Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

tasuma viivist 0,5 % tagastamata summast päevas. Kuni käesoleva ajani ei ole kostja võlgnevust kustutanud. Kohustuse täitmisega on 28.05.2009. a seisuga viivitatud 207 päeva. Viivise suuruseks on 3 501.40 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus 3 383 krooni, viivis summas 3 501.40 krooni. Kostja vastus Kostja hagi ei tunnista. Kostja vastuväite kohaselt võttis ta laenu 5 000 krooni kuuks ajaks. Kuna tekkisid rahalised probleemid, jäi laen tagasi maksmata. Kostja tasus nelja kuu jooksul 6 000 krooni. Kostja leiab, et tagastas hagejale 6 000 krooni laenu põhiosa. Kostja ei ole hagejale nõus intressi tasuma, sest see on kostjalt lihtsalt välja petetud. Kohtu põhjendused Kohus on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Kohus on tuvastanud, et OÜ SMS laen ja kostja sõlmisid elektroonilise posti teel laenulepingu summas 5 000 krooni. Laenulepingu tingimused on avaldatud interneti leheküljel aadressil www.smslaen.ee. Laenusumma kanti kostja arvelduskontole 28.01.2008. a. Kostja kohustus laenusumma ja intressi summas 1 000 krooni tagastama hiljemalt 27.02.2008. a. Kohus nõustub hagejaga, et käesoleval juhul puuduvad seadusest tulenevad alused, mis välistaksid kostja laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise hageja ees. VÕS § 402 järgi annab või kohustub andma oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja tarbijakrediidilepinguga tarbijale krediiti või laenu. Tarbijal lasub raha tagastamise kohustus. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1, 4 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud nõuda kohustuse täitmist, öelda leping üles ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt laenulepingule, pidi kostja laenu summas 5 000 krooni tagastama hiljemalt 27.02.2008. a. Kostja laenu ei tagastanud. Kostja sõlmis 05.06.2008. a hagejaga maksegraafiku, milles tunnistas võlgnevust summas 6 383 krooni. Kostja kohustus võlgnevuse tasuma 11 kuulise perioodi jooksul intressiga 15,66% kuus. Kostja tasus hagejale 6 000 krooni, millest hageja arvestas 3 000 krooni põhivõlgnevuse katteks ja ülejäänud summa intresside katteks. Kostja vastuväite kohaselt puudub hagejal intressinõue ja kogu tasutud summa oleks hageja pidanud arvestama laenu põhiosa tagastamise katteks. Kohus kostjaga ei nõustu. Laenuleping on tasuline leping, seega on laenusaaja põhikohustuseks ka laenu kasutamise eest laenuandjale tasu maksmise kohustus. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Maksegraafiku kohaselt kohustus kostja laenuandjale tasuma intressi 15,66% kuus. Kohtu hinnangul on hageja intressinõue põhjendatud. Laenuandjal on õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab. Laenulepingu pooled on seda hinda aktsepteerinud, mistõttu puudub kohtul alus pidada intressimäära põhjendamatuks. Samuti puudub maksekorraldustel märge selle kohta, et kostja oleks teinud maksed üksnes põhiosa katteks. VÕS § 88 kohaselt kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Maksegraafiku p 5 kohaselt, kui kostja ei ole tasunud kohustuse täitmise tähtpäeval raha tasumisele kuuluva summa ulatuses, on hagejal õigus alustada 0.5% viivise arvestamist päevas. Kostja on viivitanud laenu tagastamisega 207 päeva, seega moodustab viivis 3 501.40 krooni. Kostjalt kuulub välja mõistmisele viivis 3 501.40 krooni. Eeltoodu alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus 3 383 krooni ja sissenõutavaks muutunud viivis 3 501.40 krooni. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.