(Tagaseljaotsus) Kohus
Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Indrek Soots
Otsuse tegemise aeg ja koht
16. juuni 2010.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja, kirjalik menetlus
Tsiviilasja number
2-06-28391
Tsiviilasi
AS E hagi D Uvastu 5756,72 krooni saamiseks
Tsiviilasja hind
3023,64 krooni
Menetlusosalised ja nende
hageja AS E (registrikood xxx asukoht xxx)
esindajad
hageja lepinguline esindaja Katrin V kostja D U (isikukood xxx elukoht teadmata)
Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja. Asjaolud ja menetluse käik AS E esitas 03.10.2006.a kohtule hagi D U vastu, milles palus kostjalt välja mõista põhivõla 3023,64 krooni ja viivise 2733,08 krooni. Kohus saatis kostjale hagiavalduse ning selle lisade ärakirjad kohustusega kirjalikult kohtule vastata 15 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest. Kostja, olles hagimaterjalid kätte saanud 18.11.2009.a, kohtule kirjalikult vastanud ei ole. Kostjat on hoiatatud, et hagile tähtaegselt vastamata jätmisel võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohtu põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja palus teha tagaseljaotsuse. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus 5756,72 krooni. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Menetluskulude nimekirja kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõivu 250 krooni, lepingulise esindaja kulud 978,64 krooni, menetlusdokumentide avaliku kättetoimetamise eest 100 krooni ja postikulu 60 krooni. Vastavalt TsMS § 138 lg 2 on riigilõiv kohtukulu. Tulenevalt TsMS § 144 p 2 on kohtuväline kulu menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt TsMS § 143 p 5 asja läbivaatamise kulud on väljaandes Ametlikud Teadaanded või ajalehes kutse või teate avaldamise kulud. Kuivõrd kohus ei ole kostjale menetlusdokumente väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel kätte toimetanud, ei pea kohus põhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks välja asja läbivaatamise kulu 100 krooni. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt välja hageja tasutud riigilõivu katteks 250 krooni, hageja lepingulise esindaja kulu katteks 500 krooni ja kohtuvälise kulu katteks 60 krooni, kokku 810 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Indrek Soots kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.