Võlaõigus › Võõrandamislepingud

§ 179 lg 4). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

03.06.2009 M J esitas Harju Maakohtule hagi A P ja J P vastu kostjatevahelise 19.11.2008 kinkelepingu ning asjaõiguslepingu kehtetuks tunnistamiseks ning kohtuotsuse alusel kanda Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna kinnistu registriosa nr XXX II jakku omanikuna A P. Hagiavalduse kohaselt 30.05.2006.a. Marylandi Montgomery maakonna Ringkonnakohtu otsusega mõisteti A P hageja kasuks välja elatis 694 USA dollarit kuus alaealiste laste C P (sündinud XXX) ja M P (sündinud XXX) ülalpidamiseks. 23.12.2008 Harju Maakohtu määrusega tunnustati selle kohtuotsuse Eesti Vabariigis täidetavust. 05.08.2008 Harju Maakohtu määrusega seati otsuse täitmise tagamiseks hageja kasuks kohtulik hüpoteek summas 82 970 krooni kinnistule, mille kohta on avatud registriosa nr XXX Harju maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonnas. Hageja avalduse alusel algatatud täitemenetluse täiteasjas nr 186/2009/1344 käigus esitas Tartumaa kohtutäitur Reet R 13.03.2009 Harju Maakohtu kinnistusosakonnale keelumärke seadmise avalduse A P kuuluvale kinnistule nr XXX. Kohtunikuabi 03.04.2009 määrusega jäeti kandetaotlus rahuldamata, kuna kohtunikuabi tuvastas, et kinnistu kuulub J P , kes on kantud kinnistusraamatusse omanikuna asjaõiguslepingu alusel. 18.05.2009 A P esindaja A P esitas Harju Maakohtule avalduse kohtuliku hüpoteegi kustutamiseks. Kuna A P elab Ameerika Ühendriikides ja tal puudub Eestis vara, millele sissenõuet pöörata, on hageja seisukohal, et kostja 1 poolt kinnistu võõrandamine kostjale 2 oli teadlikult suunatud hageja kui sissenõudja huvide kahjustamisele. Hageja elatisnõue võlgniku, kostja 1 vastu on muutunud sissenõutavaks. Kostja 1 ei ole tasunud hagejale kohtu poolt välja mõistetud elatist perioodi 01.08.2008 – 31.05.2009 eest 6940 USA dollari suuruses summas (77 454,55 krooni) ja võlgnikul vara puudumise tõttu ei ole kaasnenud selle nõude rahuldamist täitemenetluses. Hageja taotleb hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostjate kanda.

KOSTJATE VASTUSED

23.11.2009 kohtule esitatud kirjalikus vastuses kostja 2 hagi ei tunnista. Kostjad ei ole tehingut teinud teadlikult hageja huvide kahjustamiseks. Kostja 2 omandas krundi asukohaga XXX Tallinnas 1970.a. ja ehitas sinna kodu. 1974.a. avanes kostjal 2 võimalus soetada korter. Kuna Eesti NSV ajal ei võinud isikul olla mitut eluaset, kinkis kostja 2 XXXTalllinnas asuva maja

oma abikaasa emale PT. Kokkuleppe kohaselt kinkis PT1986.a. maja A P täisealiseks saamisel temale, et muudel sugulastel ei tekiks nõudeid ega õigusi J P ehitatud majale pärast PT surma. Kostja 2 on selle maja aluse krundi ostnud, maja ehitanud, hooldanud, maksnud kõik maksud, 2000.a. erastas kostja 2 volituse alusel maja all oleva maa. Kostja 1 ei ole seal elanud pärast täisealiseks saamist, seal elavad tema vanemad ja õde perega. Perekondlikult oli kokku lepitud, et kostja 1 kingib maja tagasi kostjale 2. Kahjuks ei õnnestunud tehingut 2005.a. lõpuni viia, kuna A P, kes elab alates 1995.a. Ameerika Ühendriikides, oli vahepeal abiellunud ja tal ei olnud Eestisse tulles kaasas apostillitud abielutunnistust. Kuna see ei olnud kiire loomuga küsimus, tegi kostja 1 2005.a. oma vennale A P täisvolituse, et kunagi tulevikus vormistada maja kostja 2 nimele. 2008.a. vormistati kinkeleping ja kostja 2 sai taas oma kodu omanikuks. 08.12.2009 täiendavas vastuses hagile kostja märgib lisaks, et kinkelepingu kehtetuks tunnistamisel tuleb arvesse võtta elatisraha väidetava võlgnevuse suurust, mis hetkel on ca 70 000 krooni, ning XXX hoonestatud kinnistu tegelikku väärtust ca 4 miljonit krooni, samuti seda, et XXX on koduks tervele suurele J. P perele. A P tekkinud võlgnevuse hageja ees on kostjad 1 ja 2 kustutanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

välja. TsMS § 190 lg 7 järgi võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Riigikohtu tsiviilkolleegium asus 14.06.2010 kohtumääruses tsiviilasjas 3-2-1-5610 seisukohale, et kuna hagejale oli antud menetlusabi riigilõivu tasumisel, tuli ringkonnakohtul esitatud asjaolusid arvestades kaaluda TsMS § 190 lg 7 kohaldamist. Tsiviilkolleegiumi hinnangul viidatud sätte kohaldamine kohtu algatusel ei ole vastuolus TsMS § 5 lg-s 1 sätestatud põhimõttega, mille kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel. Tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatakse, millal kohus teeb menetlustoimingud menetlusosaliste taotlusel ning millal kohus tegutseb omal algatusel. TsMS § 190 lg-s 7 sätestatu võimaldab kohtul esitatud asjaolude alusel otsustada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest vabastamise üle.

Heli Käpp Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.