Võlaõigus › Muud

Menetlusabi selgitus TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused Hageja müüs AS-ile Safir Trade (pankrotis) sügavkülmutatud kalatooteid alates 2002. aastast, kuid kostja jättis kohaselt nende eest tasumata. 27.06.2008 allkirjastas kostja võlatunnistuse, millega tunnistas AS Safir Trade kohustust tasuda hagejale 192 000 eurot ja lõi enda ja AS Safir Trade jaoks uue kohustuse summas 192 000 eurot, leppides kokku ka eraldi maksegraafikus ja soodustused graafiku edestamise korral. Kostja ja AS Safir Trade ühtegi võlatunnistuses märgitud makset teinud ei ole. Hageja palub kostjalt välja mõista 3 004 147,20 krooni ja viivised kindla summana hagi esitamisest VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Kostja ei ole kunagi võlatunnistust allkirjastanud eraisikuna. Kostja oli AS Safir Trade ainuaktsionär ja juhatuse liige ning allkirjastas võlatunnistuse äriühingu nimel. Võlatunnistuse allkirjastamisega lootis kostja kui AS Safir Tade esindaja säilitada äriühingute vahel häid suhteid. Majanduslanguse tõttu ei olnud AS-il Safir Trade võimalik võlgnevust tasuma asuda. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Maakohtu otsuse põhjendused Kohus jättis hagi rahuldamata ning tühistas kohaldatud hagi tagamise abinõu. Otsuse kohaselt puudub vaidlus selles, et 27.06.2008 allkirjastasid hageja ja AS Safir Trade (pankrotis) võlatunnistuse, millega AS Safir Trade tunnistas hageja ees võlgnevust summas 192 000 eurot ning kohustus vastavalt kokkulepitud maksegraafikule nimetatud summa tasuma. Asja materjalidele lisatud AS Safir Trade registrikaardi väljavõttelt nähtub, et kostja oli sel ajal AS Safir Trade juhatuse liige ja ainuaktsionär. Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja kui füüsiline isik ühines AS Safir Trade kohustusega. Kohus leidis, et vaidlusalusest võlatunnistusest ei nähtu tahteavaldust, millega kostja kui füüsiline isik avaldab tahet AS Safir Trade kohustusega ühineda. Hageja on küll viidanud asjaolule, et võlatunnistuses on kostjale viidatud kui AS Safir Trade omanikule ning seetõttu saab nimetatud viidet käsitleda kostja tahteavaldusena kohustusega ühineda, kuid kohus leidis, et hageja viidatu on kogu võlatunnistuse kontekstist väljarebitud ja seetõttu meelevaldne. Kuna asjas pole tõendamist leidnud, et kostja kohustusega ühines, asus kohus seisukohale, et hagi nii põhinõude kui viiviste osas tuleb jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebus Apellant Iberica de Congelados palub tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebuse kohaselt maakohus on otsuse tegemisel rikkunud menetlusõiguse norme ning kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. Hageja on oma nõude rajanud 27.06.2008 dateeritud võlatunnistusele ja põhjendanud, et tegemist on Amir Vagizovi jaoks

siduva võlatunnistusega. Hageja nõue põhineb võlakirja tekstil, millest nähtub, et Amir Vagizov on kõrvuti AS-iga Safir Trade isiklikult võtnud hageja ees kohustuse tasuda 192 000 eurot vastavalt võlakirjas sätestatud maksegraafikule. Isikliku kohustuse võtmist kinnitab selgelt asjaolu, et võlakirja tekst on „mina“ vormis. Amir Vagizov on ennast võlakirjas selgelt identifitseerinud kui äriühingu omanikku. Aktsionäri õigused on vastavalt äriseadustikule selgelt määratletud ja nende hulka ei kuulu ettevõtte poolt sõlmitud lepingute allkirjastamine ega nende heakskiitmine. Seega ei olnud Amir Vagizovil mingit põhjust allkirjastada võlakirja omanikuna kui ta ei oleks soovinud võtta isiklikku kohustust. Amir Vagizovile kui omanikule viidatakse võlatunnistuses just seetõttu, et sellega loodi isiklik kohustus kostja suhtes. Hagejal oli selge nõue AS Safir Trade vastu ning ei olnud mingit sisulist vajadust saada üksnes AS-ilt Safir Trade võlatunnistust. Maakohus ei ole 27.06.2008 võlatunnistust tegelike asjaolude kontekstis hinnanud. 27.06.2008 allkirjastatud võlatunnistusega on Amir Vagizov ühinenud AS Safir Trade kohustusega selle tagamise eesmärgil (VÕS § 178 lg 3). VÕS § 178 lg 4 sätestab, et kohustusega ühinemisel tekib solidaarkohustus ning lisaks kohaldatakse VÕS §-des 145, 149 ja 152 sätestatut, mis reguleerivad käendaja vastutust, käendaja vastuväiteid ja käendaja tagasinõuet põhivõlgniku vastu. Tagamise eesmärgil kohustusega ühinemist ja käendust eristab see, et kohustusega ühinedes muutub isik võlgnikuks, käendaja kohustus aga on tagada põhivõlgniku kohustuse täitmist. Riigikohus on selgitanud, et kohustusega ühinemise korral on isikul isiklik huvi lepingu täitmise ja võlausaldaja soorituse vastu. Käenduse puhul selline huvi puudub ning isik tagab võlgniku kohustust reeglina isikliku sideme tõttu. Käesoleval juhul oli Amir Vagizovil AS Safir Trade ainuaktsionärina selge huvi kohustusega ühinemiseks, kuna sellisel viisil oli tal võimalik veenda võlausaldajat pikendama võla tasumise tähtaega. Kohustusega ühinemisel ei olnud Amir Vagizov tarbija VÕS § 34 mõttes. Amir Vagizov andis võlatunnistuse huvist AS Safir Trade majandustegevuse vastu. Kuna Amir Vagizov ei ole tarbija, siis vastutab ta juhul, kui põhivõlgnik rikub kohustust, kohustusega ühinejana VÕS § 145 järgi. Kuna Amir Vagizov ei ole käendaja ja tal oli ainuaktsionärina isiklik huvi AS Safir Trade kohustuste tagamise ja majandustegevuse jätkumise vastu, siis vastutab ta vastavalt VÕS § 178 lg-le 4 ja VÕS § 145 lg-le 1 solidaarselt AS Safir Trade kohustuse eest tasuda hagejale 192 000 eurot. 27.06.2008 välja antud võlatunnistuses on Amir Vagizov selgelt viidanud tagatavale kohustusele ja võtnud selgelt isikliku kohustuse selle tasumiseks. Maakohus on nimetatud asjaolud jätnud hindamata. Amir Vagizov väidab kohtule esitatud vastustes, et võlatunnistus on siduv ainult AS-ile Safir Trade. Pankrotimenetluses on selgunud, et Amir Vagizovile pidi võlatunnistuse väljastamisel olema teada, et AS Safir Trade pankrotioht on väga suur. Hagiavaldusele vastamisel (16.02.2009) pidi pankroti vältimatus olema Amir Vagizovi jaoks juba ilmselge. Seega on loogiline, et pooled soovisid konkreetse võlatunnistusega luua täiendavaid tagatisi hagejale. Võlgniku ettevõtte ainuaktsionär Amir Vagizov ühines isiklikult ettevõtte kohustusega ning fikseeriti lõplik võlasumma ja selle tagastamise tingimused. Eeltoodust tulenevalt on Amir Vagizovi poolne kohustusega ühinemise tahteavaldus loogilises seoses AS Safir Trade ja hageja ärisuhetega. Otsuses on need seosed jäetud tähelepanuta. 27.06.2008 võlatunnistuses sisalduva Amir Vagizovi tahteavalduste tõlgendamisel tuleb lähtuda VÕS § 29 sätestatust, mille esimese lõike kohaselt tuleb tõlgendamisel lähtuda poolte tegelikust tahtest. Amir Vagizovi tahe ühineda kohustusega ja hageja tahe saada sellisel viisil tagatis ilmneb faktilistest asjaoludest: ettevõttel oli tekkinud suur ja pikaajaline võlgnevus ning võlausaldaja soovis saada täiendavat kindlust võla tasumise osas, Amir Vagizov ainuaktsionärina oli huvitatud ettevõtte maksetähtaja pikendamisest ja allkirjastas seetõttu võlatunnistuse ning ühines isiklikult ettevõtte kohustusega, hageja võlausaldajana nõustus võla tasumise tähtaja pikendamisega üksnes seetõttu, et Amir Vagizov ainuaktsionärina andis talle tagatise, s.t. võttis isikliku kohustuse võla tasumiseks. Muu huvi täiendava maksetähtaja andmiseks hagejal puudus. Samuti ilmneb poolte selline tahe võlakirja tekstist, milles Amir Vagizov võtab isikliku maksekohustuse.

Amir Vagizov on esitanud üksnes ebaloogilisi vastuväiteid, mida maakohus on eiranud. Ebausutavad on Amir Vagizovi väited, et ta ei ole võlatunnistust allkirjastanud füüsilise isikuna ning võlakiri on siduv ainult AS-ile Safir Trade. Ei ole tavapärane, et ettevõtte poolt väljastatud võlatunnistusel rõhutatakse, et selle allkirjastab ainuaktsionär ja võlakirja tekst koostatakse seejärel esimeses isikus. Aktsionärid teostavad oma õigusi üldkoosolekul ning ei allkirjasta ettevõtet puudutavaid lepinguid (TsÜS § 31 lg-ed 2 ja 3). Maakohus on otsuses jätnud tähelepanuta hageja seisukohad Amir Vagizovi väidete vastuolulisuse kohta. Amir Vagizov on maakohtule esitanud kaks vastust, mille põhisisuks on, et kui Amir Vagizov kirjutas võlatunnistusele sõnastuses „Mina, allakirjutanu, Amir Vagizov, Eesti kodanik, passi number XXXXXXXX /.../ käesolevale dokumendile alla kirjutamisega kohustun tasuma kõik maksmata summad järgmise maksegraafiku alusel /.../ Amir Vagizov Omanik“, ei tähenda, et Amir Vagizov oleks võtnud isikliku kohustuse või kohustusega ühinenud. Amir Vagizov väidab, et allkirjastas võlatunnistuse AS Safir Trade ainuaktsionäri otsusena. AS Safir Trade esitas antud asjas vastuhagi ,mida ei menetleta, mille kohaselt omanikul ei ole teatavasti seadusliku esindamise õigust. Sellega püüdis Amir Vagizov jätta muljet, et võlatunnistusel puudub ka AS Safir Trade juhatuse liikme allkiri ja selle on allkirjastanud Amir Vagizov füüsilise isikuna. See kinnitus näitab üheselt, et Amir Vagizov allkirjastas võlatunnistuse isiklikult mitte äriühingu nimel. Kui isik leiab ühes vastuses, et ta allkirjastas võlatunnistuse omanikuna, so isiklikult, ja teises, et AS Safir Trade juhatajana, siis on tegemist kinnitusega, et kohustus kehtib nii äriühingu kui Amir Vagizovi suhtes. Maakohus ei ole Amir Vagizovi seisukohtade vastuolulisust hinnanud ega arvestanud tõendina 13.03.2009 hageja vastuse lisaks olnud menetluses mitteolevat vastuhagiavaldust.. Kohus ei ole otsuses põhjendanud, miks võlatunnistust tuleb tõlgendada selliselt, et see kehtib üksnes AS Safir Trade suhtes ning miks on jäetud arvestamata hageja väited, mille kohaselt Amir Vagizov on füüsilise isikuna võtnud kohustuse maksta hagejale 192 000 eurot. Samuti ei ole kohus andnud hinnangut hageja seisukohtadele Amir Vagizovi vastuväidete vastuolulisusest ega seostanud neid otsuse põhjendustega. Kohus leiab otsuses, et hageja viidatu on kogu võlatunnistuse kontekstist väljarebitud ja seetõttu meelevaldne. Seda järeldust ei ole kohus põhjendanud ega selgitanud, millises kontekstis oleks kohtu hinnangul korrektne käsitleda asjaolu, et Amir Vagizov on võlatunnistuse allkirjastanud omanikuna. Kohus pole viidanud ühelegi kostja vastuväitele, mis seda järeldust kinnitaks ja on sellega rikkunud TsMS § 436 lg-s 1 ja § 442 lg-s 8 sätestatud kohtuotsuse põhjendamise kohustust. Kokkuvõttes on kohus otsuse tegemisel andnud ebaõige hinnangu 27.06.2008 võlakirjale, jätnud tõendina hindamata AS Safir Trade 29.01.2009 vastuhagi, jätnud arvestamata hageja selgitused, s.h. seisukohad Amir Vagizovi vastuväidete vastuolulisusest, ning on jätnud motiveerimata järelduse, et võlatunnistus ei ole siduv Amir Vagizovi suhtes. Apellant on seisukohal, et motiivide puudumise tõttu on otsus vastuoluline, kuna otsuse resolutsioon ei tulene loogiliselt otsuse põhjendustest. Riigikohus on mitmetes oma otsustes rõhutanud kohtuotsuse põhjendamise kohustust ja asjaolu, et vastuoluline otsus ei saa olla seaduslik ja põhjendatud ning tuleb seetõttu tühistada. Apellant on seisukohal, et maakohus on jätnud kohaldamata VÕS §-d 30 ja 178, mis on kaasa toonud otsuse ebaõigsuse. Amir Vagizovi poolt 27.06.2008 allkirjastatud võlatunnistus on Amir Vagizovi suhtes siduv VÕS §-s 30 sätestatud konstitutiivse võlatunnistusena, mis on antud AS Safir Trade kohustusega ühinemise (VÕS § 178) eesmärgil sooviga anda võlausaldajale (hageja) lisatagatis ja lihtsustada seeläbi võla sissenõudmist. Lisaks ülaltoodud põhjendustele kinnitab iseseisva kohustuse võtmist (s.t. konstitutiivse võlatunnistuse andmist) Amir Vagizovi poolt asjaolu, et võlatunnistuses lepiti kokku soodustus maksegraafiku edestamise puhuks. Riigikohus on toetanud seisukohta, et äriühingu seadusliku esindajana alla kirjutamine võib samal ajal tähendada ka füüsilise isikuna allakirjutamist.

Kokkuvõttes on hageja nõue Amir Vagizovi vastu tõendatud 27.06.2008 võlatunnistusega ja AS Safir Trade esitatud vastuhagiga, mida ei menetleta, milles Amir Vagizov kinnitab, et allkirjastas võlatunnistuse isiklikult mitte äriühingu nimel. Samuti toetab hageja nõuet asjaolu, et Amir Vagizov ei ole esitanud tema vastu suunatud nõudele ühtegi selget ja asjakohast vastuväidet, mis viitab soovile tegelikke asjaolusid varjata. Ringkonnakohtul on tulenevalt TsMS § 652 lg-st 5 pädevus kontrollida, kas maakohus uuris kõiki tõendeid nõuetekohaselt ning põhjendas oma järeldusi. Viidatud sätte kohaselt ei kogu, uuri ega hinda ringkonnakohus uuesti esimese astme kohtu menetluses kogutud, uuritud ja hinnatud tõendeid, välja arvatud juhul, kui pool vaidlustab esimese astme kohtu otsuses vastava tõendi hindamise alusel tuvastatud asjaolu või vastava asjaolu tõendamise menetluse menetlusnormide olulise rikkumise tõttu ja ringkonnakohus peab tõendi uut uurimist ja hindamist vajalikuks. Käesoleval juhul põhineb apellatsioonkaebus väitel, et asjas tähtsate asjaolude ja tõendite (s.h. 27.06.2008 võlatunnistus ja 13.03.2009 vastuhagi) kohaselt tuleks ringkonnakohtul teha maakohtust erinev otsus, s.t. tuvastada 27.06.2008 võlatunnistuse sisu maakohtust erinevalt. Juhul kui maakohus leidis, et hagejal lasus kohustus esitada täiendavaid tõendeid mingi konkreetse asjaolu kohta, pidi ta seda TsMS § 351 lg-st 1 tulenevalt hagejaga arutama. Sellisel juhul tuleks asi paratamatult saata esimese astme kohtusse eelmenetluse jätkamiseks. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust. Lähtudes eeltoodust palub hageja jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning kohtuotsus muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium, olles tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et maakohtu otsus kuulub tühistamisele menetlusõiguse normide rikkumise tõttu alljärgnevatel põhjendustel. TsMS § 436 lg1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud, mis tähendab ka otsuse põhjendamise kohustuse täitmist TsMS § 442 lg 8 nõuete kohaselt. Kolleegium nõustub apellandiga, et kohus on rikkunud TsMS § 442 lg 8 nõuet ning otsuses on jäänud poolte väited analüüsimata ning vastuolud kõrvaldamata. Toimiku materjalide kohaselt tekkis poolte vahel õiguslik vaidlus 27.06.2008 võlatunnistuse tõlgendamise osas. Hageja tõlgendas nimetatud dokumentaalset tõendit kostja ühinemisena SAFIR TRADE AS-i võlakohustusega VÕS § 178 lg 1 mõttes. Kostja vastuväidete kohaselt on ta võlatunnistusele alla kirjutanud äriühingu seadusliku esindajana ning tal puudus tahe võtta endale isiklikult mingit kohustust. Seega on poolte tõlgendused 27.06.2008 võlatunnistuse osas vastuolulised. TsÜS § 5 järgi tekivad tsiviilõigused ja –kohustused muu hulgas tehingust. TsÜS § 67 lg 1 järgi on tehing toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Seega tulnuks välja selgitada poolte tahe 27.06.2008 dokumendi koostamisel. Otsusest ei ilmne, et kohus oleks välja selgitanud, milline huvi oli kostjal Amir Vagizovil võlatunnistusele alla kirjutamisel ning miks on kostja eelnimetatud dokumendile alla kirjutanud mina vormis. Poolte tahe tuli välja selgitada lähtudes kõigist kohtule esitatud asjaoludest, analüüsides seejuures poolte väiteid ja esitatud tõendeid. Selline nõue tuleneb TsMS § 442 lg-st 8. Apellant

on põhjendatult pööranud tähelepanu sellele, et kohus on jätnud seisukoha võtmata kostja vastuoluliste vastuväidete ja menetluses mitteoleva vastuhagi osas, kuid mis on võetud kohtu poolt tsiviilasja materjalide juurde, ning milles kostja kinnitab, et võlatunnistusele ei ole ta alla kirjutanud äriühingu seadusliku esindajana. Järelikult kuulub allkiri füüsilisele isikule. Siit tulenevalt tulnuks kohtul, analüüsides kõiki tõendeid ja poolte väiteid, võtta seisukoht, kas hageja väide kostja poolt võlakohustusega ühinemise osas on põhjendatud või mitte ning mis asjaoludel 27.06.2008 võlatunnistus üldse sõlmiti. Apellant on põhjendatult pööranud tähelepanu sellele, et kui SAFIR TRADE AS-l oli selge nõue, siis miks oli kostjal vajalik isiklikult seda kinnitada. Vastustaja vastuväidete kohaselt tuli ta apellandile vastu ning allkirjastas seetõttu vaidlusaluse dokumendi, kusjuures SAFIR TRADE AS-l mingit võlakohustust üldse ei olnud, millega apellant ei nõustu. Apellandi väidetel oli SAFIR TRADE AS-l pikaajaline võlg, mille tõttu nõuti kostjalt isiklikku kohustust võla tasumiseks. Ka nimetatud väidet tuli kontrollida ning seisukoht võtta. Kolleegium on seisukohal, et maakohus ei ole eelmenetluse ülesannet täitnud TsMS § 392 nõuete kohaselt. Otsusest ilmneb, et kohtul on tsiviilasjas olulised asjaolud jäänud välja selgitamata. TsMS § 230 lg 1 kohaselt on tõendite esitamise kohustus menetlusosalistel, kuid kohus võib teha menetlusosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid, kui leiab, et poolte poolt esitatud tõendid on ebapiisavad. Kuivõrd apellatsioonimenetluses ei ole võimalik eelnimetatud menetlusõiguse normide rikkumist kõrvaldada, siis tuleb tsiviilasi saata esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulude jaotuse otsustab kohus uuel tsiviilasja läbivaatamisel.

Mare Merimaa

Urmas Reinola

Imbi Sidok

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.