Asjaõigus › Korteriomandi ja kaasomandi asjad

Kohus 18.11.2009.a. võttis avalduse menetlusse, saatis avalduse koos lisadega teadmiseks puudutatud isikule ning kohustas viimast kohtule avaldusele kirjalikult vastama 30 päeva jooksul. Puudutatud isik S.M kohtule 15.12.2009.a. saabunud kirjalikus vastuses avaldust õigeks ei võta ning selgitab, et avaldajad ei ole 17 aastat kinnistut hooldanud ega sellele parendusi teinud. Seda on teinud puudutatud isik. Viimane on maksnud aastaid ka maamaksu, tegelnud sundüürnikega ja maksnud neile, et nad leiaksid uue elukoha. Avaldajad ei ole varem soovinud asja koos arutada ning on omapoolse kinnistu kasutuskorra määratlenud ilma puudutatud isiku teadmata. Kohus 17.12.2009.a. saatis puudutatud isiku kirjaliku vastuse avaldajatele arvamuse esitamiseks. 08.01.2010.a. kohtule saabunud arvamuses teatatakse, et K R on valmis kaaluma S.M’i 1/6 mõttelise osa kinnistust omandamiseks eeldusel, et S.M vabastab kinnistu. Selleks on aga vaja teada S.M’i seisukohta. Kohus 13.01.2010.a. saatis avaldajate arvamuse puudutatud isikule kirjaliku seisukoha esitamiseks 30 päeva jooksul. Kohtule 04.02.2010.a. saabunud seisukohas teatab S.M, et on nõus oma 1/6 osa kinnistust võõrandama ja kinnistu vabastama 01.06.2010.a. 14.06.2010.a. saabus kohtule avaldajate avaldusest loobumise avaldus, milles avaldajad loobuvad 30.10.2009.a. esitatud avaldusest, paluvad menetluse lõpetada, jätta menetluskulud S M’i kanda ning mõista S M’ilt avaldaja I J kasuks välja menetluskulud kokku summas 28 600 krooni. Ühtlasi paluvad avaldajad määrata väljamõistetud menetluskuludelt viivis alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg. 1 ettenähtud ulatuses ning tagastada riigilõiv 1 000 krooni I.J kontole xxxx xxxx. Kohus 15.06.2010.a. edastas avaldajate avalduse puudutatud isikule seisukoha esitamiseks. Puudutatud isik kohtule 16.06.2010.a. saabunud vastuses avaldusest loobumisele ja menetluskulude nõudmisele leiab, et avaldajatel puudus põhjus kinnistu kasutuskorra määramiseks avaldust kohtusse esitada, sest puudutatud isik oli avaldajatele juba varem korduvalt teatanud, et kuna nad ei ole 17 aastat kinnistut hooldanud, siis tuleb kinnistu kasutuskorra kindlaksmääramise asemel kinnistu võõrandada. See asjaolu oli teada ka avaldajate advokaadile. Kui avaldajad oleksid koheselt arvestanud puudutatud isiku soovi, poleks neil vaja olnud ühtegi kulutust kanda. Puudutatud isik ei ole asja kohtusse andmist põhjustanud ega nõustu ka menetluskulusid kandma. Samas on puudutatud isik ise pidanud samuti tegema kulutusi õigusabile, ekspertiisile ja elamust väljakolimisele, varasemalt aga kandnud 17 aasta jooksul kõik kinnistu kulud ja tasunud maamaksu. Puudutatud isik palub jätta avaldajate menetluskulud avaldajate enda kanda ja puudutatud isiku menetluskulud puudutatud isiku kanda. II. Kohtumääruse Kohtumääruse põhjendused. Kohus l e i d i s, et avaldajate avaldus avaldusest loobumise kohta on põhjendatud rahuldada ja loobumine vastu võtta. TsMS § 475 lg. 1 p. 13 kohaselt on hagita asjaks korteriomandi ja kaasomandi asjad. Seega on tegemist hagita asjaga. TsMS § 477 lg. 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 206 lg. 1 kohaselt on hagejal õigus hagist loobuda. TsMS § 429 lg. 1 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.TsMS § 428 lg. 1 p. 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg. 2 kohaselt, kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Kui hagist loobumine on esitatud kohtule kirjalikus avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Loobumine on esitatud eraldi kirjalikus avalduses. Puudutatud isiku menetluse lõpetamisele vastuväiteid ei oma, leiab, et menetluskulude nõue tema vastu ei ole põhjendatud. TsMS § 173 lg. 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg. 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 138 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 147 järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Avaldajate eest on avalduse esitamisel Advokaadibüroo Leppik ja Partnerid OÜ 30.10.2009.a.maksekorraldusega nr. 499 tasunud kontolt 221010267162 Rahandusministeeriumi arvele nr. 221023778606 viitenumbriga 2900072136 summa 1 000 krooni selgitusega „Riigilõiv K R ja I J eest“. Menetluskulud hagita menetluses sätestab TsMS § 172, mille lg. 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna tegemist on hagita asjaga, asi on lahenenud avaldajate huvides ilma kohtuliku aruteluta, asja kohtulik menetlus väljendab üheselt, et avaldajad oleksid sama lahenduse saavutanud ka kohtusse pöördumata, sest kohus on vahendanud vaid menetlusosaliste kirjavahetust, siis on seaduspärane ja ka õiglane jätta kõik menetluskulud avaldajate enda kanda ning avaldajate taotlus I J menetluskulude panemiseks puudutatud isiku S M’i kanda tuleb jätta rahuldamata. Avaldaja taotlus riigilõivu 1 000 krooni I.J’le tagastamiseks ei ole põhjendatud. TsMS § 150 lg. 2 p. 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Kompromissi esitatud ei ole. Seega pole võimalik tagastada ka mitte poolt avaldajate esindaja tasutud riigilõivust. Muid erandeid riigilõivu tagastamiseks seadus ei sätesta. TsMS § 178 lg. 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 478 kohaselt on hagita menetluse lahend kohtumäärus, mis jõustub päeval, mil see tehakse teatavaks isikule, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule tehti ja määrus kuulub viivitamatult täitmisele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti TsMS § 660 lg. 1 kohaselt maakohtu määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud. TsMS § 433 lg. 1 kohaselt menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse. TsMS § 661 lg. 2 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva kohtumääruse pooltele kättetoimetamisest arvates. Kohus juhindus TsMS § 172, § 428, § 429, §-de 431-433, 464-465, 477, 478, 661 nõudeist. Kohtunik: /allkiri/ Sirja Tooming Ärakiri õige Nooremreferent Lea Herne Kohtumäärus jõustus 08. juulil 2010. a. Nooremreferent Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.