Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

6 064 krooni ning vara realiseerimisega seotud kuludest 15 215,05 krooni. Hageja realiseeris liisingulepingu esemeks oleva vara hinnaga 246 355,93 krooni. Hageja vähendas oma lepingust tulenevat nõuet liisingulepingu esemeks oleva vara müügist saadud 246 355,93 krooni ning hagejale laekunud 778,17 krooni võrra. 06.03.2009 esitas hageja kohtule hagi, milles palub kostjalt välja mõista võlgnevus 158 912,21 krooni ning lepingujärgne viivis 7% aastas alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Kohtul ei õnnestunud hagimaterjale kostjale kätte toimetada posti teel ega kohtutäituri vahendusel. Hagimaterjalid toimetati kostjale kätte avalikult 13.05.2010. Kostja ei ole hagile ettenähtud korras vastanud, vastamiseks ettenähtud aja pikendamist ei ole taotlenud. Kostjat on hoiatatud, et mittevastamisel võib kohus teha tema kahjuks tagaseljaotsuse. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel istungit pidamata hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagiavalduses on hageja esitanud taotluse tsiviilasja lahendamiseks tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Poolte vahel sõlmitud liisingulepingust ja sõlmitud vabatahtlikust kindlustuslepingust nähtub, et poolte vahel on võlasuhe. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg-s 2 on sätestatud, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevuse 158 912,21 krooni ning viiviste tasumist. Kostja ei ole esitatud tõendite põhjal lepingust tulenevat kohustust täitnud. Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks 158 912,21 krooni. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kostja peab hagejale hüvitama antud asjas tasumisele kuulunud riigilõivu summas 17 500 krooni tuginedes kuni 27.03.2009 kehtinud Riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lg-le 1 ja lisale 1, tuginedes Kohtutäituri seaduse § 48 lõikele 2 kohtutäituri tasu menetlusdokumentide kättetoimetamise eest 240 krooni ning RLS § 82 alusel riigilõiv väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamise eest 100 krooni, kokku summas 17 840 krooni. TsMS § 150 lg 7 kohaselt kohtu nõudel menetlusosalise poolt või tema eest tasutud asja läbivaatamise kulud tagastatakse enam tasutud ulatuses, samuti juhul, kui toiming, mille kulud ette tasuti, jääb tegemata või kui riik toiminguga seoses kulusid ei kanna.

TsMS § 143 p 4 järgi on asja läbivaatamise kuludeks ka menetlusdokumentide kohtutäituri vahendusel kättetoimetamise kulud. Hageja on 14.10.2009 tasunud kohtu deposiitkontole kohtutäituri tasu summas 420 krooni. 02.02.2010 kohtutäituri aruandest nähtub, et kohtutäituril ei õnnestunud menetlusdokumente kostjale kätte toimetada. Kohtutäituri seaduse § 48 lg 2 alusel on sellisel juhul kohtutäituri tasuks 240 krooni (koos käibemaksuga). Lähtuvalt eeltoodust kuulub hagejale tagastamisele enam tasutud kohtutäituri tasu summas 180 krooni. Kostja võib antud otsusele esitada kaja otsuse resolutsioonis märgitud korras. Kohus selgitab, et kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele kas AS-is SEB Pank (konto nr 10220034799018), Swedbank AS-is (konto nr 221013921094) või Danske Bank AS Eesti filiaalis (konto nr 333416110002), viitenumber 3100057358. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.