Maksu- ja Tolliameti taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamise loa saamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Taotleja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Rando Soomre; Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse – SOE KATUS OÜ (registrikood 12470107) Lihtmenetlus
Asja läbivaatamise viis
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus.
2.Anda Maksu- ja Tolliametile luba Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) aresti seadmiseks SOE KATUS OÜ (registrikood 12470107) arvelduskontodele kõikides Eesti krediidiasutustes kokku 104 013,15 euro ulatuses. Nimetatud summa täitumisel tuleb maksuhalduril viivitamatult vabastada kõik käesoleva kohtu loa alusel arestitud pangakontod.
3.Toimetada määruse ärakiri kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada käesoleva loa alusel täitetoimingu sooritamisest. Seejärel toimetada määrus kätte SOE KATUS OÜ-le. Määruse peale võivad maksuhaldur ja isik, kelle õigusi Edasikaebamise kord määrus puudutab, esitada Tallinna Halduskohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
Maksu- ja Tolliamet (edaspidi maksuhaldur või MTA) esitas 04.11.2016 Tallinna Halduskohtule taotluse maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) § 1361 lg 1 alusel täitmist tagava toimingu sooritamiseks loa saamiseks, paludes kohtult luba seada Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) arest SOE KATUS OÜ arvelduskontodele kõikides Eesti krediidiasutustes kogusummas 104 013,15 eurot.
2.Maksuhaldur põhjendused taotluse esitamisel on järgmised.
2.1.Maksuhaldur kontrollib 16.11.2015 teatega nr 12.2-3/035690-1 SOE KATUS OÜ 2015. aasta september käibedeklaratsioonis esitatud andmete õigsust. MTA 16.12.2015 korraldusega nr 12.2-3/035690-2 alustas maksuhaldur 2015. aasta septembri ja oktoobri käibedeklaratsioonides deklareeritud andmete õigsuse kontrolli.
2.2.Kontrolli käigus tuvastas maksuhaldur, et SOE KATUS OÜ on käibedeklaratsioonides ebaõigesti kajastanud tehinguid äriühingutega Bauex OÜ (registrikood 12381543), Optimera Estonia AS (registrikood 11269030) ja Osaühing Monolen (registrikood 10027262) ning kontrolli tulemusel suureneb SOE KATUS OÜ maksukohustus 104 013,15 eurot (käibemaks 41 607,39 ja tulumaks 62 405,76).
2.2.1.SOE KATUS OÜ kajastas 2015. aasta septembri ja oktoobri käibedeklaratsioonides Bauex OÜ-lt soetatud teenustelt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna kokku summas 16 708 eurot ning nimetatud äriühingu arvetes kajastatud teenuste soetamisel on SOE KATUS OÜ teinud perioodil 2015. aasta september ja oktoober Swedbank AS pangakontolt väljamakseid kogusummas 100 248 eurot. Tegelikult ei ole kontrollitaval perioodil tehinguid toimunud ning arvetel kajastatud teenust on soetatud tundmatult kolmandalt isikult. Maksuhalduril on alust arvata, et SOE KATUS OÜ on teadlikult kajastanud sisendkäibemaksu arvestuses fiktiivseid dokumente, et jätta mulje tehingu toimumisest ja seeläbi vähendada oma maksukohustust. Kuna Bauex OÜ nimel väljastatud arved ei vasta käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) §-s 37 toodud nõuetele ning arvetel kajastatud äriühingute vahel tehingute teostatus ei leidnud kinnitust, siis on täitmata KMS § 29 lg-st 1 ja § 31 lg-st 1 tulenevad sisendkäibemaksu mahaarvamise tingimused ja SOE KATUS OÜ-l puudub õigus Bauex OÜ nimel väljastatud arvetel kajastatud teenuse soetamisel tasutud sisendkäibemaksu summas 16 708 eurot maha arvata. Kuna SOE KATUS OÜ ei ole saanud 2015. aasta septembris ja oktoobris Bauex OÜ-lt arvetel kajastatud teenuseid, kuid tegi Bauex OÜ-le väljamakseid, kuuluvad need väljamaksed maksustamisele tulumaksuga kui ettevõtlusega mitteseotud kulu. Kokku tuleb SOE KATUS OÜl tasuda 100 248 euro suuruselt väljamakselt Bauex OÜ-le tulumaksu 25 062 eurot.
2.2.2.SOE KATUS OÜ kajastab 2015. aasta september ja oktoober käibedeklaratsioonides Optimera Estonia AS-ilt ja Osaühingult Monolen soetatud kaupadelt ja teenustelt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna kokku summas 24 899,39 eurot ning nimetatud äriühingute arvetes kajastatud kaupade ja teenuste soetamisel on SOE KATUS OÜ teinud perioodil 2015. aasta september ja oktoober kassast sularaha väljamakseid kokku summas 149 375,02 eurot. Maksuhaldur kontrollimenetluses jõudnud järeldusele, et SOE KATUS OÜ ei ole Optimera Estonia AS-ilt ega Osaühingult Monolen erinevaid kaupu ja teenuseid soetanud. Kuna tehinguid ei ole toimunud, siis oli SOE KATUS OÜ oli teadlik tehingute tegelikest asjaoludest, sh tehingute kohta esitatud dokumentide alusetust kajastamisest oma sisendkäibemaksu arvestuses. Kuna tehinguid ei ole toimunud, st kaupa ja teenuseid ei ole soetatud, siis on täitmata KMS § 29 lg-st 1 ja § 31 lg-st 1 tulenevad sisendkäibemaksu mahaarvamise tingimused ning SOE KATUS OÜ-l puudub maksuhaldurile kontrollimiseks edastatud arvetel kajastatud kaupade ja teenuste soetamisel tasutud sisendkäibemaksu summas 24 899,39 eurot maha arvata. Kuna SOE KATUS OÜ ei ole soetanud Optimera Estonia AS-i ja Osaühingu Monolen arvetel kajastatud kaupu ja teenuseid, kuid tegi nende arvete alusel 2015. aasta septembris ja oktoobris kassast sularaha väljamakseid kogusummas 149 375,02 eurot, kuuluvad need väljamaksed
maksustamisele tulumaksuga kui ettevõtlusega mitteseotud kulu, millelt tuleb arvestada ja tasuda tulumaksu kogusummas 37 343,75 eurot.
2.3.Maksuhalduril on kontrollimisel tekkinud põhjendatud kahtlus, et pärast rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Arvestades maksuhalduri põhjendatud kahtlust, et SOE KATUS OÜ on arvanud alusetult maha sisendkäibemaksu summas 41 607,39 eurot ning jätnud deklareerimata tulumaksu summas 62 405,76 eurot, kajastades oma raamatupidamisarvestuses tehinguid, mis ei ole tegelikkuses toimunud, on võimalik, et ka tulevikus püüab SOE KATUS OÜ talle määratud maksukohustuse tasumist vältida. Maksuhalduri põhjendatud kahtlus tugineb asjaoludele, et äriühing on toime pannud maksupettuse ning olukorras, kus isik on esitanud teadlikult valeandmeid, ei saa eeldada tema heausksust määratava maksukohustuse tasumisel. Äriühingul on kuu lõpus pangakontodel minimaalselt rahalisi vahendeid. Näiteks oli äriühingu OÜ pangakonto nr EE702200221057853762 (Swedbank AS) jääk 31.10.2015 seisuga 2 926,99 eurot (kreeditkäive 254 031,57 eurot ja deebetkäive 253 143,24 eurot). Selline tendents ning asjaolu, et arvelduskontol oleva raha puhul on tegemist väga likviidse varaga, mis on ajas muutuv, võib prognoosida, et pärast kohustuse määramist võib sundtäitmine osutuda oluliselt raskemaks või muutuda võimatuks. Arvelduskonto rahalistest liikumistest nähtub, et 96% ulatuses ehk 245 000 eurot laekub SOOJUSEKSPERT OÜ-lt (mille juhatuse liige on samuti Alex Klaser) ja just nii palju, mis on võimaldanud äriühingul teha ülekandeid töötajatele töötasudeks, maksude maksmiseks ja A. Klaseri arvelduskontodele rahaliste vahendite kandmiseks ja muudeks majandustegevuse kuludeks. Äriühing viib suurema osa laekunud rahast ettevõtlusest välja, kuna teeb ülekandeid oma juhatuse liikme A. Klaseri isiklikele pangakontodele (millelt võetakse SOE KATUS OÜ-lt laekunud raha sularahas välja ja juhatuse liikme A. Klaseri seletuste kohaselt pannakse SOE KATUS OÜ kassasse) ja käibemaksukohustuslaste registrist (edaspidi KMKR) kustutatud ja reaalset majandustegevust mitteomavale äriühingule. Meile esitatud kontrollitavate perioodide arvelduskonto kohaselt nähtub, et kõikidest arvelduskontol olevatest väljaminekutest moodustasid 46% (ehk 116 600 eurot) raha ülekanded SOE KATUS OÜ juhatuse liikme A. Klaseri isiklikele pangakontodele ning 39,6% (ehk 100 248 eurot) variäriühingu tunnustele vastavale äriühingule Bauex OÜ. Äriühingu 2015. aasta majandusaasta aruandest nähtuvalt on äriühingu kasum aruandeperioodil 8661 eurot ning eelmiste perioodide jaotamata kasum 36 466 eurot. Äriühingu kasum on seega mitmeid kordi väiksem võimalikust määratavast maksusummast. Kuigi 31.12.2015 seisuga oli äriühingul vabasid vahendeid pangas ja kassas kokku summas 15 681 eurot, nõudeid ostjate vastu 70 640 eurot ja lühiajalisi kohustusi 38 444 eurot, siis leiame, et SOE KATUS OÜ pangakontode ja kassa seis on ajas kiiresti muutuv ega pruugi peegeldada reaalset võimet katta menetluse tulemusel tekkivat maksumääramist. Äriühingu juhatuse liikme A. Klaseriga oli varem otseselt seotud äriühing EUROWORKING OSAÜHING (registrikood 11230938). 31.05.2010 määrusega tsiviilasjas 2-10-11206 lõpetati EUROWORKING OSAÜHINGU pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Määruse kohaselt oli äriühing alaliselt maksejõuetu ja lisaks muudele võlgadele moodustasid äriühingu maksuvõlad (koos intressiga) 141 552 krooni (ehk 9046,82 eurot). Sama määrusega tehti äriühingule likvideerimine ja äriregistrist kustutamine.
2.4.Kinnisturegistri, Eesti väärtpaberiregistri, Maanteeameti liiklusregistri ja Väikelaeva registri andmetel ei kuulu SOE KATUS OÜ-le kinnisvara, väärtpabereid, sõidukeid ega väikelaevu. Seega puudub ettevõttel registervara, millele sissenõuet pöörata. SOE KATUS OÜ omab Swedbank AS-is arvelduskontot nr EE702200221057853762, mille jääk 31.10.2015 seisuga moodustab 2926,99 eurot. Eelnimetatud jääk ei näita tegelikku hetke rahalist seisu, kuid maksuhaldur on seisukohal, et MKS § 130 lõikes 1 p 3 ja 4 täitetoimingute sooritamist on võimalik rakendada koheselt maksukohustuse täitmiseks ning arestida SOE KATUS OÜ pangakonto summas 104 013,15 eurot (ei sisalda intressisummat). Maksuhaldur möönab, et tegemist on ettevõtlust takistava meetmega, kuid võttes arvesse asjaolu, et SOE KATUS OÜ on pannud toime maksupettuse, kajastades oma raamatupidamisarvestuses teadlikult tehinguid, mis tegelikult ei ole toimunud, on meil alust arvata, et peale maksuotsuse kättesaamist ei pruugi SOE KATUS OÜ varaline seis võimaldada maksusumma sissenõudmist. Sellest tulenevalt on äriühingu pangakontode arest ainuke võimalus äriühingu võimaliku määratava maksusumma kättesaamiseks.
2.5.MKS § 1361 lg 3 kohaselt lõpetab maksuhaldur SOE KATUS OÜ vastu suunatud täitetoimingud hiljemalt kahe tööpäeva jooksul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui SOE KATUS OÜ esitab tagatise MKS § 120 lg 1 p 3, § 121 kohaselt vähemalt suuruses 104 013,15 eurot, valides tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122 loetelule.
KOHTU PÕHJENDUSED
3.MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on muuhulgas õigus pöörata sissenõue rahalisele õigusele MKS-ga ja täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras (MKS § 130 lg 1 p 3). MKS § 1361 märgitud haldustoiminguks loa andmine toimub halduskohtumenetluse (edaspidi HKMS) §-des 264 ja 265 sätestatud korras lihtmenetluses ning piiratud teabe tingimustes. Tegemist on prognoosotsusega, kus tuleb tegutseda ennetavalt ning kus puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus ning maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust. HKMS ja MKS ei näe taotluse lahendamisel ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil. Seega otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.
4.MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esmalt, et maksuhaldur viib läbi menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Menetluse läbiviimise kohta piisab maksuhalduri kinnitusest ning taotlust lahendades ei kontrolli kohus üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena tehtav maksuotsus oleks
õiguspärane. Taotluse saab kohus jätta rahuldamata üksnes olukorras, kus kavandatava maksuotsuse tegemine oleks ilmselgelt õigusvastane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel.
5.Kohtu hinnangul vastab maksuhalduri 04.11.2016 taotlus MKS § 1361 lg 2 nõuetele, mille kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus (taotluse punkt 3); 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus (taotluse punkt 2); 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud (taotluse punkt 5); 4) üks või mitu MKS § 130 lg 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks (taotluse punkt 4). Ka on maksuhaldur esitanud kohtule enda väiteid ja asja lahendamise seisukohal vajalikud tõendid ja selgitused.
6.Täidetud on MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldused, et toimumas on kontrollimenetlus ning selle tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine (taotluse punktid 1 ja 2). Maksuhaldur kontrollib 16.11.2015 teate (toimiku lk 6) ning 16.12.2015 korralduse nr 12.2-3/035690-2 (toimiku lk 7-10) SOE KATUS OÜ 2015. aasta septembri- ja oktoobrikuu käibedeklaratsioonides deklareeritud andmete õigusust. Kõnealuse kontrollimenetluse tulemusena on maksuhaldur esitanud SOE KATUS OÜ-le 31.10.2016 kontrollakti 12.2-3/035690-49 (toimiku lk 11-39) ning selle ja kohtule esitatud taotluse alusel on SOE KATUS OÜ-le maksuotsuse tegemine ja täiendava maksukohustuse määramine summas 104 013,15 eurot võimalik. Taotluse punktis 2 toodud asjaolude pinnalt on maksuhalduril alust arvata, et SOE KATUS OÜ on toime pannud maksupettuse ning teadlikult kajastanud sisendkäibemaksu arvestuses fiktiivseid dokumente, et jätta mulje tehingute toimumisest ja seeläbi vähendada oma maksukohustust. Kuna maksuhalduri poolt tuvastatud alusetud väljamaksed Bauex OÜ-le, Optimera Estonia AS-le ja Osaühingule Monol on kokku 249 623,02 eurot, siis jäi selle alusel riigieelarvesse laekumata tulumaks summas 62 405,76 eurot ning alusetult mahaarvatud käibemaks summas 41 607,39 eurot. Taotluses ja selle lisaks olevas kontrollaktis välja toodud asjaolude pinnalt ei saa väita, et maksuotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Samuti ei ole maksu määramise aegumistähtaeg möödunud (MKS § 98).
7.Täidetud on ka MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks tulenevalt maksukohustuslase tegevusest. MKS § 1361 lg 1 ei nõua, et maksuhaldur tõendaks ja halduskohus tuvastaks maksukohustuslase tegevuse, mis takistab hilisema sundtäitmise tulemuslikkust (see ei ole etteulatuvalt üldjuhul ka võimalik), vaid esile peab tooma asjaolud, mis viitavad sellise võimaluse tõenäosusele. Kuna põhjendatud kahtluse hindamine on prognoos, siis antakse luba täitetoiminguks, kui kohus peab täitmise raskendatust või võimatust asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtudes tõenäoliseks (vt Riigikohtu määrused asjades nr 3-3-1-15-12, punkt 50.c ja nr 3-3-1-16-12, punkt 10.4). Selliseks kahtluseks annavad põhjust näiteks käimasoleva maksumenetluse käigus kogutud tõendid, isiku ebausaldusväärne käitumine maksuõigus-suhetes ja maksupettusele viitavad asjaolud (Riigikohtu määrus asjas nr 3-3-1-4-13, punkt 22).
7.1.Maksuhaldur on veenvalt põhjendanud seisukohta, et äriühingul ei pruugi maksu määramise hetkeks olla piisavalt rahalisi vahendeid määratava maksukohustuse tasumiseks. Äriühingul puudub registervara, mille arvelt maksukohustust täita ning nõustuda tuleb maksuhalduriga, et pangakontodel ja kassas oleva raha olemasolu ja hulk on ajas kiiresti muutuv. Samuti ei kajasta konto võimalik hetkeseis äriühingu maksevõimet usaldusväärselt.
7.2.Arvestades SOE KATUS OÜ-le määratava maksukohustuse suurust, äriühingul registervara puudumist ning äriühingu varalist seisu, peab kohus usutavaks, et äriühingu varaline seis ei pruugi määratava maksukohustuse tasumist võimaldada. Taotlus ja selle lisaks olev kontrollakt loovad kahtluse maksupettusest. Seetõttu on usutav, et maksukohustuslane võib asuda ka tulevikus maksude maksmisest kõrvale hoiduma, mistõttu on taolise olukorra vältimiseks vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase maksuotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist maksuotsusega. Isiku kelle puhul on põhjendatud kahtlus, et ta on käitunud maksuõigussuhtes pahauskselt, ei ole alust eeldada, et ta tagab maksumenetluse ajaks enda maksujõulisuse (Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2015 määrus nr 3-15-2293, punk 13).
8.Pangakontode arestimine on äärmuslik abinõu, mis saab olla õigustatud eeskätt näiteks kahtluse korral, et äriühing võib hakata oma tegevust lõpetama (vt näiteks Tallinna Ringkonnakohtu 26.05.2016 määrus nr 3-16-816, punkt 8; 12.04.2016 määrus nr 3-16-335, punkt 21; 21.10.2015 määrus nr 3-15-2330, punkt 11) või kui pangakontol asuv raha on sisuliselt äriühingu ainus vara (nt Tallinna Ringkonnakohus 18.03.2016 määrus nr 3-16-188, punkt 13; 30.10.2015 määrus nr 315-2293, punkt 13). Raha on äärmiselt likviidne vara ning seda on lihtne mujale kanda. Maksupettuse toimepanemises kahtlustatava isiku puhul on tõenäoline, et ta suunab alles jäävad käibevood mujale. Kohtupraktikas on ka rõhutatud, et mida ulatuslikum on piirang äriühingu varalisetele õigustele, seda kaalukam peab olema vajadus täitetoiminguks loa andmiseks (nt Tallinna Ringkonnakohtu 13.09.2016 määruse nr 3-16-1161, punkt 14).
8.1.Kohus peab maksuhalduri valitud abinõu, mille tulemusel arestitakse SOE KATUS OÜ krediidiasutustes asuvad pangakontod kokku 104 013,15 euro ulatuses, põhjendatuks. Maksuhalduri toodud põhjendused ning taotlusele lisatud tõendid toetavad maksuhalduri abinõu valikut. SOE KATUS OÜ puhul arvelduskontode arestimisele alternatiivseid täitmist tagavaid toiminguid ei ole. Äriühingul puudub registervara ning pangakontodele laekunud vahendid võetakse kiirelt ettevõttest välja (toimiku lk 40-43; vt nt kanded 4 ja 5, 31 ja 32, 46 ja 47 jne). Kuigi ettevõtte majandusaasta aruandest1 nähtuvalt on 2015. aasta kasum 8 661 eurot ning eelmiste perioodide jaotamata kasum 36 466 eurot, siis vähemalt äriühingu pangakontodel märgitud summade ulatuses vabasid vahendeid ei ole. Kohus nõustub maksuhalduri järeldustega, et äriühingu pangakontode ja kassa seis on ajaliselt kiiresti puuduv ning ei peegelda reaaset võimet katta menetluse tulemusel tekkivat maksukohustust. Võimaliku maksuotsuse koostamise aluseks olevatest asjaoludest nähtub, et tegemist on tõenäoliselt maksukohustuslase teadliku ja tahtliku tegevusega ehk maksupettusega. Olukorras, kus maksuhalduril on seni kogutud tõendite alusel tekkinud ratsionaalne kahtlus, et maksukohustuslane on teadlikult osalenud maksupettuse toimepanemises, ei saa põhjendamatuks pidada ka maksuhalduri kahtlust, et maksukohustuslane võib oma tegevusega muuta tõenäoliselt
Kättesaadav elektroonilisest äriregistrist.
määratava maksusumma hilisema sissenõudmise võimatuks või senisest oluliselt raskemaks (Tallinna Ringkonnakohtu 05.04.3016 määrus nr 3-16-321, punkt 11). Seetõttu on maksude maksmisest kõrvale hoidumise vältimiseks vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase maksuotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist maksuotsusega. Arvestades äriühingu maksuõiguslikku käitumist ning et arvelduskontodel asuva raha äriühingust väljaviimine ei nõua palju aega, võib äriühing suure tõenäosusega sellist maksude tasumisest kõrvalehoidmise võimalust ka kasutada. Maksukohustuslase senine käitumine ja võimaliku maksukohustuse suurus osutavad vajadusele kasutada maksuhalduri võimaliku nõude tagamiseks MKS § 130 lg 1 p-s 3 nimetatud abinõu. Arvestades, et oht maksuotsuse täitmisest kõrvalehoidmiseks on suur ning arvelduskontode arestimine on ainuke võimalus maksuotsuse täitmist tagada, on arvelduskontodele aresti seadmine proportsionaalne meede. Sealjuures on maksuhalduri nõusolekul tagatud arestitud pangakonto kaudu äriühingu kohustuste täitmine (MKS § 131 lg 4).
9.Taotluses on märgitud, et maksuhaldur lõpetab SOE KATUS OÜ vastu suunatud täitetoimingud hiljemalt kahe tööpäeva jooksul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui äriühing esitab tagatise MKS § 120 lg 1 p 3, § 121 kohaselt vähemalt suuruses 104 013,15 eurot, valides tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122 loetelule. Maksuhaldur ei ole taotluses märkinud, tagatisega seonduvat juhuks, kui isik peaks valima sellise tagatise liigi, millisel juhul peab tagatis katma ka eeldatavad täitekulud ning milline oleks tagatissumma suurus koos eeldatavate täitekuludega. Kohus ei pea selle selgituse märkimata jätmist puuduseks, mis võimaldaks pidada esitatud taotlust MKS § 1361 lg 2 nõuetele mittevastavaks. Kohus selgitab, et maksukohustuslasel tuleb arvestada asjaoluga, et juhul kui esitatav tagatis ei ole deposiiti makstav rahasumma, peab see lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (MKS § 122).
10.Kohus leiab ülaltoodut arvestades, et taotluse rahuldamine maksuhalduri märgitud viisil ja suuruses on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Prigoda
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.