. Kaudselt kinnitab kostja isikliku kohustuse võtmist ka asjaolu, et kostja ei ole suutnud ühtegi loogilist ega veenvat põhjendust isikliku kohustuse puudumise kohta esitada. Võlatunnistusest nähtub, et AV on võlatunnistusele alla kirjutanud mina-vormis. Kostja on menetluse kestel andnud vastuolulisi seletusi võlatunnistusele allakirjutamise kohta kord juhatuse liikmena, kord üldkoosoleku nimele, kord omanikuna. Vastuhagis kinnitas kostja, et võlatunnistusele ei ole ta alla kirjutanud äriühingu seadusliku esindajana: „omanikul ei ole teatavasti seadusliku esindamise õigust. Seadusliku esindajana ei ole keegi võlakirja allkirjastanud“. Sellega kinnitas AV, et dokumendi on allkirjastanud ainult AV füüsilise isikuna. Seega saab allkiri olla antud füüsilise isiku poolt. 27.06.2008.a. võlatunnistuse tekstis, mis on koostatud minavormis on märgitud: “Käesoleva kuupäeva seisuga mina kinnitan ...” ja “Käesolevale dokumendile alla kirjutamisega mina kohustun tasuma ...”.
Kohus leiab, et aktsionäri õigused on vastavalt äriseadustikule selgelt määratletud ja nende hulka ei kuulu ettevõtte poolt sõlmitud lepingute allkirjastamine ega nende heakskiitmine (ÄS § 298 (1) ja § 317) omapoolselt lepinguid allkirjastades. Kostja vande all antud seletus võlatunnistuse allkirjastamise kohta AS ST juhatuse esimehe ja nn „üldkoosoleku esimehena“ on kohtu hinnangul loogikavastane, kuivõrd selliseks käitumiseks ei osanud kostja kohtule loogilist seletust anda. Kostja seletus vande all on vastuoluline ja ei ole kohtu hinnangul usaldusväärne. Kohus on seisukohal, et AVil ei oleks olnud mingit põhjust allkirjastada võlakirja „omanikuna“, kui ta ei oleks soovinud võtta isiklikku kohustust. Kohus nõustub hagejaga selles, et AVile kui omanikule viidatakse võlatunnistuses just seetõttu, et sellega loodi isiklik kohustust AVi suhtes. Käesoleval juhul oli AVil AS-i ST ainuaktsionärina huvi kohustusega ühinemiseks, kuna seeläbi oli kostjal kui pikaajaliselt hagejaga oma äriühingute kaudu ärisuhetes olnud isikul võimalik veenda hagejat pikendama võla tasumise tähtaega. Nimetatut on kinnitanud kostja kohtule esitatud apellatsioonivastuses (lk 5, alt 3. lõik). Kohus nõustub hagejaga, et kostja ei allkirjastanud võlatunnistust tarbijana VÕS § 34 mõttes, vaid äriühingu ainuaktsionärina huvist AS ST majandustegevuse vastu. VÕS § 29 lg 1 kohaselt tuleb tahteavalduse tõlgendamisel lähtuda poolte tegelikust tahtest. AVi tahe ühineda kohustusega ja hageja tahe saada sellisel viisil tagatis on tõendatud tunnistaja F L ütlustega, mille kohaselt AS ST võlgnevuse pidi tasuma maksegraafiku alusel kostja isiklikult, kuna kostja ja tunnistaja kohtumisel kostja teatas, et AS-l ST igasugused rahalised vahendid puuduvad. Tunnistaja ütlustega on ka tõendatud kostja tahe allkirjastada isiklikult võlatunnistus, kuivõrd vastasel korral oleks algatatud AS ST pankrotimenetlus või kasutusele võetud muud abinõude AS ST võlgnevuse sissenõudmiseks. Seega hageja võlausaldajana nõustus võla tasumise tähtaja pikendamisega üksnes seetõttu, et AV ainuaktsionärina võttis isikliku kohustuse võla tasumiseks. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et kostja oma vastuväiteid hagile tõendanud ei ole. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et hageja põhinõue kostja vastu kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Hageja kõrvanõudena esitatud viivise nõue jagab põhinõude saatust. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kostjalt tuleb välja mõista viivis kindla summana vastavalt hageja esitatud viivise arvestusele summas 413 580,76 krooni kuni 25.06.2010.a., so. kohtuotsuse teatavakstegemiseni ja seal edasi vastavalt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kostja hageja viivise nõudele vastuväiteid esitanud ei ole.
TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt tuleb hüvitatava summa kindlakstegemiseks esitada avaldus. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Tiia Mõtsnik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.