lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-09-50182/9

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 16.06.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-09-50182/9
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
16.06.2010
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1449
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

16.06.2010.a. Tallinn, Kentmanni Kohtumaja tsiviilkantselei

Tsiviilasi

COÜ hagi IGOÜ vastu võla, viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2-09-50182

172113 krooni

esindajad

COÜ (xxx,xxx), esindaja advokaat Yulia K , AB Aavik ja Partnerid OÜ Kostja IGOÜ (xxx, xxx), esindaja DL

Menetluse liik

Kohtuistung 12.05.2010, Kentmanni Kohtumaja

Menetlusosalised ja nende

Hageja esindaja Y. Klyukach Kostja esindaja D. L

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista IGOÜ-lt COÜ kasuks põhivõlga 172113 krooni ning alates 02.10.2009 viivist põhivõlalt 172113 kroonilt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.
3.Jätta COÜ menetluskulud IGOÜ kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Ringkonnakohus võib asja menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab isik, kes soovib menetlusabi saada, tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hageja nõue, põhjendused

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
1.Pooled sõlmisid 2009.a. veebruaris suulise tähtajatu laenulepingu ja selle alusel andis hageja kostjale laenu 11000 EUR-i (172113 krooni) vastavalt pangaülekannetele 18.02.2009 3200 EUR ja 18.02.2009 7800 EUR. Hageja palus 21.07.09 teatas, et ütleb laenulepingu üles ja palus laenu tagasi maksta 25.09.2009. Hageja ütles lepingu üles. Kostja laenu ei tagastanud.

Seisuga 01.10.2009 on kostja laenuvõlg 172113 krooni. Hageja palub nimetatud laenu kostjalt välja mõista, samuti mõista välja viivis protsendina alates hagi esitamisest VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja ei nõustunud kostja vastuväidetega. Kostja soovis laenu saada. Hageja kandis kostjale üle suured rahasummad. Hageja juhatuse liikme ja J. S omavahelised suhted ei oma käesolevas vaidluses tähendust.

2.Tõendid: pangakonto väljavõtted, maksekorraldused, pretensioon, kriminaalmenetluse lõpetamise määrus. Kostja vastus
3.Poolte vahel ei ole sõlmitud laenulepingut, kuna seda pole suulises ega kirjalikus vormis sõlmitud. Kostja ei ole tahet avaldanud laenu saada. Maksekorralduste selgitus oli hageja juhatuse liikme A. D väljamõeldis, et teha raamatupidamise kandeid. 2009.a. kandis hageja mitu korda kostja kontole raha ja need tagastati ka paari nädala jooksul. Hageja juhatuse liikme ja kostja juhatuse liikme tütre, kes töötas kostja juures, vahel olid isiklikud, lähedased suhted 2005.a. lõpust – 2009. a. juulini. Hageja juhatuse liige A. D võttis osa J. S ülalpidamisest selliselt, et kandis üle raha, mis kulus mitmeks otstarbeks, sj kingituste otsmiseks ja samuti raisati raha A. D isiklikeks vajadusteks ning A. D tegi ülekandeid hageja arvelt. 2009.a. suhted halevenesid ja A. D ähvardas kogu raha, mille oli andnud, tagasi nõuda.
4.Tõendid: J. S SMS kirjade väljavõte, äriregistri väljavõte. Kohtu põhjendused
5.VÕS § 76 g 1 järgi peavad pooled kohustusi täitma vastavalt lepingule, VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine kohustuse mittetäitmine, mittekohane täitmine, täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub rahalist kohustust, on võlasusaldajal õigus nõuda kohustuse täitmist ja § 101 lg 1 p 6 alusel viivist.

VÕS § 396 lg 1 järgi kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

7.TsÜS § 68 lg 1 alusel võib tahteavaldus teha mis tahes viisil ja lg 3 alusel on kaudne tahteavaldus, mis väljendub teos, milles võib järeldada tahet kaasa tuua õiguslik tagajärg. VÕS § 9 lg 1 loetakse leping sõlmituks pakkumuse esitamise ja nõustumuse andmisega või muul viisil vastastikuse tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.
8.Kostja väitis, et pooled pole sõlminud laenulepingut, kuna hageja juhatuse liikmel ja kostja töötajal olid suhted ning tegelikult kandis hageja kostjale raha eesmärgiga soodustada kostja juhatuse liikme tütart (kostja töötajat J. S), millega hageja ei nõustunud. Kohtule esitatud kostja J. S sideteenuste väljavõttest nähtub, et A. D, kes tõepoolest on hageja juhatuse liige (äriregistri väljavõte), on saatnud J S isikliku laadi sõnumeid seoses nendevaheliste isiklikku laadi suhete halvenemisega ja lubanud kogu raha tagasi nõuda, ent sõnumitest ei nähtu, millise kokkuleppe või muu õigussuhte alusel antud raha, millises ulatuses ta kavatseb tagasi nõuda. Seega ei ole tõendatud kostja väited sellest, et hageja COÜ kandis raha 11000 EUR-i kostja kontole kostja juhatuse liikme tütre huvides ja teda soodustades, täites sedaviisi nende, so A. D ja J. S vahelisest võimalikest õiguslikest suhetest tulenevaid kohustusi kostjale kui kolmandele isikule VÕS § 76 lg 3 (täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule) tähenduses ja seda A. D korraldusel. Lisaks nähtub hageja poolt kohtule esitatud A. D konto väljavõttest, et tema on oma kontolt maksnud raha J. Sle (lk 81), mis kinnitab hageja väiteid sellest, et pooltevahelisel laenul ei ole seost a. D ja J. S vaheliste õiguslike suhetega. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et kostja vastuväited sellest, et poolte vahel pole 2 (4)

laenusuhteid põhjusel, et suhted olid hoopis muude isikute vahel ja et hageja täitis vaid kellegi ülesandel saadud kohustusi ja kostja IGOÜ võttis vastu vaid mingit täitmist, ei ole tõendatud.

9.Kohtule esitatud hageja maksekorraldustest (lk 7-8) nähtub, et hageja kandis kostjale raha 18.02.2009 korraldusega nr 80082 7800 EUR-i ja korraldusega nr 80234 vastavalt 3200 EUR-i, mis tähendab Eesti kroonides kokku 172113 krooni. Viidatud maksekorraldustes on selgitatud ülekande sisu laenuga /selgitus: „laen“/. Hageja konto väljavõttest (lk 80) nähtub, et hageja on kandnud kostjale raha lisaks 18.02.2009 tasutud 11000 EUR-ile 2009.a. veel mitu korda nagu näiteks 09.03.09, 24.04.09, 07.05.09, 13.07.08, sj nähtub, et see on ka tagasi makstud. Ka nendel ülekannetel on raha ülekande selgitusena märgitud „laen“. Vaidlus puudus selles, et 18.02.2009 tasutud rahasummat pole kostja tagasi maksnud ega nõudnud mingeid selgitusi selle raha kohta. Seega on pooled oma käitumisega, st hageja raha ülekandmisega kostjale ja kostja selle raha vastuvõtmisega, selle kohta selgitusi andmata/nõudmata ning raha tagasi maksmata, vahetanud tahteavaldusi olla omavahel vastastikuste õiguste ja kohustustega, st lepinguga seotud TsÜS § 67 lg 2 ja VÕS § 9 lg 2 järgi. Kohtul puudub alus kahelda selles, et makskorraldusel viidatud selgitus „laen“ tähendaks midagi kuud kui laenu andmist kostjale, sest vastupidist ei ole kostja tõendanud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et pooled sõlmisid lepingu, pooltevaheline leping vastab laenulepingu tingimustele VÕS § 396 lg 1 järgi, st kostja sai hagejalt raha laenuks.
10.Vaidlus puudus selles, et tegemist oli intressita laenulepinguga ning et leping oli tähtajatu. VÕS § 398 lg 1 alusel võib laenuandja tähtajatu laenulepingu üles öelda sellest 2 kuud ette teatades. Kohtule esitatud pretensioonist 21.07.2009 (lk 9) nähtub, et hageja on kostjale 21.07.2009 avaldusega laenulepingu üles öelnud 25.07.2009 nõudes kohustuse täitmist. Seega on hageja kooskõlas VÕS § 398 lg 1 2. lausega pooltevahelise laenulepingu üles öelnud ning vastavalt VÕS § 398 lg 1 1. lausele on hagejal kui võlausaldajal õigus lepingu ülesütlemise tõttu nõuda laenu tagastamist e. kohustuse täitmist. Kostja ei ole tõendanud, et laenatud rahasumma 11000 EUR.-i e. 172223 krooni oleks hagejale tagastatud. Seega on kostja kohustust rikkunud VÕS § 100 tähenduses. Eeltoodu alusel on hagejal kooskõlas VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1, § 396 lg 1, § 396 lg 1 ja § 398 lg 1 õigus nõuda kohustuse täitmist e. laenu tagastamist ja seega on hageja nõue põhivõla nõudes tõendatud ja põhjendatud ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 172113 krooni.
11.Hageja palus välja mõista kostjalt alates hagi esitamse ajast, so 02.10.2009 seaduses sätestatud ulatuses viivis. TsMS § 367 võib hageja esitada viivisenõude koos põhinõudega selliselt, et taotleb viivise, mis pole veel hagi esitamise ajaks sissenõutav, väljamõistmist protsendina põhinõudest kuni selle täitmiseni. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 113 lg 1 alusel võib võlausaldaja alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest nõuda viivist kohustuse täitmisega viivitamise korral ja § 113 lg 1. 2. lause järgi on viivis VÕS § 94 sätestatud määr, millele lisandub 7% aastas. VÕS § 398 lg 1 alusel oli hagejal õigus nõuda pärast lepingu ülesütlemist kohustuse täitmist, kostja ei ole seda ei hagi esitamise ajaks ega ka pärast seda teinud, seega on kostja viivituses VÕS § 100 tähenduses. Eeltoodu tõttu on hageja viivisenõue TsM § 367 ja VÕS § 113 lg 1 alusel viivise väljamõistmiseks alates hagi esitamise ajast 02.10.2009 tõendatud ja põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Seega tuleb kostjalt alates 02.10.2009 välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras põhinõudelt (172113 krooni) kuni põhinõude täitmiseni.
12.Kohtul puudub vajadus anda hinnang kriminaalmenetluse lõpetamise määrusele, kuna puudutab teiste isikute vahelisi suhteid ega seostu ülalviidatud pooltevahelise laenuga. Menetluskulude jaotus
13.TsMS § 163 lg 1 alusel jäävad menetluskulud selle poole kanda, kelle kahjuks on otsus tehtud. Hagi kuulus rahuldamisele ja seega jäävad hageja menetluskulud kostja kanda. 3 (4)

Pooltel on õigus esitada menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramist 30 päeva jooksul vastava avalduse esitamisega maakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtulahendi jõustumisest.

Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja