Täitmine › Kaebus täituri tegevuse(tuse) peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumise peale

Avaldaja esitas kohtule kaebuse kohtutäituri tegevuse peale. Viru Maakohtu 05. mai 2010 kohtumäärusega jäeti avaldus käiguta ja kohus määras avaldajale tähtaja avalduse puuduste kõrvaldamiseks ja riigilõivu tasumiseks. Avaldaja esitas 24. mail 2010 kohtule taotluse puuduste kõrvaldamise tähtaja pikendamiseks kuni 31. maini 2010. Kohus rahuldas avaldaja taotluse. Avaldaja esitas 31. mail 2010 kohtule korduva taotluse tähtaja pikendamiseks kuni 03. juunini 2010. Kohus rahuldas avaldaja taotluse. Avaldaja kohtu määratud tähtaja jooksul riigilõivu ei tasunud. Avaldaja esindaja kinnitas kohtu poolt saadetud teate tähtaja kuni 03. juunini 2010 pikendamise kohta kättesaamist alles 04. juunil 2010. Avaldaja mõistliku aja jooksul kohtu nõuet riigilõivu tasumiseks ei täitnud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leidis, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.

1(2)

Kohus tuvastas, et kohtule esitatud avalduses on kaebus kohtutäituri tegevuse peale. Avalduse esitamiselt riigilõivu tasutud ei ole. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 475 lg 1 p 15 kohaselt, hagita asjad on kaebused kohtutäituri otsuste peale. Riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lg 2 ja lg 22, avalduse esitamisel hagita perekonnaasjas ja piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramise asjas tasutakse riigilõivu 200 krooni, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Hagita asjas, mille kohus võib lahendada omal algatusel, mõistab kohus menetluskulude kandmiseks kohustatud isikult riigi kasuks riigilõivuna välja 200 krooni, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestamata hagita asjas tasutakse riigilõivu 1000 krooni. Kaebuse esitamisel kohtutäituri otsuse peale tuleb tasuda riigilõivu 1000 krooni. Vastavalt TsMS § 477 lg 1, hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 147 lg 1 kohaselt, avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte ega tehta muid lõivustatud toimingust tulenevaid menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg riigilõivu tasumiseks ja riigilõivu tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus menetlusse võtmata, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt TsMS § 3401 lg 2, kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. Selle kohta tehtud maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Viru Maakohtu 05. mai 2010 kohtumäärusega anti hagejatele riigilõivu tasumiseks tähtaeg, avaldaja kohtu määratud tähtajaks riigilõivu ei tasunud. Kohus leiab, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ja avaldus koos lisadega tuleb tagastada avaldajale. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 372 lg 6, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 168 lg 1, hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kohus leidis, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ning seetõttu jäävad menetluskulud täies ulatuses avaldaja kanda.

Aarne Lõhmus Kohtunik

2(2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.