Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

ASJAOLUD

Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale korter asukohaga XxxTallinn suurusega 32,9 m2. 20.12.1994 sõlmisid hageja ja kostja 2 üürilepingu , mille alusel kostja 2 võttis korteri üürile 5 aastaks. Pooltevahelise lepingu p 2.4 alusel pikenes tähtaeg kuni 20.12.2004 ning muutus pärast 1(3)

Tsiviilasi nr: 2-09-31135 seda tähtajatuks. Kostja 2 on Eestist lahkunud, eluruumi on kasutanud kostja 2 ema kostja 1, kes on ka tasunud kommunaalarveid. Hageja palvel tehtud kontrollimisel tuvastati 14.01.2008, et eluruum seisab tühjana. Hageja edastas 25.11.2008 kostjatele eluruumi üürilepingu korralise ülesütlemise avalduse, mille kohaselt lõppes leping 28.11.2009. Hageja palub kohustada kostjaid üle andma eluruum ning sellest keeldumise korral tõsta kostjad korterist välja. Hageja 31.03.2010 kirjaliku seisukoha kohaselt on kostja 2 teinud avalduse korteri erastamiseks, kui ta ei ole teinud erastamiseks vajalikke toiminguid. Kostja 2 saatis seoses erastamisega 24.05.2001 koostatud volikirja, kuid see oli koostatud kehtetu passi alusel. Hiljem kostja 2 dokumente esitanud ei ole. Hageja vajab korterit oma ülesannete täitmiseks, et tagada elamispind abivajajatele. Kostjad ei ole vaidlustanud eluruumi üürilepingu lõpetamist üürikomisjonis. Kostjal 2 puudub Eestis elamiseks elamisluba ja seoses sellega on kostja 2 vaidlusalusest eluruumist välja kirjutatud. Tallinna Linnavolikogu 17.10.2002 määruse nr 56 kohaselt ei ole isikutel, kelle elukoht ei ole rahvastikuregistri kohaselt Tallinnas, taotleda kommunaalelamispinda. Kohus andis 22.10.2009 kostjatele tähtaja võõrkeelsete dokumentide tõlgete esitamiseks ja vastuse nõuetekohaseks vormistamiseks. Kostja 1 06.11.2009 vastuse kohaselt kostja hagi ei tunnista. Kostjad on esitanud erastamisavaldused korterite nr 48 ja 50 erastamiseks. Kostja 1 poeg kostja 2 on läinud Venemaale ravile, tal puudub pass ja seetõttu ei saa ta Eestisse naasta. Kommunaalmakseid on maksnud kostja

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära pooled ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leidis, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus tuvastas, et hagejale kuulub korter asukohaga XxxTallinn suurusega 32,9 m2. 20.12.1994 sõlmisid hageja ja kostja 2 üürilepingu , mille alusel kostja 2 võttis korteri üürile 5 aastaks. Pooltevahelise lepingu p 2.4 alusel pikenes tähtaeg kuni 20.12.2004 ning muutus pärast seda tähtajatuks. Eluruumi kasutavad käesoleval ajal kostja 1 ja kostja 2 ühiselt. Vastavalt VÕS § 312 lg 1 kinnisasja, elu- või äriruumi, laevakinnistusraamatusse kantud laeva ja Eesti õhusõidukite registrisse kantud õhusõiduki üürimise puhul võib kumbki lepingupool tähtajatu üürilepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kolm kuud. Vastavalt VÕS § 334 lg 1 üürnik 2(3)

Tsiviilasi nr: 2-09-31135 peab üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Vastavalt VÕS § 334 lg 5 kui üürnik annab asja kasutamise õiguse edasi kolmandale isikule, võib üürileandja asja pärast lepingu lõppemist ka kolmandalt isikult välja nõuda. Vaidlust ei ole selles, et eluruumi XxxTallinn üürileping on muutunud tähtajatuks pärast 20.12.2004. Hageja on 25.11.2008 esitanud kostjatele eluruumi üürilepingu korralise üles ütlemise avalduse (tl 15) ning avaldanud samasisulisel teate ajalehes postimees 25.11.2008 (tl 18,19). Seega on kostjad vähemalt kolm kuud enne kohtuotsuse tegemist ülesütlemisteate kätte saanud. Kohus ei ole tuvastanud üürilepingu lõpetamise vastuolu heade kommetega. Kuivõrd üürileping on käesolevaks ajaks lõppenud, tuleb kostjatel eluruumi valdus üle anda hagejale. Asjakohatud on kostja 1 vastuses esitatud seisukohad ja vastusele lisatud tõendid, sest ükski kostja väidetest ei välistaks ka tõele vastavuse korral hagi rahuldamist. Kohus on võimalike vastuväidete ringi selgitanud kostjale kohtuistungil. Kohus märgib, et kohtuistungil 27.05.2010 on kostja 1 avaldanud, et kostja 2 on kohtumenetlusest teadlik ja ta on teadlik istungi toimumisest. Kostja 1 on 17.05.2010 esitanud kohtule teate, et kostjal 2 on takistused kohtuistungile ilmumiseks. Vastavalt TsMS § 307 lg 3 kui dokument on jõudnud menetlusosalise kätte, kellele dokument tuli kätte toimetada või kellele dokumendi võis vastavalt seadusele kätte toimetada, ilma et kättetoimetamist oleks võimalik tõendada või kui on rikutud seaduses sätestatud kättetoimetamise korda, loetakse dokument menetlusosalisele kätte toimetatuks alates dokumendi tegelikust saajani jõudmisest. Kohus leiab, võttes arvesse asjaolu, et kostja 2 on kostja 1 poeg ja et kostja 1 ja kostja 2 kasutavad korterit ühiselt, et tõendatud on, et kostja 2 on hagimaterjalidest ja kohtukutsest teadlikuks saanud hiljemalt 17.05.2010. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kohus rahuldas hagi täielikult, seega jäävad menetluskulud kostjate kanda solidaarselt.

Peeter Pällin Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.