Tsiviilasi nr. 2-10-15192
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Aivar Pellja
Määruse tegemise aeg ja
15.06.2010.a.; Valga kohtumaja
koht Tsiviilasja number
2-10-15192
Tsiviilasi
Võlgniku pankrotiavaldus Mittetulundusühing X pankroti väljakuulutamise nõudes
Menetlustoiming
kohtumäärus
Menetlusosalised ja nende
Võlgnik: Mittetulundusühing X (reg. kood X, asuk X)
esindajad
Esindaja: juhatuse liige K S
ajutine pankrotihaldur: M N (vandeadvokaat, X) Määruskaebuse esitaja, võlausaldaja: X, reg kood X; X; Esindaja: T T
Kohtuistungi toimumise aeg : 12.05.2010.a
Juhindudes TsMS § 428, § 463-§ 466 ja § 661, PankrS § 31 kohus määras:
Rahuldada võlausaldaja Sotsiaalministeertiumi poolt esitatud määruskaebus ning tühistada Tartu Maakohtu 26.05.2010 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-10-15192 täies ulatuses.
Menetluse käik 31.03.2010.a. on võlgniku esindaja esitanud kohtule pankrotiavalduse Mittetulundusühingu X suhtes pankroti väljakuulutamise nõudes. Pankrotiavalduses esitatu kohaselt on asjas kogutud materjalide põhjal on veenvalt tuvastatav, et võlgnik on maksejõuetu. Ettevõte kasas puudub 388 882 krooni. Algatatud on kriminaalasi endise juhatuse liikme vastu. Kokku võlgneb MTÜ võlausaldajatele 666 518 krooni 70 senti. Võlgnikul puuduvad vahendid võlausaldajate nõuete rahuldamiseks Esindaja leiab, et asjas kogutud materjalide põhjal on veenvalt tuvastatav, et võlgnik on maksejõuetu ning osaühing on pankrotistunud. Kohtuistungil jääb võlgniku esindaja oma nõude juurde. Võlgnik tunnistab, et ei ole suuteline rahuldama võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohtumäärusega 26.05.2010 lõpetas kohus Mittetulundusühing X pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
01.06.2010 on võlausaldaja tasunud kohtu deposiitarvele kohtu poolt nõustud 40 000 krooni ning esitanud erikaebuse, milles palub tühistada 26.05.2010 kohtumäärus täies ueltuses ning välja kuulutada MTÜ X pankrot. Kohtu lahendi põhjendused Kohus leiab, et määruskaebus on põhjenduatud, 26.06.2010 kohtumäärus tuleb tühistada ning tuleb välja kuulutada MTÜ X pankrot. Ajutise pankrotihalduri aruandest nähtuvalt :
4.98 USD (59.7341 EEK) AS X Pank 388 882 EEK (01.01.2010 koostatud bilansi alusel, tegelikkuses seda raha ei eksisteeri)
Kohustused kokku
Arvestades asjaolu, et MTÜ X varade väärtus on rohkem kui 200 korda väiksem kui kohustuste maht, on selge, et võlgnik ei ole võimeline võlausaldajate nõudeid rahuldama. Ajutine pankrotihaldur tegi võlgniku varalise seisundi väljaselgitamiseks päringud järgmistele asutustele: • X Pank
• X Pank X filiaal
• X Pank
• X Pank
• X • X • X Saabunud vastuste kohaselt on ainus vara AS-s X Pank kontol nr X olev rahasumma 4.98 USD. Samas on MTÜ-l teenustasu võlgnevused pangale kokku 120 EEK. Arvamus maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta: 23.04.2009 teostati X hoolekande osakonna spetsialistide poolt järelevalve MTÜ-s X neile eraldatud sihtotstarbeliste vahendite (kokku 1 394930 EEK) kasutamise sihtotstarbelise kasutamise kontrollimiseks. Järelevalve käigus ei saadud MTÜ-lt kõiki küsitud dokumente eraldatud vahendite kasutamise sihipärasuse kontrollimiseks. Seeläbi jõuti järeldusele, et MTÜ juhatuse liikmed ei oma piisavat ülevaadet asutuse juhtimisest, sh rahaliste vahendite kasutamisest. Seejärel viis X läbi MTÜ X tegevuse auditeerimise seoses vajadusega kontrollida 2008. – 2009. a sihtotstarbeliste finantseeringute kasutamist vastavalt lepingu tingimustele ja 2008.a bilansis kajastatud suure kassajäägiga. Tuvastatud asjaolude kohta koostati auditi nr X aruanne. Auditeeritavaks perioodiks oli 01.01.2008 – 31.07.2009. Audititoimingud teostati hasartmängumaksu laekumistest finantseeritud kolme sihtotstarbelise eraldis kasutamise lepingu osas üldsummas 194 930 krooni ning riigieelarvest rahastatud kahe sithotstarbelise eraldise kasutamise lepingu osas üldsummas 1 200 000 krooni.
Auditi toimingute tulemusel jõuti järeldusele, et X MTÜ tegevused sihtotstarbeliste eraldist kasutamise lepingute täitmisel ei toimunud vastavuses lepingus kokkulepitud tingimustele ja korrale. Finantseeritud projektide raames ei ole kulud kontrolli teostatud nõutaval tasemel. Projektide kuludes kajastuvad pojektidega mitte seotud kulud ning projektide kulutusi pole reaalselt tehtud. Siseaudiitorite hinnangul oli auditeeritud lepingute osas mittesihipäraseid ja põhjendamata kulusid kokku 515 061 krooni, mis tuleb X X MTÜ-lt tagasi nõuda: lepingu nr X osas 75 000 krooni; lepingute nr X osas 11 667 krooni; lepingu nr X osas 356 196 krooni; lepingu nr X osas 72 198 krooni. Auditi lõpparuande projekt esitati 20. novembril 2009 kommenteerimiseks ka X MTÜ juhtuse liikmetele. Vastuse esitasid eraldi MTÜ juhatus ja rahvuslik direktor L P. Juhatus tõi oma vastuses välja selle, et nad ei saa kommenteerida auditi projekti aruannet, sest rahalisi vahendeid käsutasid rahvuslik direktor L P ja raamatupidaja K V ainuisikuliselt ilma juhatusega kooskõlastamata. MTÜ on maksejõuetu, kuna tal puudub maksevõime. Kohustuste maht ületab varade mahtu. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et maksejõuetuse on põhjustestanud juhatuse liikme L P rasked hoolsuskohustuse rikkumised, juhtimisvead, ebarahuldav raamatupidamise korraldamine ja võimalik kuritegu - vara omastamine. Juhatus on esitanud kuriteoteate L.P suhtes ja avaldus on menetlemisel X. 19.11.2009 on L P notariaalselt kinnitanud võlakohustuse, millega kinnitab, et võlgneb MTÜ-le X 388 530 krooni ja kohustub võlgnevuse likvideerimiseks igakuuliselt tasuma MTÜ-le 3 000 krooni. Nimetatud kohustust ei ole täidetud ja L.P on ajutisele haldurile kinnitanud, et haigusliku seisundi tõttu puuduvad temal rahalised vahendid kohustuse täitmiseks. Äriseadustiku §-s 180 lg 51 sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustus on täidetud, sest võlgnik kinnitas, et pankrotiavaldus esitati kui sai selgeks, et varad võivad olla kadunud L P kuritegeliku käitumise tõttu. Hinnang võlgniku varalisele seisundile ja jätkamisele ning tervendamisele MTÜ-l X puudub maksevõime, kuna tal puuduvad vahendid kohustuste täitmiseks. MTÜ-l X majandustegevus puudub. Tegevus on põhinenud vabatahtlikkusel ja heategevusel. Raha oma tegevuskulude katmiseks on MTÜ saanud riigieelarvest ja muudelt toetajatelt. Ajutise pankrotihalduri arvates puudub MTÜ-l X igasugune vara võlakohustuste täitmiseks. Võlgniku maksejõuetus on selgelt püsiva iseloomuga ja see vastab PankrS § 1 lg 2 sätestatud olukorrale. MTÜ X tegevuse jätkamise ja tervendamise väljavaated ajutise pankrotihalduri arvates puuduvad, sest ühingul puuduvad vahendid võlgade likvideerimiseks. Eeltoodu alusel arvab haldur, et MTÜ X on maksejõuetu ja see suutmatus ei ole majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
Ajutise pankrotihalduri tasu ja tegevuseks vajalike kulutuste hüvitamise taotlus PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.
Kohus leiab esitatud andmete põhjal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada PankrS § 31 kohaselt. Kohus ära kuulanud võlgniku seisukohad, ajutise pankrotihalduri ettekande ning tutvunud määruskaebuse ja toimiku kõigi materjalidega ja avaldusega, on järeldusel, et võlgniku poolt esitatud pankrotiavaldus MTÜ x suhtes pankroti väljakuulutamiseks tuleb rahuldada. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. MTÜ X on maksejõuetu ja tema majanduslik olukord ei võimalda võlausaldajate nõudeid rahuldada. Võlgniku tunnistab kohtule, et ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole käesoleval hetkel võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Varade tegelik väärtus on oluliselt väiksem ega kata võlgniku kohustusi. Võlgnik on maksejõuetu. Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et võlgniku maksejõuetus on alalise iseloomuga. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Kohus avaldas 12.05.2010 väljaandes X teate, tehes võlausaldajatele, võlgnikule ja kolmandatele isikutele ettepaneku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks tasuda kohtu deposiitarvele kohtu poolt nõutav summa. 01.06.2010 on võlausaldajana X tasunud kohtu deposiitarvele 40 000 krooni. PankrS § 29 lg 3 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Võlausaldaja on summa tasunud ning eeltoodu alusel tuleb viivitamatult välja kuulutada MTÜ X pankrot, otsustada võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht, avaldada pankrotiteade ning nimetada pankrotihaldur.
PankrS § 31 lg 7 järgi kuulub pankrotiotsus viivitamatult täitmisele. PankrS § 150 lg 1 p 1, 2, 5 sätestab pankrotimenetluse kuludena kohtukulu (menetluskulu) ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Pankrotiavalduse rahuldamise korral tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Ajutine pankrotihaldur esitas taotluse kulude 600 krooni ja tasu 15 000 krooni saamiseks. Menetlusosalised summadele vastu ei vaielnud. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel millega hagita menetluses avaldus lahendatakse. Võlgnik tunnistab võlausaldajale ja kohtule, et on maksejõuetu (õigeksvõtt) ning kohus määrab õigeksvõtul põhineva lahendi tegemisel hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Seega kuulub võlgnikult väljamõistmisele ajutise pankrotihalduri tasu ning tehtud kulutused kogusummas 15 600 krooni.
Aivar Pellja kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.