Sewing Up OÜ (RK 10579931; asukoht: Ahtme mnt 31-26, KohtlaJärve)
Kostja seaduslik esindaja:
O.Š. (juhatuse liige)
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista Sewing Up OÜ-lt O.K. kasuks saamata jäänud töötasu 4 394 (neli tuhat kolmsada üheksakümmend neli) krooni ja puhkusekompensatsioon 1 050 (üks tuhat viiskümmend) krooni, kokku 5 444 (viis tuhat nelisada nelikümmend neli) krooni.
3.Jätta hagi veebruarikuu saamata töötasu osas summas 1 673 krooni ja koondamishüvituse osas summas 3 368 krooni, kokku summas 5 041 krooni rahuldamata.
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
I Asjaolud
1.O.K. töötas Sewing Up OÜ-s õmblejana. Poolte vahel oli 06.02.2008. a sõlmitud tööleping nr 08.-02.08., mille kohaselt töötaja tööaeg on 4 tundi päevas ja 20 tundi nädalas, põhipalk 2 175 krooni, palka makstakse üks kord kuus 20. kuupäeval kassas, põhipuhkus on 28 kalendripäeva.
2.22.12.2008. a esitas tööandja töötajale töölepingu lõpetamise teate, mille järgi tööleping töötajaga lõpetatakse alates 22. veebruarist 2009. a seoses koondamisega TLS § 86 p 3 alusel ning töötajale makstakse hüvitust TLS § 90 lg 1 p 1 alusel kahe kuu keskmise palga ulatuses.
3.23.02.2009. a lõpetati tööleping O.K.ga TLS § 86 p 3 alusel, töölepingu lisa nr 1 kohaselt on töötajale makstud hüvitist kahe kuu keskmise palga ulatuses 3368 krooni.
II Hagile eelnenud menetlus töövaidluskomisjonis
4.O.K. esitas 20.07.2009. a töövaidluskomisjonile avalduse, milles taotles tööandjalt, Sewing Up OÜ-lt välja maksmata palka 2009. a jaanuari eest 2 175 krooni ja veebruari eest 3 892 krooni, välja maksmata koondamishüvitust 4 350 krooni, välja maksmata hüvitust kasutamata jäänud puhkuse eest 1 050 krooni ning viivist välja maksmata palgalt. 18.08.2009. a on O.K. esitanud töövaidluskomisjonis nõuded (TVK tl 25): saamata jäänud palk 2009. a jaanuarikuu eest 2 175 krooni, veebruarikuu eest 3 892 krooni; välja maksmata hüvitus töölepingu lõpetamisel summas 3 368 krooni; puhkusekompensatsioon 1 050 krooni.
5.Tööandja vastuse kohaselt on tööleping O.K.ga lõpetatud 23.02.2009. a, lõplik arvestus (töötasu, kompensatsioon ja puhkusetasu) oli tehtud ja välja makstud 23.02.2009. a, mille kohta on kassa väljamineku order, mis on töötaja poolt allkirjastatud (TVK tl 16).
6.Töövaidluskomisjoni 19.08.2009. a otsusega (TVK tl 26-29) rahuldati O.K. avaldus osaliselt. Rahuldamata jäeti töölepingu lõpetamise hüvitise nõue (3 368 krooni), tööandjalt mõisteti töötaja kasuks saamata jäänud töötasu 4 394 krooni ja puhkusekompensatsioon 1 050 krooni.
III Menetlus kohtus
7.Sewing Up OÜ esitas 25.09.2009. a kohtule taotluse töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi vaatamiseks hagimenetluse korras.
8.Kohtuistungil hageja O.K. toetas oma nõudeid. Hageja selgitas, et ta kirjutas kassa väljamineku orderile alla, kuid raha ta kätte ei saanud. Tööandja ütles, et kui nad sellele dokumendile alla ei kirjuta, siis ei saa ta neile tööraamatut välja anda ja nad ei saa ennast tööbörsile arvele võtta.
9.Kostja Sewing Up OÜ esindaja kohtuistungile ei ilmunud, kohtuistungi toimumise ajast ja kohast oli talle teatatud kohtukutsega.
IV Kohtuotsuse põhjendused
10.Kohus, kuulanud ära hageja selgitused, tutvunud asja materjalidega ning hinnanud asjaolusid ja tõendeid, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt.
11.Vaidlustamata asjaolud. Poolte vahel puudub vaidlus asjaolude üle, et hageja töötas kostja juures õmblejana ajavahemikul 06.veebruar 2008. a kuni 23. veebruarini 2009. a (viimane tööpäev). Vaidlust pole ka selle üle, et poolte vaheline tööleping lõpetati tööandja algatusel TLS § 86 p 3 alusel seoses koondamisega.
12.Palga ja töölepingu lõpetamisel ette nähtud hüvituste maksmine. Hageja töösuhte ajal kehtinud töölepingu seaduse (TLS) § 1 kohaselt on tööleping töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. Hageja on esitanud kostja vastu alljärgnevad nõuded: (1) saamata jäänud palk 2009. a jaanuarikuu eest 2 175 krooni ja veebruarikuu eest 3 892 krooni; (2) välja maksmata hüvitus töölepingu lõpetamisel summas 3 368 krooni; (3) puhkusekompensatsioon 1 050 krooni. TLS § 49 p 2 (redaktsioon kuni 01.07.2009. a) kohaselt on tööandja kohustatud maksma töö eest tasu ettenähtud ajal ja suuruses. Kostja väidab, et hagejale on töötasu välja makstud. O.K. pangakonto väljavõttest (TVK tl 5-7) nähtub, et perioodil 01.01.2009. a kuni 18.07.2009. a on Sewing Up OÜ kandnud O.K.le üle töötasu ühel korral – 03.02.2009. a summas 2 118 krooni selgitusega „Sewing Up OÜ töötasu detsembrikuu eest 2008. a“. Kassa väljamineku orderist (TVK tl 16) nähtub, et Sewing Up OÜ kassast on hagejale välja makstud 5 041 krooni, millest on 1 673 krooni 2009. aasta veebruari töötasu ja 3 368 krooni on hüvitus. Orderil on O.K. allkiri, kuupäev 23. veebruar 2009. a ning summa sõnadega. Muid tõendeid kostja kohtule esitanud ei ole, tõendamaks, et hagejale on välja makstud täiendavalt töötasu 2009 .a jaanuarikuu ja veebruarikuu eest. Sewing Up OÜ 23.03.2009. a tõendi kohaselt (TVK tl 8, 15) on O.K.le välja arvestatud brutopalk 2009. aasta jaanuaris 2 175 krooni ja 2009. a veebruaris 3 892 krooni. Eeldades, et tööandja on väljastanud tõesed andmed, on kostjal hagejale välja maksmata palk 2009. aasta jaanuarikuu eest 2 175 krooni ja 2009. a veebruarikuu eest 2 219 krooni (3 892 – 1 673), kokku 4394 krooni. Kuna töötaja on oma allkirjaga kinnitanud, et on kassast raha vastu võtnud, tuleb jätta osaliselt rahuldamata hageja palganõue 2009. aasta veebruarikuu eest summas 1 673 krooni. Samal põhjusel tuleb rahuldamata jätta hageja nõue töölepingu lõpetamisel hüvituse nõudes (koondamishüvitus) summas 3 368 krooni. Kohus märgib, et eeldada tuleb seda, et mõistlik inimene ei anna allkirja raha saamise kohta seda tegelikult kätte saamata.
13.Kasutamata jäänud puhkuse eest kompensatsiooni nõue.
Kostja väidete kohaselt on hagejale kassa väljamineku orderi alusel välja makstud kompensatsioon kasutamata jäänud puhkuse eest. Kassa väljamineku order (TVK tl 16) tööandja väidet ei kinnita, kuna orderil puudub igasugune viide ning arvestus puhkusekompensatsiooni kohta. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja nõue on põhjendatud. Puhkuseseaduse (PuhkS) § 23 (kehtis kuni 31.06.2009. a) kohaselt maksab tööandja põhi- ja lisapuhkuse eest töötajale puhkusetasu, mille arvutamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus oma määrusega. PuhkS § 25 järgi töölepingu või teenistussuhete lõppemise korral on tööandja kohustatud töötajale maksma kasutamata jäänud puhkuse eest rahalist hüvitist, kuid kokku mitte rohkem kui nelja aasta kasutamata jäänud puhkuse eest. Lõpparve on töötajale välja makstud summas 5 041 krooni (sh osaline veebruarikuu töötasu 1 673 krooni ja hüvitus 3 368 krooni) 23.02.2009. a (TVK tl 16). Lõpparve ei sisalda 2009. a jaanuarikuu palka, puhkusekompensatsiooni ning kogu 2009. aasta veebruaris väljateenitud palka.
14.Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi osaliselt.
V Menetluskulud
15.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda.
Helgi Vinni Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.