Intellektuaalse omandi kaitse › Intellektuaalse omandi kaitse

MENETLUSE KÄIK

Patendiameti otsusega võimaldati kostja kaubamärgile TAREK (registreerimistaotlus ) õiguskaitset järgmiste klassi 29 kuuluvate kaupade tähistamiseks: ’piim, piimatooted, juust, koor (piimatoode), laap, piimajoogid (põhikomponent piim), kefiir (piimajook), toidukaseiin, jogurt. BS.A. (edaspidi hageja) esitas 27.12.2005 tööstusomandi apellatsioonikomisjonile (edaspidi TOAK) vaidlustusavalduse kaubamärgi TAREKE (registreerimistaotlus ) klassis 29 Leedu äriühingu AB„PZ“ (edaspidi kostja) nimele registreerimise otsuse tühistamiseks. TOAK jättis vaidlustatud kaubamärgi õiguskaitset välistavaid asjaolud ekslikult tuvastamata ning jättis oma 22.07.2009 otsusega esitatud vaidlustusavalduse rahuldamata TOAK-i otsus avaldati tööstusomandi TOAK-i veebilehel 22.07.2009. Hageja vaidlustab TOAK-i 22.07.2009 otsuse täies ulatuses. Patendiameti otsus vaidlustatud kaubamärgi TAREKE (registreerimistaotluse ) registreerimise kohta on ebaseaduslik.

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

Hageja esitas 21.10.2009 kohtule hagi kostja vastu, milles palus tuvastada, et kaubamärgi TAREKE (registreerimistaotluse ) osas esinevad KaMS § 10 lg 1 p 2 sätestatud kaubamärgi registreerimisest keeldumise alused. Hagejale kuulub Ühenduse kaubamärk TUREK, mille registreerimise taotlus on esitatud 30.10.2003 ja mis on registreeritud 31.03.2005. Kostja esitas kaubamärgi TAREKE registreerimise taotluse 13.12.2004. Seega on hageja kaubamärk TUREK KaMS § 11 lg 1 p 6 kohaselt varasem võrreldes kostja kaubamärgiga TAREKE, mida on kinnitanud nii kostja ja

TOAK.

KaMS § 12 lg 2 p 2 kohaselt määratakse kaubamärgi õiguskaitse ulatus kaupade ja teenuste suhtes registrisse kantud kaupade ja teenuste loeteluga. Nii hageja kui ka kostja kaubamärk hõlmab märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise (Nizza) klassifikatsiooni kohaselt klassis 29 loetletud kaupu. Hageja kaubamärk on registreeritud ’piima, juustu ja piimatoodete’ suhtes ja samas ka kostja taotleb oma tähise registreerimist ’piima, piimatoodete, juustu, koore (piimatoode), laabi, piimajookide (põhikomponent piim), kefiiri (piimajook), toidukaseiini, jogurti’ suhtes. Piimatooted hõlmavad endas kõiki taotleja registreerimistaotluses nimetatud tooteid, millest tulenevalt on võrreldavate kaubamärkide õiguskaitse suunatud identsetele kaupadele. Vastandatud kaubamärkidega tähistavate toodete identsus suurendab kaubamärkide TUREK ja TAREKE omavahelist sarnasust sedavõrd, et on tõenäoline kaubamärkide äravahetamine tarbija poolt, sealhulgas kaubamärgi assotsieerumine varasema kaubamärgiga. Kaubamärkide sarnasuse hindamise põhimõttest lähtuvalt võrreldakse kaubamärke tavaliselt üldmulje järgi, arvestades, et domineerivaks on esmamulje, sealjuures olulised ei ole mitte detailsel võrdlemisel tuvastatavad erinevused, vaid märkide ühised elemendid, mis tekitavad omavahelisi assotsiatsioone ning võivad mõjutada tarbija taju ja järelikult ka valikut. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt asjaomaste tähiste visuaalse, kontseptuaalse ning foneetilise sarnasuse osas peab äravahetamise sarnasuse, sh assotsieerumise tõenäosuse igakülgne hindamine rajanema üldmuljele, võttes eelkõige arvesse kaubamärkide eristavaid ja domineerivaid elemente. Vastavalt KaMS § 12 lg 1 punktile 2 on kaubamärgi õiguskaitse ulatuse aluseks registrisse

kantud kaubamärgi reproduktsioon. Visuaalne sarnasus Visuaalsest küljest nähtub, et vastandatud kaubamärgid kujutavad endast sõnamärke. Varasem kaubamärk TUREK on kujutatud suurte trükitähtedena ja koosneb viiest tähest. Ka hilisem tähis TAREKE on esitatud suurtähtedena, sisaldades kuute tähte. Kaubamärgid on kujutatud sarnases kirjastiilis ja sõnad on sarnase pikkusega. Võrreldavate sõnamärkide kaashäälikud

[T-R-K-]

ja [T-R-K] on identsed ning ka identse paigutusega ning võrreldavate sõnamärkide täishäälikud [-A-E-E] ja [-U-E-] on osaliselt identsed ja identse paigutusega. Visuaalne erinevus on minimaalne, mis seisneb ainult kahes tähes, varasemal kaubamärgil esimene täishäälik on ’U’, registreerimiseks esitatud kaubamärgil ’A’ ning tähisel TAREKE on lõpus lisatud täht ’E’. Foneetiline sarnasus Foneetilisest aspektist lähtuvalt sarnasuse võrdlemisel tuleb arvestada, et tähtede ja silpide arvu osas on tegemist väga sarnaste tähistega. Hageja hinnangul on kaubamärgid ka foneetiliselt üsna sarnased. Mõlema tähise hääldamisel on rõhk esimesel silbil. Varasem kaubamärk koosneb kahest silbist [TU-REK], hilisem kaubamärk on ühe silbi võrra pikem [TA-RE-KE]. Sõnade sarnane pikkus ning tähtede suur identsus (kuuest esinevast tähest 4 on identsed) muudavad sõnade häälduse sarnaseks. Hääldamise sarnasusel on oluline roll kaashäälikute identsusel ning asetuses tähistes, mistõttu hilisema tähise häälduserinevus varasemast on minimaalne. Kontseptuaalne sarnasus Kaubamärkide TUREK ja TAREKE sarnasus ning kaubamärkidega tähistatud toodete ja sihtgrupi identsus võivad tuua kaasa tarbijate eksitamise kaubamärgiga tähistatavate toode päritolu suhtes. Tarbijal puudub tavaliselt võimalus võrrelda kaubamärke üheaegselt, vaid tarbija peab tuginema mälupildile. Seetõttu on võimalik, et tarbija vahetab kaubamärgid omavahel ära ning tähised on assotsieeruvad, mis rikub hageja kaubamärgiõigusi. Hageja ei ole andnud kostjale nõusolekut äravahetamiseni sarnase ja assotsieeruva kaubamärgi registreerimiseks viimase nimele, millest tulenevalt on Patendiameti otsus kaubamärgi TAREKE registreerimise kohta vastuolus KaMS § 10 lg 1 punktiga 2.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta see rahuldamata. Kaubamärgi TAREKE registreerimisel ei esine õiguskaitset välistavat asjaolu. Kaubamärgiseaduse § 10 lg 1 p 2 ei ava kaubamärgi kui tööstusomandi eseme sarnasuse ning assotsieeruvuse mõistet ega võimalikke kriteeriumeid täpsemalt. Selles osas tuleb tugineda väljakujunenud kohtupraktikale. Kaubamärgid TUREK ja TAREKE on piisavalt erinevad, et koos eksisteerida. Kaubamärkide semantiline võrdlus Taotletaval kaubamärgil ‘TAREKE’ on eesti keeles konkreetne tähendus, tegemist on sõna “TARE” hellitusvormiga. “TARE” tähendab eesti keeles taluhoonet, hoonet, elamut, hoidlat. Selline kontseptuaalne erinevus ei jää keskmisele tarbijale märkamatuks ja ta suudab nimetatud erinevuste põhjal eristada ühe isiku tooteid ja teenuseid teise isiku samaliigilistest kaupadest ja teenustest. Kaubamärkide visuaalne võrdlus Võrreldavad kaubamärgid on visuaalselt erinevad. Kaubamärgid ‘TUREK’ ja ‘TAREKE’ on erineva pikkusega, ‘TUREK’ algus ‘TU-’ on erinev kaubamärgi ‘TAREKE’ algusosast ‘TA-’ ning ‘TUREK’ lõpp ‘-EK’ on erinev sõna ‘TAREKE’ lõpust ‘-KE’.

Kaubamärkide foneetiline võrdlus Kaubamärgid on foneetiliselt erinevad, sest kaubamärk ‘TUREK’ koosneb kahest silbist ja ‘TAREKE’ koosneb kolmest silbist. Kaubamärkidel ‘TUREK’ ja ‘TAREKE’ pole ühtegi identset silpi. Kaubamärk ‘TUREK’ lõpeb kaashäälikuga samas kui kaubamärk ‘TAREKE’ lõpeb vokaaliga. Samuti ei ole kaubamärkide esimeses silbis esinevad vokaalid ‘U’ ja ‘A’ kuulmisel sarnased, mistõttu ei ole ka kaubamärkide esimesed silbid ‘TUR-’ ja ‘TAR-’ tervikuna hääldamisel sarnased. Täishäälikute kui heliliste häälikute erinev arv kaubamärkides ‘TUREK’ ja ‘TAREKE’ mõjutab sõnade hääldusrütmi. Eeltoodust näeme, et foneetilisest aspektist vaadatuna on võrreldavad tähised erineva pikkuse, rütmi ja kõlaga. Kaubamärkide kõlaline tervikpilt on üksteisest selgelt eristuv, mis omakorda vähendab kaubamärkide kui tervikute segiajamise ohtu veelgi. Kostja nõustub TOAK otsusega, mille järgi sõnalise kaubamärgi puhul jätab tarija kõige paremini meelde tähendusega sõnu. Tähiste erinevus on piisav, et tarbija, nähes mõlemaid kaubamärke eri aegadel ja üheskoos, ei loo seost mõlema kaubamärgi kaupade vahel ega põhjusta sellega segadust.” Äravahetamiseni tõenäosuse hindamisel arvestatakse asjakohaste asjaolude vastastikust sõltuvust, eelkõige sõltuvust kaubamärkide sarnasuse ning tähistatud kaupade ja teenuste samaliigilisuse vahel. Seega võib tähistatud kaupade või teenuste vähest sarnasust kompenseerida märkide suurem sarnasus ja vastupidi.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja ja kostja seisukohad, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Pooled ei vaidle hagi aluseks olevate faktiliste asjaolude üle kaubamärkide registreerimise ja prioriteedi osas. Pooled ei vaidle ka selles osas, et tegemist on identsete kaupadega. Pooltevahel on vaidlus selle üle, kas hageja kostja kaubamärgid on sarnased või mitte. KaMS § 10 lg 1 p 2 sätestab, et õiguskaitset ei saa kaubamärk, mis on identne või sarnane varasema kaubamärgiga, mis on saanud õiguskaitse identsete või samaliigiliste kaupade või teenuste tähistamiseks, kui on tõenäoline kaubamärkide äravahetamine tarbija poolt, sealhulgas kaubamärgi assotsieerumine varasema kaubamärgiga. Õige on hageja seisukoht, et mida sarnasemad on kaubad, seda erinevamas peavad olema kaubamärgid. Kaubamärkide võrdlemisel tuleb lähtuda vaidlusaluse kauba st piimatoodete keskmisest tarbijast, kes on piisavalt tähtlepanelik. Kohtu arvates on õige väide, et piimatoodete puhul on tegemist laialt tarbitava toidukaubaga, mille tarbijate ring on äärmiselt lai alates lastest kuni vanuriteni välja. Kaubamärkide sarnasuse hindamisel tuleb lähtud kaubamärgist kui tervikust ja tuleb arvestada sõnamärgi visuaalset ja foneetilist sarnasust ning kontseptuaalset sarnasust. Kohus leiab, et kaubamärgid „TUREK“ ja „TAREKE“ ei ole visuaalselt sarnased. Visuaalse sarnasuse hindamisel ei saa lähtuda üksnes sellest, milliseid häälikuid sõnamärgis kasutatakse. Kohus möönab, et sõnade kaashäälikud on samad, kuid vokaalid on erinevad ning visuaalne pilt tervikuna, mida mõjutab ka tähemärkide arv sõnas, ei ole sarnane. Sõnamärgid ei ole ka foneetiliselt sarnased. Sõna „TUREK“ on kahesilbiline ja sõna „TAREKE“ kolmesilbiline. Sõnade hääldus eesti keeles on erinev.

Sarnasuse hindamisel on oluline, et sõnal „tareke“ on eesti keeles olemas tähendus. Hageja väited selle kohta, et tegemist on arhailise keelkasutusega, ei ole kohtu arvates õiged. Eestis on sõna „tare“ või „tareke“ tavakeeles kasutuses. Näiteks on Rakveres kauplus nimega „Turutare“, palkmajade suhtes kasutatakse väljendit „tare-tareke“ ning samuti kasutatakse sõna „tare“ ilukirjanduses ja muinasjuttudes. Tavakeeles kasutatava sõna segiajamise tõenäosus eesti keeles tähenduseta sõnaga „turek“ ei ole usutav. Hageja väited selle kohta, et Eestis on tarbijaid, kes ei mõista eesti keelt, ei ole kohased. Kaubamärgi hindamisele tuleb lähtuda keskmisest tarijast, mitte kõikidest tarbijatest. Eesti rahvastikust on ligikaudu 70 % eesti rahvusest, mis väljendub kindlasti ka keskmise tarbija määratlemisel. Kohus asub seisukohale, et sõnamärgid „TUREK“ ja „TAREKE“ on nii visuaalses, foneetilises kui ka semantilises aspektides erinevad, mistõttu ei ole tõenäoline märkide segiajamine tarbija poolt. Kuna tarbija suudab eristada kahte erinevat märkki, siis täidab kaubamärk oma põhilist funktsiooni, eristab ühe tootja kaupa teise tootja kaubast. Kohtus ei leidnud tuvastamist KaMS § 10 lg 1 p 2 esinev suhteline registreerimist takistav aluse olemasolu. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 ja § 173 lg 1 järgi jätta hageja kanda. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.