14. juuni 2010 kell 16:00 Kentmanni kohtumaja kantselei kaudu M J hagi A P ja J P vastu tehingu kehtetuks tunnistamiseks 1 500 000 krooni Hageja: M J (isikukood XXX; elukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Rein N (AB Rein Napa OÜ ) Kostja 1: A P (isikukood XXX; elukoht XXX) Kostja 1 lepinguline esindaja A P (XXX) Kostja 2: J P (isikukood XXX; elukoht XXX) Kostjate 1 ja 2 lepinguline esindaja vandeadvokaat A Past (AB Concordia )
Asi läbivaadatud kohtuistungil
27.aprillil 2010
Kohtuistungil osalesid
M J, Rein N , A P, J P, A Past
Tsiviilasi Tsiviilasja hind
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata M J hagi A P ja J P vastu 19.11.2008 kinkelepingu kehtetuks tunnistamiseks.
2.Menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda.
3.Vabastada M J TsMS § 190 lg 7 alusel menetluskulude riigituludesse hüvitamise kohustusest osaliselt, summas 65 000 krooni.
4.Mõista M J’elt ( XXX) riigituludesse välja 10 000 (kümme tuhat) krooni riigilõivu, mille tasumiseks M. J hagi esitamisel anti menetlusabi summas 75 000 krooni, hüvitamiseks. Väljamõistetud summa 10 000 krooni tuleb riigituludesse tasuda igakuuliste võrdsete osamaksetena 10 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates iga kuu 20. kuupäevaks. Esimene osamakse tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisele järgneva kuu 20. kuupäevaks. Selle kohustuse täitmisega viivitamise korral tuleb M J tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5.Tühistada Harju Maakohtu 04.06.2009 kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamine, vabastada J P kuuluv kinnistu XXXTallinnas, registriosa nr XXX aresti alt ja kustutada kinnistusraamatust keelumärge.
6.Jõustunud kohtuotsus saata viivitamata Kohtute Raamatupidamiskeskusele (TsMS
§ 179 lg 4). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
03.06.2009 M J esitas Harju Maakohtule hagi A P ja J P vastu kostjatevahelise 19.11.2008 kinkelepingu ning asjaõiguslepingu kehtetuks tunnistamiseks ning kohtuotsuse alusel kanda Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna kinnistu registriosa nr XXX II jakku omanikuna A P. Hagiavalduse kohaselt 30.05.2006.a. Marylandi Montgomery maakonna Ringkonnakohtu otsusega mõisteti A P hageja kasuks välja elatis 694 USA dollarit kuus alaealiste laste C P (sündinud XXX) ja M P (sündinud XXX) ülalpidamiseks. 23.12.2008 Harju Maakohtu määrusega tunnustati selle kohtuotsuse Eesti Vabariigis täidetavust. 05.08.2008 Harju Maakohtu määrusega seati otsuse täitmise tagamiseks hageja kasuks kohtulik hüpoteek summas 82 970 krooni kinnistule, mille kohta on avatud registriosa nr XXX Harju maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonnas. Hageja avalduse alusel algatatud täitemenetluse täiteasjas nr 186/2009/1344 käigus esitas Tartumaa kohtutäitur Reet R 13.03.2009 Harju Maakohtu kinnistusosakonnale keelumärke seadmise avalduse A P kuuluvale kinnistule nr XXX. Kohtunikuabi 03.04.2009 määrusega jäeti kandetaotlus rahuldamata, kuna kohtunikuabi tuvastas, et kinnistu kuulub J P , kes on kantud kinnistusraamatusse omanikuna asjaõiguslepingu alusel. 18.05.2009 A P esindaja A P esitas Harju Maakohtule avalduse kohtuliku hüpoteegi kustutamiseks. Kuna A P elab Ameerika Ühendriikides ja tal puudub Eestis vara, millele sissenõuet pöörata, on hageja seisukohal, et kostja 1 poolt kinnistu võõrandamine kostjale 2 oli teadlikult suunatud hageja kui sissenõudja huvide kahjustamisele. Hageja elatisnõue võlgniku, kostja 1 vastu on muutunud sissenõutavaks. Kostja 1 ei ole tasunud hagejale kohtu poolt välja mõistetud elatist perioodi 01.08.2008 – 31.05.2009 eest 6940 USA dollari suuruses summas (77 454,55 krooni) ja võlgnikul vara puudumise tõttu ei ole kaasnenud selle nõude rahuldamist täitemenetluses. Hageja taotleb hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostjate kanda.
KOSTJATE VASTUSED
23.11.2009 kohtule esitatud kirjalikus vastuses kostja 2 hagi ei tunnista. Kostjad ei ole tehingut teinud teadlikult hageja huvide kahjustamiseks. Kostja 2 omandas krundi asukohaga XXX Tallinnas 1970.a. ja ehitas sinna kodu. 1974.a. avanes kostjal 2 võimalus soetada korter. Kuna Eesti NSV ajal ei võinud isikul olla mitut eluaset, kinkis kostja 2 XXXTalllinnas asuva maja
oma abikaasa emale PT. Kokkuleppe kohaselt kinkis PT1986.a. maja A P täisealiseks saamisel temale, et muudel sugulastel ei tekiks nõudeid ega õigusi J P ehitatud majale pärast PT surma. Kostja 2 on selle maja aluse krundi ostnud, maja ehitanud, hooldanud, maksnud kõik maksud, 2000.a. erastas kostja 2 volituse alusel maja all oleva maa. Kostja 1 ei ole seal elanud pärast täisealiseks saamist, seal elavad tema vanemad ja õde perega. Perekondlikult oli kokku lepitud, et kostja 1 kingib maja tagasi kostjale 2. Kahjuks ei õnnestunud tehingut 2005.a. lõpuni viia, kuna A P, kes elab alates 1995.a. Ameerika Ühendriikides, oli vahepeal abiellunud ja tal ei olnud Eestisse tulles kaasas apostillitud abielutunnistust. Kuna see ei olnud kiire loomuga küsimus, tegi kostja 1 2005.a. oma vennale A P täisvolituse, et kunagi tulevikus vormistada maja kostja 2 nimele. 2008.a. vormistati kinkeleping ja kostja 2 sai taas oma kodu omanikuks. 08.12.2009 täiendavas vastuses hagile kostja märgib lisaks, et kinkelepingu kehtetuks tunnistamisel tuleb arvesse võtta elatisraha väidetava võlgnevuse suurust, mis hetkel on ca 70 000 krooni, ning XXX hoonestatud kinnistu tegelikku väärtust ca 4 miljonit krooni, samuti seda, et XXX on koduks tervele suurele J. P perele. A P tekkinud võlgnevuse hageja ees on kostjad 1 ja 2 kustutanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1.Kohus, kuulanud ära menetlusosalised, uurinud igakülgselt ja objektiivselt asjas esitatud tõendeid, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
2.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 187 lg 1 sätestab, et sissenõudja võib esitada hagi võlgniku ja tehingu teise poole vastu ning nõuda, et kohus tunnistaks käesolevas osas sätestatud alusel ja korras kehtetuks tehingu, mis kahjustab sissenõudjate huvisid (edaspidi tagasivõitmine). Tehinguks loetakse käesoleva osa tähenduses ka eseme käsutamist täitemenetluses. Tulenevalt sama paragrahvi teisest lõikest võib sissenõudja tagasivõitmist nõuda, kui tal on täitedokument ja tema nõue on muutunud sissenõutavaks ning sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni. TMS § 188 lg 1 järgi kohus tunnistab kehtetuks tehingu, mille võlgnik on teinud kolme aasta jooksul enne sissenõudja tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks, kui teine pool teadis või pidi sellest teadma tehingu tegemise ajal. Eeldatakse, et teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse teise võlausaldaja huvisid, kui teine pool on võlgniku lähikondne või kui tehing tehti kuus kuud enne täitemenetluse alustamist või võlgniku vara arestimist (TMS § 188 lg 2). Vastavalt TMS § 189 lg-le 1 kohus tunnistab kehtetuks võlgniku sõlmitud kinkelepingu, välja arvatud juhul, kui leping on sõlmitud varem kui kaks aastat enne tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist. Eeltoodust tulenevalt peavad hagi rahuldamiseks olema täidetud järgmised eeldused: hagejal on sissenõutavaks muutunud nõue kostja 1 vastu, nõuet ei ole õnnestunud täitemenetluses rahuldada kostja 1 vara arvel, tehing on tehtud kuni 2 aastat enne käesoleva hagi esitamist teadlikult hageja huvide kahjustamiseks ning kostja 2 oli tehingu tegemisega hageja huvide kahjustamisest teadlik.
3.Vaidlustatud kostjatevaheline kinkeleping sõlmiti 19.11.2008, hagi kinkelepingu kehtetuks tunnistamiseks esitati 03.06.2009, s.o. vähem kui 7 kuud pärast tehingut ning seega on TMS § 189 lg-s 1 sätestatud kinkelepingu kehtetuks tunnistamise ajaline kriteerium täidetud. Samuti on kohtu hinnangul kostja 2 kostja 1 isana võlgniku lähikondne ning tehing on tehtud vähem kui 6 kuud enne täitemenetluse alustamist (täitemenetluse alustamise aega ei ole hageja kohtule teatanud, kuid hagiavaldusest ja lisatud kandetaotluse rahuldamata jätmise määrusest nähtub, et kohtutäitur on teinud täitetoiminguid 13.03.2009). Eelnevast järelduvalt juhul, kui kohus tuvastab, et tehing on tehtud hageja huvide kahjustamiseks, kehtib ka eeldus, et kostja 2 tehingu poolena oli hageja huvide kahjustamisest teadlik.
4.Käesolevas asjas on täitedokumendiks elatise väljamõistmise otsus. Hagiavalduse kohaselt oli hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud elatise võlgnevus perioodi 01.08.2008 – 31.05.2009 eest 77 454,55 krooni (6940 USD). 09.03.2010 eelistungil hageja esindaja täpsustas, et 01.06.2008 kuni hagi esitamiseni oli võlg 122 000 krooni ning iga kuu lisandub 694 USD (ca 7800 krooni). 27.04.2010 kohtuistungil hageja ei osanud öelda, kas ja kui suures ulatuses on kostjal 1 hageja ees tasumata elatise võlgnevus. Hageja palus kohtul arvesse võtta, et elatise näol on tegemist võlasuhtega, millest tulenev nõue muutub automaatselt osade kaupa sissenõutavaks iga kuu kuni laste täisealisuseni. Hageja arvestuste kohaselt oleks elatise suurus kuni laste täisealiseks saamiseni kokku 623 325 krooni, mida hageja palub nõude sissenõutavaks muutumisel arvesse võtta. Kohus leiab, et hagi rahuldamisel saab lähtuda üksnes olemasolevast võlgnevusest. Hageja viidatud TMS § 187 lg-st 2 tulenevalt on tehingu kehtetuse hagemise eelduseks nõude sissenõutavus ning selle rahuldamise võimatus võlgniku vara arvel. Kuna elatise nõue muutub sissenõutavaks perioodiliselt, ei ole võimalik etteulatuvalt hinnata, et võlgniku vara arvelt ei ole võimalik tulevikus sissenõutavaks muutuvat nõuet täita. Samuti ei ole etteulatuvalt võimalik kindlalt väita, et elatise nõue jääb samasugusena kehtima kuni laste täisealisuseni ning muutub täies ulatuses sissenõutavaks. Välistatud ei ole elatise suurendamine või vähendamine, samuti elatise nõude lõppemine enne laste täisealiseks saamist. Seega saab tehingu kehtetuks tunnistamisel lähtuda üksnes olemasolevast võlgnevusest.
5.A ja J P on hagejale pärast hagi esitamist tasunud A P laste elatusrahana kokku 177 000 krooni järgmiselt: 27.02.2010 80 000 krooni, 08.03.2010 42 000 krooni ning 04.04.2010 55 000 krooni. Nimetatud summade tasumine on tõendatud maksekorraldustega ning hageja on raha saamist kohtuistungil kinnitanud. Seega on kostjad kustutanud hagi esitamise seisuga olnud elatise võlgnevuse ning teinud lisaks makseid ka menetluse kestel sissenõutavaks muutunud elatise katteks. Hageja ei ole tõendanud tasutud summast suurema võlgnevuse olemasolu. Seega käesolevaks ajaks puudub sissenõutavaks muutunud nõue, mille võlgniku vara arvelt rahuldamise võimatust kohus saaks hinnata.
6.Lisaks sellele tasus kostja 2 hagejale juba enne hagi esitamist, 15.05.2009 82 970 krooni elatise väljamõistmise otsuse täitmise tagamiseks Harju Maakohtu määrusega XXXkinnistule seatud kohtuliku hüpoteegi summas 82 970 krooni kustutamiseks. Kuna hüpoteek on seatud elatise nõude tagamiseks, tuleb hüpoteegi kustutamiseks tasutud summa arvestada samuti elatisraha võlgnevuse tasumisena. Hagiavalduses perioodi 01.08.2008 – 31.05.2009 võlgnevuse 77 000 krooni oli seega hagi esitamise ajaks tegelikult reaalselt tasutud ning hagejal puudus õiguslik alus tehingu kehtetust hageda. Samuti tõendab kostja 2 poolt kostja 1 elatise võlgnevuse tasumine, et kostja 2 ei teinud tehingut teadlikult eesmärgiga kahjustada hageja huve. Eeltoodu alusel kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata.
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab üldjuhul hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 alusel võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Võttes arvesse, et tegemist on elatusraha võlgnevusest tuleneva nõudega ning kostjateks on hageja laste isa ja vanaisa, käesoleva menetluse käigus elatise võlgnevuse katteks tasutud summad ei taga, et edaspidi elatise võlgnevust ei teki, peab kohus kostjate menetluskulude väljamõistmist hagejalt äärmiselt ebaõiglaseks. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda.
8.TsMS § 190 lg 4 sätestab, et kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamata jätmise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses
välja. TsMS § 190 lg 7 järgi võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Riigikohtu tsiviilkolleegium asus 14.06.2010 kohtumääruses tsiviilasjas 3-2-1-5610 seisukohale, et kuna hagejale oli antud menetlusabi riigilõivu tasumisel, tuli ringkonnakohtul esitatud asjaolusid arvestades kaaluda TsMS § 190 lg 7 kohaldamist. Tsiviilkolleegiumi hinnangul viidatud sätte kohaldamine kohtu algatusel ei ole vastuolus TsMS § 5 lg-s 1 sätestatud põhimõttega, mille kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel. Tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatakse, millal kohus teeb menetlustoimingud menetlusosaliste taotlusel ning millal kohus tegutseb omal algatusel. TsMS § 190 lg-s 7 sätestatu võimaldab kohtul esitatud asjaolude alusel otsustada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest vabastamise üle.
9.Kohus leiab, et Riigikohtu ülalviidatud seisukoht on kohaldatav ka käesolevas tsiviilasjas. 30.06.2009 kohtumäärusega on kohus, hinnates M. J majanduslikku seisundit, andnud talle menetlusabi ning vabastanud ta summas 75 000 krooni hagi esitamisel riigilõivu tasumisest. Hageja kasvatab üksi kahte kooliealist last, tema ainsaks sissetulekuks on saadav töötasu, mis 27.05.2009 tõendi kohaselt on 11 100 krooni brutotasuna kuus. Arvestades ülemaailmset majanduslangust ning Eesti Vabariigi avaliku sektori eelarvevahendite üldteadaolevat piiratust, ei ole kohtul alust arvate, et hageja töötasu viimase aasta jooksul võiks olla suurenenud määral, mis võimaldab hagejal probleemideta tasuda 75 000 kroonist riigilõivu. Kinnistusraamatu andmetel ei kuulu hagejale mingit muud kinnisvara, peale korteriomandi Tartu linnas, mis on hageja ja tema laste elukohaks. Samuti kohus jääb menetlusabi andmise määruses märgitud seisukohale, et laste elatusraha võlgnevuse katteks tasutud summasid ei saa hageja majandusliku seisundi hindamisel arvesse võtta hageja sissetulekutena, mille arvelt hageja võiks täita kohustusi riigi ees. Võttes samas arvesse, et kohus tegi kindlaks, et hagi esitamise ajal tegelikult tehingu kehtetuks tunnistamise nõude eeldused puudusid, ei pea kohus õigeks vabastada hagejat riigilõivu riigituludesse hüvitamise kohustusest täies ulatuses. Kohus peab kõiki asjaolusid arvesse võttes põhjendatuks vabastada hageja TsMS § 190 lg 7 alusel 75 000 kroonise riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest osaliselt, 65 000 krooni ulatuses. Kohus mõistab hagejalt riigituludesse välja 10 000 krooni ja määrab, et see tuleb võrdsete osamaksetena tasuda 10 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. TsMS § 179 lg 9 kohaselt tuleb riigilõivu riigituludesse hüvitamise kohustusega viivitamise korral tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
10.TsMS § 442 lg 5 kohaselt kohus lahendab otsuse resolutsiooniga muu hulgas ka hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. TsMS § 386 lg 4 alusel kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata.
Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.