Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Hageja nõue Kohtule esitatud ja menetlusse võetud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista võlgnevus 9 495,48 krooni, viivised 0,15% päevas alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude täitmiseni ja menetluskulud. Menetluse käik Kohus toimetas kostjale kohtukutse 14.06.2010 kell 10.00 istungile kätte avalikult vastavalt TsMS §-le 317 lg 1 p 1. Kohtukutse väljavõte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmus 07.04.2010. Kostja kohtuistungile ei ilmunud ega teavitanud kohut istungile ilmumata jätmise mõjuvatest põhjustest. Kostjat teavitati võimalikest õiguslikest tagajärgedest. Hageja esindaja esitas kohtule taotluse lahendada asi ilma hageja osavõtuta ning kostja ilmumata jätmisel lahendada asi tagaseljaotsusega. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja istungile ei ilmunud ning hageja on kohtule esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Kostjat on hoiatatud, et istungile ilmumata jätmise korral on kohtul õigus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt TsMS § 410 kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. Hageja esitas kohtule taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 on tagaseljaotsus tagatiseta viivitama täidetav. Hagi rahuldamise materiaalõiguslikuks aluseks on võlaõigusseadus (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ja VÕS § 101 lg 1 p 1, ja 6, mis lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub. VÕS § 113 lg 1 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Menetluskulude jaotus Kooskõlas TsMS § 1741 esitas hageja taotluse menetluskulude hüvitamiseks. Hageja menetluskulud on järgmised: hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 1 000 krooni, maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 250 krooni, õigusabikulud 2 500 krooni ja riigilõiv 100 krooni materjalide avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1,2 jätab kohus hageja menetluskulud täielikult kostja kanda. Taimi Kollom Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.