Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Võlausaldaja võib esitada määruse peale määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotimenetluse lõpetamise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest arvates.

MENETLUSE KÄIK

AJUTISE PANKROTIHALDURI ARUANNE

Ajutise halduri poolt on välja selgitatud võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused on järgmised: Vara on järgmine: Nõue KÜ Anne 55 vastu (nimiväärtus 10 000.-kr) Nõue A.M. vastu (nimiväärtus 165 286,45.-kr) Nõue Deniss Vorohhobovi vastu (nimiväärtus 40 000.-kr) Swedbank pangakonto saldo (Lisa2)

VARAD KOKKU

Väljaselgitatud kohustused on järgmised: Maksuvõlad (Lisa 11) Maksuintressid (Lisa 11) Aivar Klaser Edgar Klaser Soojusekspert OÜ Muud hankijad

VÕLAD KOKKU

0.-kr 0.-kr 0.-kr 9.-kr 9.-kr

109 269.-kr 32 283.-kr 77 825.-kr 25 000.-kr 24 198.-kr 9 730.-kr 278 305.-kr

Suure osa võlgniku kohustuste maksetähtaeg on saabunud ja võlgnikul on vara vähem, kui kohustusi. Ajutise halduri hinnang võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele on “mitterahuldav”. Võlgnik on alaliselt maksejõuetu.

Üldised andmed võlgniku kohta Tegevusalad: Põhitegevusala müügitulu järgi: Osakapital: Osanikud: Audiitor: Raamatupidamise korraldamine: Majandusaasta:

ehitus ja remonttegevus, põhiliselt korterelamute soojustamine Elamute ja mitteeluhoonete ehitus 40 000.-krooni Alex Klaser, 20 000.-kr, 50% osakapitalist Deniss Vorohhobov, 20 000.-kr, 50% osakapitalist Audiitor puudub juhatuse liikmed, raamatupidamise töid tegi raamatupidaja Maia Kulli, tel: 53489250, [email protected] 01. jaanuar - 31. detsember

Võlgniku juhatuse liikmed on kinnitanud, et 2009 majandusaasta raamatupidamise registreid ei ole koostatud kuna on puudunud igasugune majandustegevus. Siiski on ilmselgelt 2009 majandusaasta jooksul majandustegevus toimunud. Võõrandatud on ehitustellingud 13), lõpetatud liisinglepingud ja makstud pangakontolt tagasi saadud laenusid. Kassajääk võlgniku poolt esitatud raamatupidamise dokumentide põhjal 91 338,57.-krooni (Lisa 18), lisaks esitas Deniss Vorohhobov ajutisele haldurile laenulepingu 13.02.2008, mille põhjal võlgnik on saanud Jevgeni Smirnovilt (Deniss Vorohhobovi äripartner firmas Landcapital OÜ) laenu 40 000.-krooni, laenu tagatiseks on sõlmitud ehitustellingute pandileping (Lisa 13). Raha on võlgniku nimel sularahas vastu võtnud Deniss Vorohhobov. Raamatupidamise registrites selle summa laekumine võlgniku kassasse ei ole kajastatud ja seega käsitleb haldur seda nõudena Deniss Vorohhobovi vastu. Seega peaks kassajääk peaks olema 91 338,57.-kr. Juhatuse liikmed ei ole ajutisele haldurile suutnud adekvaatselt seletada kus kassas olev raha tegelikuses asub. Kumbki juhatuse liige on öelnud, et “minu käes ei ole”. Kuna raha asukoht on teadmata, ei saa selle varaga pankrotimenetluses arvestada. Võlgnikul on nõue korteriühistu Anne 55 vastu summas 10 000.-krooni. Ajutine halduril kontakteerus KÜ Anne 55 juhatuse liikme Vaido Kadastikuga (tel 56212351) kes ütles, et maksmata jätmise põhjus on lõpetamata tööd. Nad ei plaanigi maksta. Pankrotimenetluses ei saa sellise hüpoteetilise nõudega arvestada. Võlgnikul (hagejana) on pooleliolev kohtuasi 165 286,45.-krooni nõudes A.M., isikukood XXXX vastu (tsiviilasi 2-07-17947). Kohtumenetlus on kestnud juba kolm aastat ja ei ole jõudnud isegi Maakohtu lahendini. Võlgniku esindava advokaat Margo Lemetti sõnul on tegemist keeruka ehitusalase vaidlusega ja aeg töötab hageja kahjuks. Hagi lahendamise tõenäosuseks võlgniku kasuks pidas ta umbes 50%, seega rahalises vääringus umbes 80 tuhat krooni. Hagi positiivse lahendi korral on aga vaja ka saadud kohtuotsus täita, st väljamõistetud raha kostjalt kätte saada. Positiivse lahendini jõudmine võtab tõenäoliselt veel aastaid. Selle nõudega ei saa arvestada kui varaga mis võimaldab katta pankrotimenetluse kulud. Nõue summas 40 000.-krooni Deniss Vorohhobovi vastu, mis tuleneb tema poolt võlgniku nimel vastu võetud sularaha laenusummast (Lisa 13), mida ei kajastatud raamatupidamise arvestuses. Nõude olemasolu asjaolud segased, mistõttu ei saa sellega arvestada kui varaga mis võimaldab katta pankrotimenetluse kulusid. Nõuete ja varude väärtus pankrotivarana puudub. Võlgniku 2008 majandusaasta aruanne kajastab vara väärtuses 264 144.-kr. Vastavalt haldurile esitatud põhivara nimekirjale koosneb see vara liisitud sõiduautost Seat Leon väärtusega 124 810.-krooni ja ehitustellingutest jääkmaksumusega 139 334.-krooni. 2009 majandusaasta jooksul on Seat Leon liisingleping lõpetatud ja auto liisingule tagastatud kompensatsiooni saamata ning ehitustellingud on võõrandatud. Ehitustellingud on võõrandatud 05.01.2009 Sergei Nikišinile hinnaga 50 000.-krooni. Saadud raha on Deniss Vorohhobovi sõnul kasutatud laenu tasumiseks Jevgeni Smirnovile. (Lisa 13) Maanteameti Liiklusregistri andmetel võlgnikule registreerimisele kuuluvaid liiklusvahendeid ei kuulu (Lisa 6). Võlgnikule on kuulunud väikekaubik Citroen Berlingo, era. 2002, mille võlgnik võõrandas detsembris 2008. Praegune omanik Edgar Klaser. Esitatud dokumentide põhjal võõrandati see sõiduk hinnaga 5 000.-krooni. Ajutise halduri andmetel peaks selliste kaubikute turuhind olema vähemalt paarkümmend tuhat krooni aga Alex Klaeseri poolt esitatud andmetel vajas kaubik tõsist remonti, mis vähendas oluliselt selle väärtust. Selle tehingu puhul võib siiski esineda tagasivõitmise võimalus. Võlgniku põhitegevuseks oli alates asutamisest korterelamute soojustamine, fasaadide katmine ja trepikodade remont. Majandustegevuse registris oli võlgniku tegevusalaks registreeritud remondi

ja viimistlustööd (Lisa 17). Põhiliseks tegevuspiirkonnaks oli Tartu. Majandustegevus käivitus aktiivselt juba asutamise aastal 2006. Asutamise aastal teeniti ka suurim kasum, 104 534.-krooni. 2007 majandusaasta müügitulu suurenes 304% moodustades 3,9 miljonti krooni. Hoolimata müügitulu suurest kasvust lõpetati majandusaasta sisuliselt kahjumiga. Kasumiaruandes näidatud kasum 31 tuhat krooni sisaldab ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) antud toetust 160 tuhat krooni. Toetust kasutati ehitustellingute soetamiseks. Ilma selle toetuseta on tulem majandustegevusest negatiivne. Kahjumliku tegevust finantseeriti eelkõige saadud laenude arvel. 2007 majandusaasta lõpu seisuga oli seotud isikutelt (Alex Klaseri pereliikmed) laenatud raha summas 477 000.-krooni. Võlgnik on haldurile tutvumiseks esitanud 2008 majandusaasta raamatupidamise algdokumendid. Need on olemas ja neid säilitatakse juhatuse liikme Alex Klaseri käes. Eelnevate perioodide raamatupidamise algdokumente haldurile nõutud ajal ei esitatud, kuna Deniss Vorohhobov, kelle valduses need pidavat olema ei leidnud neid esialgu ülesse. Raamatupidamise registrid on koostatud kasutates majandustarkvara Merit Aktiva. 2008 ja osaliselt 2007 majandusaasta raamatupidamise töid on teinud raamatupidaja Maia Kulli. Ajutisele haldurile on esitatud tema poolt palutud 2007 ja 2008 majandusaasta raamatupidamise registrid. 2009 majandusaasta raamatupidamise registreid ei ole haldurile esitatud. Maia Kulli kinnitusel ei ole neid tema poolt koostatud, kuna võlgnik ei ole neid tellinud. Võlgniku juhatuse liikme Alex Klaseri sõnul puudus 2009 aastal majandustegevus ja raamatupidamise seis on sama mis 2008 majandusaasta lõpul. Siiski on ilmselgelt mingeid tehinguid tehtud. Võõrandatud on tellingud, lõpetatud auto liisingleping, pangakontole on laekunud ostjatelt makseid ja sealt on kustutatud võlgasid. Haldurile teadaolevalt on 2009 majandusaastal majandustehinguid olnud siiski niivõrd vähe, et olemasolevate andmete põhjal on võimalik esitada käesolev arvamus võlgniku majandusliku olukorra kohta. Vastavalt halduri poolt kogutud informatsioonile olid võlgniku olulisemad majandusnäitejad järgmised (Lisa 14, 15, 16): Aasta

Bilansimaht 871 542 1 307 079 374 900

Müügitulu 1 292 098 3 924 955 2 529 797

Kasum 104 534 31 022 -136 189

Omakapital 144 534 175 556 39 367

Käesoleval hetkel on võlgniku majanduslikud näitajad mitterahuldaval tasemel. Varad puuduvad, seega kohustused ületavad oluliselt varasid. Majandustegevus puudub ja seoses omanikevaheliste lahkhelidega ei ole tõenäoline, et omanikud paigutaks omakapitali taastamiseks täiendavaid vahendeid. Omanikevahelised lahkhelid, negatiivne omakapital ja peatunud majandustegevus välistab ka täiendava kapitali kaasamise võimaluse kreeditoridelt. Kuna võlgniku majandustegevus on peatunud võlad ületavad mitmeid kordi varasid on võlgnik selgelt maksejõuetu. Täiendav finantsanalüüs ei ole vajalik. Maksejõuetuse põhiliseks põhjuseks peab ajutine haldur majandustegevuse seiskumist seoses juhatuse liikmete vaheliste lahkhelidega. Võlgniku tegevus toimis kuni talveni 2008. Näiteks veel perioodil september-november 2008 oli võlgniku müügitulu rohkem kui miljon krooni. Vastavalt juhatuse liikmete antud seletustele tekkisid lahkhelid seoses raha jagamisega. Võlgnik oli saanud laenu Alex Klaserilt ja tema pereliikmetelt Aivar Klaserilt ja Edgar Klaserilt. Deniss Vorohhobovi sõnul ei meeldinud talle, et neid laene tagasi makstes eelistati Klaseri pereliikmeid Maksuametile ja teistele võlausaldajatele. Vastavalt Alex Klaseri seletustele tipnes asi sellega, et kui oli oodata tellijalt raha laekumist, istusid nad kumbki arvuti taga ja kes esimesena laekumist märkas kasutas laekunud raha ära vastavalt enda äranägemisele. See näitab, et tekkinud olid

suured juhtimisprobleemid. Ajutise halduri hinnangul klaarisid juhatuse liikmed oma isiklike vastuolusid võlgniku arvelt ja ei täitnud sellega hoolsus ning lojaalsuskohustust. Lisapõhjustena maksejõuetuse tekkimisel tuleb välja tuua väikefirma kohta suurt autoparki, 2008 majandusaastal oli keskmiselt kolme töötaja kohta 4 autot. Kindlasti mõjutas tegevust ka ehitusturu üldine langus seoses majanduskriisiga. Kokkuvõtlikult on maksejõuetuse üheks põhjuseks juhtimisprobleemid ja juhatuse liikmete poolt lojaalsuskohustuse täitmata jätmine. Vastavalt Äriseadustiku §187 lg1 peab juhatuse liige täitma oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. Vastavalt Tsiviilseadustiku Üldosa Seaduse §35 peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed olema juriidilisele isikule lojaalsed. Seaduses sätestatud kohustuse täitmata jätmine võib olla raske juhtimisviga. Maksejõuetuse põhjuseks pankrotiseaduse §22 lg5 mõistes võib ajutise halduri hinnangul olla raske juhtimisviga. Võlgnik muutus püsivalt maksejõuetuks pärast majandustegevuse peatamist ja põhivara võõrandamist 2009 aasta alguses, seega rohkem kui aasta enne pankrotiavalduse esitamist. Ajutise pankrotihalduri hinnangul puudub võlgnikul vara pankrotimenetluse läbiviimiseks. Võlgnikul on pooleliolev kohtuasi 165 286,45.-krooni nõudes A.M., isikukood XXX vastu (tsiviilasi 2-07-17947). Võlgniku on selles menetluses esindanud vandeadvokaat Margo Lemetti, advokaadibüroo TARK & CO. Menetlus on kestnud juba alates 2007 aasta aprillist. Võlgniku poolt on kohtuasja initsiaator olnud Alex Klaser. Teine juhatuse liige Deniss Vorohhobov on üritanud seda menetlust igatpidi takistada (palunud kohtul menetlus lõpetada). Deniss Vorohhobov ei suutunud oma sellist käitumist ajutisele haldurile mõistlikult seletada. Tema poolt väljatoodud põhjus, et “raha nõudmine ostjalt on ebaaus” on haldurile arusaamatu. Margo Lemetti sõnul töötab selles menetluses aeg hageja kahjuks kuna mitmeid menetlustähtaegu on mööda lastud. Vara tagasivõtmise või tagasinõudmise võimalused, juhtimisvead ja kuriteo tunnustega teod Vastavalt raamatupidamise ja muudele ajutise halduri poolt kogutud andmetele peaks võlgniku kassas olema raha 91 338,57.-krooni. Tegelik raha asukoht on teadmata. Rahaliste vahendite kadumine võib olla seotud omastamisega, mis on Karistusseadustiku §201 kirjeldatud kuriteo tunnustega tegu. Pärast majandustegevuse seiskumist on võlgnik võõrandanud ehitustellingud (05.01.2009 hinnaga 50 000.-kr) ja sõiduki Citroen Berlingo (30.12.2008 hinnaga 5 000.-kr). Nende võõrandamistehingute puhul võib esineda tagasivõitmise võimalus. Seoses võlgniku poolt 2008 aasta alguses võetud laenu raamatupidamises kajastamata jätmisega ning asjaoluga, et raamatupidamise põhjal ei ole võimalik kindlaks teha kelle käes on kassas olevad rahalised vahendid, on võimalik, et raamatupidamise korraldamise kohustusega isikute poolt võib olla toime pandud Karistusseadustiku §3811 kirjeldatud tegu. Ajutisele haldurile ei esitatud raamatupidamise siseeeskirju. Ajutise halduri poolt välja selgitatud andmetel muutus võlgnik maksejõuetuks oluliselt enne pankrotimenetluse algatamist. Pankrotiavalduse esitamata jätmisega võivad juhatuse liikmed olla toime pannud Karistusseadustiku §3851 kirjeldatud kuriteo tunnustega teo. Haldur esitas 24. Mail 2010 täiendava aruande. Võlgnik on tasunud pärast majandustegevuse praktilist seiskumist kohustusi lähikondlastele järgnevalt: 20.11.2008 Alex Klaserile 30.11.2008 Alex Klaserile 30.11.2008 Aivar Klaserile

97 600,00.-krooni 45 163,45.-krooni 5 000,00.-krooni

02.12.2008 Aivar Klaserile 12.12.2008 Aivar Klaserile 19.12.2008 Aivar Klaserile 19.12.2008 Edgar Klaserile 20.12.2008 Aivar Klaserile 30.12.2008 Edgar Klaserile 30.12.2008 Aivar Klaserile 31.12.2009 Alex Klaserile

4 700,00.-krooni 24 000,00.-krooni 14 000,00.-krooni 62 500,00.-krooni 10 050,00.-krooni 5 000,00.-krooni 1 835,00.-krooni 19 535,00.-krooni

Nende maksetega kahjustati ajutise pankrotihalduri hinnangul teiste võlausaldajate huve. Need toimingud võivad olla tagasinõutavad vastavalt Pankrotiseaduse §109 ja §113 lg1 p3.

KOHTUISTUNG

Kohtuistungil viibisid kohal mõlemad juhatuse liikmed. Juhatuse liikmed ei esitanud vastuväiteid ajutise halduri aruandes avaldatule. A.Klaser selgitas, et maksuvõlg tekkis 2008. a detsembris töötajatega töölepingute lõpetamisest. D.Vorohhobov avaldas, et kassajääk on suur seetõttu, et raamatupidaja käes on tsekid kaduma läinud. Tellingud on müüdud Jevgeni Smirnovilt laenuks võetud summa katteks. Kohus on avaldanud 30. aprillil 2010 Ametlikes Teadaannetes ettepaneku võlausaldajatele tasuda kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse raugemise vältimiseks 30 000 krooni. Ükski võlausaldaja või muu isik ei ole täiendavat menetluskulu ettemaksu tasunud.

KOHTU SEISUKOHT

Ajutise halduri aruandega ja võlgniku pankrotiavaldusega on tõendatud, et võlgnik on alaliselt maksejõuetu. Võlgniku tegevus on lõppenud. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus leiab, et menetluses puuduvad hetkel vahendid edasiste menetluskulude katteks ja ükski võlausaldaja ei ole soovinud sellega seoses kulutusi kanda. Soovimatus kanda menetluskulusid võib tuleneda ka asjaolust, et enamus võlausaldajaid on võlgniku lähikondsed. Olulise nõudega mittelähikondsest võlausaldajaks on üksnes maksuamet. Menetluses esinevad iseenesest teoreetilised võimalused vara suurendamiseks pankrotimenetluse käigus (kohtuvaidlus, kus võlgnik on hageja, võimalik nõue juhatuse liikmete vastu seoses kassa puudujäägiga, vara tagasivõitmise võimalused). Samas ei ole nimetatud võimaluste positiivne realiseerimine , sh tegelik täitmine üheselt prognoositav. Oluline on siin arvestada ka asjaoluga, et enamus võlausaldajaid on menetluses lähikondsed, mistõttu võib menetluse tulemuseks olla üksnes raha ümberjagamine lähikondsete vahel. Seega on kohus seisukohal, et kuna puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks ja menetluse finantseerimisest ei ole kohtu teada ükski võlausaldaja huvitatud, siis tuleb pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 alusel. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on majandustegevuse seiskumine seoses juhatuse liikmete vaheliste lahkhelidega. Lahkhelide tõttu hakati makseid tegema üksnes valitud võlausaldajatele ja jäeti täitmata maksukohustused. Juhatuse liikmed lahendasid oma isiklikke vastuolusid võlgniku arvelt aj ei täitnud juhatuse liikme hoolsus ja lojaalsuskohustust. ÄS § 187 lg 1 kohaselt peab juhatuse liige täitma oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. Tuleb nõustuda ajutise halduriga, et hoolsuskohustuse täitmata jätmine võib olla raske juhtimisviga, mis põhjustas maksejõuetuse. Kuna kassaraha 91 338.57 krooni asukohta ei ole kumbki juhatuse liige ajutisele haldurile ja kohtule avaldanud, siis võib olla tegemist kuriteo tunnustega teoga, omastamisega, mis on samuti aidanud kaasa maksejõuetuse süvenemisele. Võlgnik muutus

püsivalt maksejõuetuks 2009. a alguseks, pankrotiavalduse esitas võlgnik rohkem kui aasta hiljem 8. märtsil 2010. Seega on võlgniku juhatuse liikmed rikkunud pankrotiavalduse õigeaegse esitamise kohustust. Pankrotiavalduse õigeaegse mitteesitamisega võivad juhatuse liikmed olla toime pannud KarS § 385`kirjeldatud kuriteo tunnustega teo. Kohus esitab selle kohta asjakohase teate prokuratuurile. Vastavalt ÄS § 58 lg 1 p 1 ja PankrS § 29 lg 8 tuleb ajutisel pankrotihalduril likvideerida võlgnik kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Pärast võlgniku kustutamist registrist tuleb ajutine pankrotihaldur vabastada ajutise pankrotihalduri kohustustest. ÄS § 58 lg 4 alusel tuleb Euroworking OÜ dokumendid anda hoiule Alex Klaserile.

MENETLUSKULUD

Pankrotiseaduse § 23 lg.1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister. Ajutine haldur on esitanud kohtule taotluse, milles palub määrata enda tasu suuruseks 18 675 krooni (bruto) ja hüvitusena tehtud kulutuste eest 2402.40 krooni (koos käibemaksuga). Võlgnik ei ole taotlusele vastu vaielnud. Võlgniku juhatuse liikmed on mõlemad tasunud kohtu deposiitarvele menetluskulude katteks 12000 krooni, kokku 24 000 krooni. Kohus leiab, et ajutise halduri taotlus on põhjendatud, vastavuses tehtud töö ja kulutustega ja tuleb rahuldada. Kuna võlgnikul hetkel rahalised vahendid puuduvad, tuleb menetluskulud katta eelkõige kohtu deposiiti sel eesmärgil tehtud ettemaksu arvelt. Ülejäänud osas tuleb menetluskulud välja mõista võlgnikult.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.