Intellektuaalse omandi kaitse › Intellektuaalse omandi kaitse

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

MKesitas 06.07.2007 Harju maakohtule hagi EK vastu, paludes kohtul kohustada kostjat lõpetama hageja isikukujutiste, teose „Mimeskid“ ja selle hageja poolsete esituste kasutamine ning sellest ka tulevikus hoiduma, määrata kindlaks kostja poolt hagejale tekitatud kahju suurus ja mõista kostjalt välja nimetatud kahju hüvitis ning tunnistada tühiseks kostja ainuõigus 07.07.2003 registreeritud kaubamärgile nr XXX. Hagiavalduse kohaselt on hageja näol tegemist tunnustatud koreograafi ja tantsijaga, kes lõi 1981 aastal tantsudraama „Mimeskid“, mis esietendus RAT Vanemuises novembris 1981. Tantsuetenduse peaosas esines ainsana hageja ning teos põhines eelkõige hageja loomingul, oskustel ja võimetel ning tema poolt loodud koreograafial, mis väljendus hageja poolt esitatud konkreetsetes poosides, liigutustes ning liikumistes. Teos on ainulaadne ning see saavutas väga laialdase tunnustuse. Hageja on ainus isik, keda tantsuetenduses sisalduvate teoste osadega seostatakse ning hagejale teadaolevalt ei ole seda kunagi kellegi teise poolt esitatud. Etenduse tarbeks koostati kavaleht, plakatid ja bukletid, mille jaoks hageja poolt esitaud esitust fotografeeriti. Kavalehel, plakatitel ja buklettidel kasutati muuhulgas hageja esituses sisalduvate hageja spetsiifiliste ja konkreetsete pooside kujutisi. Nimetatud poose kasutas hageja ainult seoses etendusega „Mimeskid“ ning neid poose kui etenduse fragmente on võimalik seostada vaid hagejaga. Kostja on hagejalt luba küsimata kasutanud hageja selliseid isikukujutisi, hageja poolt loodud teost ja esitust oma logo kujutamisel (EK logo), kusjuures kostja kasutab nimetatud logo ja hageja kujutisi laialdaselt oma tegevuse reklaamimisel, kostja poolt välja antavatel auhindadel, kostja poolt korraldatavatel üritustel jne. 07.07.2003 registreeriti nimetatud logo kostja kaubamärgina (registreeringu nr XXX). Kostja logol kasutatud kujutised on suuremas osas identsed etenduse „Mimeskid“ tarbeks loodud materjalidel kasutatud hageja kujutistega. Kuigi on muudetud ühte hageja poosi (liigutatud kujutise kätt teise asendisse), on kõik poosid pärit etenduse „Mimeskid“ materjalidest ning kujutavad hagejat. Hageja on pöördunud korduvalt kostja poole nõudega lõpetada selline hageja õiguste rikkumine, kuid kostja on hageja pöördumisi eiranud ja suhtunud hageja nõuetesse äärmise lugupidamatusega. Teose „Mimeskid“ puhul on igal hageja poosil väga konkreetne ja täpne tähendus, millega hageja on väljendanud olendeid, olukordi, tundeid jne, kostja logol on aga hageja isikukujutisi hoopis teistsugustes tähendustes, sidudes neid seejuures meelevaldselt suvaliste sümbolite ja seostega, millega hageja ei ole mitte kunagi nõustunud. Eeltoodust tulenevalt on kostja rikkunud nii hageja autori- kui esitaja õigusi, sh õigust teose ja esituse puutumatusele, õigust teose lisadele, õigust teose ja esituse reprodutseerimisele, õigust teose levitamisele ja eksponeerimisele. Kostja tegevus hageja isikukujutise, teose ja esituse lubamatul kasutamisel on õigusvastane ja hagejale kahju tekitav. Kuivõrd hageja on pöördunud kostja poole sellise isikukujutise lubamatu kasutamise lõpetamiseks, kuid kostja on sellest hoolimata jätkanud oma õigusvastast tegevust, on ilmselgelt tegemist kostja tahtliku ja süülise käitumisega. Hageja arvates on ilmne, et kostja tegevus on tekitanud ning tekitaks ka tulevikus hagejale suurt kahju, eelkõige hingelise valu ja kannatuste näol, mistõttu nõuab hageja kostjalt õigustrikkuva käitumise, so hageja isikukujutise, pantomiimiteose „Mimeskid“ ja hageja esituste kasutamise kohest lõpetamist (sh oma logol, auhindadel jne) ning sellisest tegevusest hoidumist tulevikus. Hageja ei ole võimeline hindama talle tekitatud mittevaralist kahju, kuna ta ei ole suuteline arvestama rahasse oma hingelist valu ja kannatusi ning kuivõrd hageja ei oleks mitte mingil tingimusel andnud ka luba oma teose ja esituse kasutamiseks sellisel viisil nagu seda on teinud kostja, ei suuda hageja nimetada ka võimalikku varalist kahju saamata jäänud tulu (ehk litsentsitasu) näol, mistõttu palub hageja määrata talle tekitatud kahju suurus kohtul. Hagejale ei meeldi, et tema kujutis on käesoleval juhul võetud kasutusse ilma tema nõusolekuta, lisaks sellele on kostja hageja isikukujutised meelevaldselt kontekstist välja rebinud, neid osaliselt muutnud, lisanud nendele sobimatuid objekte jne, millega on ära rikkunud kujutistes hageja poolt

väljendatud tunded, nende sisu ja olemuse. Selline käitumine on põhjustanud hagejale tugevaid hingelisi üleelamisi ning valu. Kostja palub kohtul ka tühistada kostja poolt registreeritud kaubamärk nr XXX, kuivõrd kostja kaubamärgi registreering rikub oluliselt hageja õigusi tema isikukujutisele aga samuti teosele „Mimeskid“ ja selle esitusele ning on seega vastuolus kaubamärgiseadusega (§ 10 lg 1 p 6). Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja oma vastuses kohtule hagi ei tunnistanud. EK tähis võeti avalikult kasutusele 1995 aastal ning tähisel on kujutatud inimfiguuride stiliseeritud kujutisi koos erinevaid kultuurivaldkondi tähistavate sümbolitega. Tähisel on kasutatud inimfiguuri siluette sarnaselt piktogrammide kasutusega infograafikas ning selline tehnika on graafika valdkonnas üldtuntud ja maailmas laialt levinud. Kostja korraldas 1995 aastal konkursi logo, logotüübi ja firmabloki kujunduse saamiseks. Konkursi võitis VJ, kellega sõlmiti leping logo ja logotüübi kujunduse müümise ja kujunduse üleandmise kohta. VJ kasutas oma ütluste kohaselt töös kujundeid oma varasemast loomingust, kavandite loomisel valis ta sobivad kujundid ning paigutas need koos teiste elementidega tervikuks. VJi ütluste kohaselt ei olnud tema eesmärk luua tähist, mis kajastaks tantsuetendust „Mimeskid“, ta ei olnud etendust „Mimeskid“ näinud ega ole ka tuttav hageja loominguga. Varasemaks loominguks oli plakat etendusele „Mimeskid“, mille VJ kujundas 1981 aastal koostöös fotograaf EK, plakat loodi ja trükiti enne tantsuetenduste algust. Nimetatud plakati kujundite loomiseks poseeris hageja stuudios, valminud fotodest tehti valik ning seejärel toimus ümberjoonistamine, mille käigus tekkisid kujundid, mida kasutati etenduse plakatil. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud isikukujutiste kasutamist. Kaubamärgiseaduse järgi on kaubamärk tähis, millega on võimalik eristada ühe isiku kaupa või teenust teise isiku samaliigilisest kaubast või teenusest, seega on kaubamärk mis tahes märk, tähis, sümbol, mida kauba tootja või teenuse pakkuja kasutab oma toote või teenuste identifitseerimiseks. Sümboli omadused tulenevad sellest, mida tema kaudu teada saadakse – konkreetne ese, vorm ja geomeetriline kujund võivad tähistada abstraktset mõistet, millel pole midagi ühist teda tähistava utilitaarse keskkonnaga. Samasugune sümboolika on kasutusel ka kostja tähisel, kus erinevad figuurid koos täiendava atribuutikaga on erinevate kultuurivaldkondade üldistatud sümbolid. Kostjal ei ole olnud tahet ega eesmärki kujutada kaubamärgi tähisel hagejat, samuti ei ole kostja tähise kasutamisel loonud seoseid hageja isikuga. Kostja hinnangul on tähisel kujutatud naisekeha siluett abstraktne sümbol ja sellest ei ole võimalik tuletada, millise isikuga on tegemist. Kaubamärgi kujunduses kasutatud naisekeha siluetil ei ole konkreetse inimesega seotud portreelist sarnasust ja konkreetsetele inimestele iseloomulikke tunnuseid. Ühiskond näeb kostja tähisel kujutatud naisefiguurides sümbolit ning ühiskonnal puudub võimalus seostada sümboleid konkreetse isikuga. Hageja ei ole tõestanud, et kaubamärgi tähisel kujutatud naisekeha siluett on hageja isikukujutis – tõendatud on ainult hageja emotsionaalne seos etenduse „Mimeskid“ plakatil kujutatud sümbolitega. Koreograafiateoses või pantomiimis kasutatud inimkeha poos ei ole iseseisev originaalne teos, koreograafiateos ja pantomiim kui autoriõigusega kaitstavad teosed tekivad siis, kui inimkeha kaasabil on loodud originaalne liikumine, erinevate pooside järjestus ning liikumise seade jne. Tähisel on kasutatud 4 erinevat poosi, mis on väljendatud naisekeha siluetina koos vastavate sümbolitena. Inimese silm tajub objekte sujuvalt liikuvatena juhul kui ühes sekundis toimub vähemalt 24 kaadri muudatust. Inimkeha poolt väljendatud liikumine 1/24 sekundi jooksul ei saa seega olla koreograafiateos autoriõiguse tähenduses, samuti ei ole neli poosi teos, sest neli erinevat poosi ei väljenda liikumist (nagu ka neli erinevat nooti ei ole autoriõiguse mõistes teoseks). Graafilises teoses kasutatud poosid ei saa rikkuda koreograafiateose autori autoriõigusi, sest ei toimu teose või selle osa reprodutseerimist. Kostja kaubamärgi tähisel kasutatud naisekeha siluett ja selle poosid on üldselvinud asendid. Iga poos, mis on inimkehaga väljendatud, ei saa olla autorikaitse objektiks. Kostja kaubamärgi tähisel kasutatud siluettide autor on VJ, tähise kujunduse inspiratsiooniks on VJ ja EK kujundatud plakati „Mimeskid“ inimfiguurid, Nimetatud siluetid on tekkinud graafilise kujundamise protsessi käigus ning autoriõigus nimetatud plakatile, seega ka kõigele, mis plakatil on kujutatud, kuulub VJ ja EK. Lisaks juhib kostja tähelepanu ka asjaolule, et

hageja ei ole teose „Mimeskid“ ainuautor (autoriks on ka KK), samuti ei ole hageja tõendanud, et etenduse varalised autoriõigused kuukuvad talle (teos on loodud teatrile Vanemuine ja hagimaterjalidest ei nähtu hageja ja teatri vaheline õiguslik suhe). Kaubamärgi nr XXX ainuõiguse tühistamiseks puudub õiguslik alus. Kostja on eelnevalt põhjendanud, et ta ei kasuta kaubamärgi tähisel isikuportreed (isikukujutist), samuti ei ole kaubamärgi kujunduses kasutatavad inimkeha siluetid autoriõiguse kaitstavad koreograafiateosed ja selle esitus. Hageja ei ole ka tõendanud kahju tekkimist ning põhjuslikku seost kostja tegevuse ja kahju tekkimise vahel. Hageja ei ole tõendanud kostja tegevuse õigusvastasust ega seda, millisel viisil on kostja tegevus vastuolus heade kommetega. Mõistlikke asjaolusid eeldades ei ole võimalik tuvastada kostja kaubamärgi tähises konkreetset füüsilist isikut, kuid isegi juhul, kui kohus leiab, et kostja on kasutanud hageja isikukujutist, teost ja esitust, siis väide, et isikukujutise ja autoriõiguse isiklike õiguste vastase tegevusega tekitati hingelist valu ja kannatusi, ei ole piisav kahjunõude rahuldamiseks. Riigikohus on lahendis 3-2-1-11-04 leidnud, et rahalise hüvitise väljamõistmise aluseks ei saa olla üksnes kannatanu hingelised üleelamised, kannatanul tekkinud piinlikkusetunne ja ajutine meeleolu langus. Graafikateoste loomisel on tavaline, et autori mõtlemise sisu tuleb mitmest eri allikast, kuuldust-nähtust, kogemustest jne ning sellisel viisil teoste loomine ei ole vastuolus heade kommetega. Kostja arvates ei ole kahju hüvitamise nõudes põhjendatud õigusvastasus ja seetõttu tuleb kahju hüvitamise nõue jätta rahuldamata. Kostja leiab ka, et hageja nõuded on aegunud.

MENETLUSE KÄIK

Hageja kostja vastuses märgitud seisukohtadega nõus ei olnud. Jääb arusaamatuks kostja väide nagu poleks hageja tõendanud tema isikukujutise kasutamist kostja logol – kostja on ise oma vastuses kirjeldanud kostja logo kujunemise protsessi ning sellest nähtub üheselt, et logo kujundamisel on kasutatud hageja tantsupoosidest tehtud fotode alusel loodud kujundeid. Käesolevas asjas ei oma ka mingit tähtsust, kas ja kuidas näeb kostja tähisel olevaid hageja kujutisi ühiskond ning kas ühiskonnaliikmed tunnevad kujutistes ära hageja, oluline on hoopis see, et hageja näeb kostja logol iseennast ning ei soovi seda. Hageja ei ole kunagi andnud luba kostjale oma kujutise ükskõik milliseks kujutamiseks. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, et koreograafiateoses või pantomiimis kasutatud inimkeha poos ei saa olla kaitstud teosena – koreograafiateos või pantomiim väljenduvadki suures osas erinevates poosides, mis annavad edasi erinevaid situatsioone, mõtteid jne. Iga hageja kujutatud poos tähendab midagi, seega ei saa hageja poolt loodud poose käsitleda kujunditena. Veel vähem saab hageja poose käsitleda üldlevinud asenditena, mis tähendaks seda, et sellise poosi võiks iga inimene vaevata igas olukorras võtta. Iga hageja kujutatud poosi järele tegemine ükskõik kelle poolt nõuaks pingutamist ja harjutamist. Kostja logol olevate hageja kujutiste aluseks on olnud fotod etendusest „Mimeskid“ ning nimetatud fotode jaoks esitas hageja oma koreograafiateose, mida fotografeeriti ning millest valiti tantsuetenduse plakati jaoks välja parimad. Seega on tegemist fotodega teosest ehk teose reprodutseerimisega. Kostja väited sellest, et logo tegemisel on kasutatud VJi, mitte hageja loomingut on demagoogilised. Arusaamatud on kostja väited, et ei ole võimalik hinnata, kellele kuuluvad tantsuetenduse „Mimeskid“ autoriõigused ning kostja ei ole tõendanud, et autoriõigused kuuluksid kellelegi teisele peale hageja. Hageja arvates on antud juhul vaieldamatult tegemist koreograafiateose esitusega ning kostja logol on kasutatud fragmente nimetatud esitusest ehk reprodutseerimisest. Tulenevalt AutÕS § 67 lg 2 pst 5 on sellised fragmendid esitusest kaitstavad autoriõigustega kaitstavate õigustega. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, et ei ole tõendatud kahju tekkimine hagejale, põhjuslik seos kostja tegevuse ja kahju tekkimise vahel ning kostja tegevuse õigusvastasus. On vaieldamatult tõendatud, et kostja on hageja õigusi rikkunud, mistõttu on tõendatud ka kostja tegude õigusvastasus. Isiku isiklike õiguste, autoriõiguste ja nendega kaasnevate õiguste rikkumine on juba oma olemuselt kahju tekitav ning seda asjaolu ei peagi eraldi tõendama. Õiguspärasel käitumisel kostja poolt ei oleks hagejale kahju tekkinud – hagejale ei oleks tekkinud üleelamisi, kannatusi ja valu, samuti oleks hageja kostja õiguspärase käitumise korral olnud õigustatud saama tasu.

Hageja ei nõustu ka ühegi kostja taotlusega aegumise kohaldamiseks. AutÕS § 38 lg 1 kohaselt kehtivad autoriõigused teosele kogu autori eluaja jooksul ja 70 aastat pärast tema surma. Hageja on käesoleval hetkel elus. Autoriõiguse § 74 lg 1 p 1 järgi kehtivad autoriõigusega kaasnevad õigused teose esitaja suhtes 50 aastat teose esmakordsest esitamisest arvates. Teose „Mimeskid“ esmaesitlus oli 1981 aastal. Seega kuulusid hagejale hagi esitamise hetkel ja ka käesoleval ajal õigused teosele „Mimeskid“ ja selle esitlusele, sh õigus lubada ja keelata vastava teose ja selle esituse kasutamist ning hageja nõuded ei saa kuidagi olla aegunud. Aegunud ei saa olla ka hageja õigus oma kujutisele, kuivõrd seaduses selle õiguse kehtivuse osas tähtaegu sätestatud ei ole ning hageja nõue kaubamärgi ainuõiguse tühistamiseks – KaMS § 52 lg-s 5 sätestatud hagi esitamise 5-aastane tähtaeg ei olnud hagi esitamisel veel möödunud. Kuivõrd kostja rikub hageja õigusi jätkuvalt, ei saa olla aegunud ka hageja nõue kahju hüvitamiseks. 10.05.2010 toimunud kohtuistungil jäi hageja varasemate seisukohtade juurde ja vaidles vastu aegumise kohaldamisele. Kujund on autoriõiguse seaduse tähenduses midagi muud, tegu on tantsuetenduse erinevate fragmentidega ja need moodustavad isegi teatud osa sellest tantsuetendusest ja reprodutseerimiseks loetakse ka osalist jäädvustamist ja fotol saabki osa jäädustuseks olla staatiline mitteliikuv kujutis. Tähtis on see, et VJ teadis, et tegu konkreetse inimesega ja fotode kujutis on logoga identne. Ka siis, kui keegi teine peale isiku enda ei tunne isiku kujutist ära on tal õigus ikka nõuda oma kujutise kasutamise lõpetamist. Logol on tegu hageja isiku, tema teose ja tema esitusega ja kõik nimetatud tegevused nõuavad isikult luba või nõusolekut ja vastavat tõendit nõusoleku kohta esitatud ei ole. Tegemist ei ole sümboliga, hageja näeb selles enamat kui iseennast, pooside arv ei mägi rolli, oluline on, et kas need moodustavad viite mingile konkreetsele asjale, milleks antud hetkel on etendus. Kultuurkapital ei ole pädev hindama seda, kas asi kvalifitseerub teosena ja ka ei ole kostja esitanud ühtki tõendit selle kohta, et tegu teosega. Kostja jäi kohtuistungil varasemate seisukohtades juurde, leidis, et nõuded on aegunud ega nõustunud, et tegu on isikukujutise, teose või esituse kujutamisega.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja ja kostja seisukohad ning tunnistaja ütlused, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Hageja on esitanud nõude oma isiklike õiguste kaitseks ning autoriõigusest tuleneva nõude, lisaks on hageja esitanud nõude ka kostjale kuuluva kaubamärgi tühiseks tunnistamiseks ning kahju hüvitamiseks. Asja lahendamiseks on vaja välja selgitada, milles seisneb isiku kujutise kaitse, mil määral ja millisele isikute ringile peab olema isik äratuntav ning seejärel peab tuvastama, kas vaidlusalusel kujutisel on hageja selliselt äratuntav. Autoriõigusest tuleneva nõude lahendamiseks tuleb välja selgitada, kas tegemist on teose või teose esitamisega, kas teost on reprodutseeritud Kaubamärgi tühistamise nõude lahendamiseks on vajalik välja selgitada, kas on olemas varasem õigus, mida kaubamärk rikub. Varalise ja mittevaralise kahju hüvitamine saab kõne alla tulla siis, kui on välja selgitatud hageja õiguste rikkumine kostja poolt st kostja õigusvastane tegevus ja põhjuslik seos kahju tekkimise ja kostja teo vahel. Vaidlus käib absoluutsete õiguste üle, seega on õiguse rikkumise tuvastamiseks vaja välja selgitada, kas hagejal on olemas õigus mida kaitsta ja kas seda on kostja poolt rikutud. Kahju suuruse määramise on hageja jätnud kohtu otsustada VÕS § 127 lg 6 alusel, seega ei ole vaja kindlaks teha kahju suurust. Kohus selgitab välja ka nõuete aegumise tähtajad, sest kostja on esitanud ka aegumise vastuväite.

Isiku kujutise kaitse nõue Seadusest tuleneva õiguse aegumistähtaeg on TsÜS § 149 järgi 10 aastat. Kohtu arvates peab seadusest tulenev nõue olema sätestatud materiaalõiguses mitte pelgalt põhiseaduses. Põhiseadus sätestab üldised põhimõtted, õigused ja vabadused mh ka õiguse eraelu kaitsele, kuid nõudeõigus isiklike õiguste kahjustamise puhul tuleneb siiski VÕS § 1046 sätetest. Isiku kujutise kaitse sätestas võlaõigusseadus, mis hakkas kehtima 1.07.2002. Varasemalt reguleeris isiku eraelu kaitset TsÜS (kuni 30.06.2002 kehtinud redaktsioon), mille § 23-25 sätestasid nõudeõiguse au teostamise, eraelu puutumatuse rikkumise ja isiku nime kasutamise korral. Eraelu all peeti silmas isiku eluruumi sisenemist või kinnisasjal viibimist; isiku ja tema valduses olevate asjade läbiotsimist; isiku poolt või temale posti, telegraafi, telefoni või muul üldkasutataval viisil edastatavate sõnumite saladuse rikkumist, samuti isiku käsikirjade, kirjavahetuse, märkmete ja muude isiklike dokumentide või andmete kasutamist; isiku sidevahendite kaudu teabe saamist või nende töö katkestamist; isiku eraelu vaatluse all hoidmist; andmete kogumist isiku eraelu kohta. Kohus võis ka muu tegevuse tunnistada eraelu puutumatuse rikkumiseks. Kohus asub seisukohale, et sõnaselgelt sätestas seadusandja isiku õiguse oma kujutise kaitsele siiski alates 1.07.2002 ning seetõttu ei ole hageja nõue aegunud. Eestis puudub isiku kujutise kaitse kohta väljakujunenud kohtupraktika. Kohtu arvates on võimalik isiku kujutise kaitse õigust sisustada läbi teiste, sarnase õiguskorraga riikide kohtupraktika. Saksa Liitvabariigi Frankfurt am Maini maakohus on oma 19.01.2006 otsuses (Aktenzeichen 2/03 O 468/05) selgitanud, et kujutisena tuleb käsitleda füüsilise isiku kujutamist kolmandatele isikutele äratuntaval viisil. Enamasti tuleneb äratundmine näojoontest. Kui kujutatava nägu ei ole äratuntav, võib olla piisavaks ka see, kui isik on äratuntav tulenevalt isikule omastest teistest tunnustest ja need on pildi kontekstile tuginedes arusaadavad. Avaldaja peab respekteerima isiku erasfääri ja vajadust anonüümsusele. Sarnasele seisukohale on jõudnud ka Hamburgi maakohus oma 27.02.2009 lahendis (Aktenzeichen 324 O 703/08). Euroopa inimõiguste kohus on oma 24.juuni 2004 otsuses kohtuasjas Caroline von Hannover v Saksamaa sedastanud, et isiku eraelu puutumatus hõlmab endast õigust oma kujutisele, mida ei tohi ilma isiku nõusolekuta avaldada. Isikul peab olema õigus kontrollida oma kujutise kasutamist. Kohus asub isiku kujutise kaitse osas seisukohale, et VÕS § 1046 lg 1 eesmärgiks on kaitsta ühelt poolt isiku õigust oma kujutisele selleks, et seda ei saaks kasutada ära ärilisel eesmärgil ilma tasu maksmata. Sellises olukorras on isikul õigus oma kujutisele sarnaselt kaubamärgi funktsiooniga. Teisalt kätkeb see isiku õigust eraelu puutumatusele st isikul peab olema õigus otsustada millal ja kellele tema kujutist avalikustatakse. Isiku kujutamisel on üldjuhul vajalik tema nõusolek, kui isik on kujutisel äratuntav. Äratuntavus võib tuleneda eelkõige sellest, et isiku näojooned on kujutisel arusaadavalt avaldatud, kuid äratuntavus võib ilmneda ka seonduvatest asjaoludest. Eelkõige selgitavast tekstist või sündmuse kontekstist, mille kohta foto avaldati. Näiteks pressis avaldatule omane silmade kinnikatmine musta ruuduga ei pruugi kõrvaldada äratuntavust. Isiku kujutise äratuntavus võib tuleneda ka mõnest eriti isikupärasest välimuse detailist nagu nina- või kõrvade kuju. Järgnevalt tuleb tuvastada, kas Kultuurkapitali kaubamärgil on äratuntavalt kujutatud hagejat või mitte ja kui on, siis kas selleks on olemas hageja nõusolek. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et „Mimeskide“ plakatil olevad kujutised on saadud järgmisel viisil: Hageja poseeris fotostuudios fotograafile, etendades lavastusele iseloomulikke poose, see tegevus pildistati üles ning fotodest vormistati kujutised, mida võib afišil näha.

Tunnistaja V.J ütlustega on tõendatud, et fotodest silueti saamiseks joonistas ta need käsitsi ümber, töötas ümber ja üldistas fotodel kujutatud poose. Tunnistaja sõnul oli hageja plakati valmimisel sellega nõus. Kultuurkapitali logo tegemisel üldistas ja töötas tunnistaja siluette veel ümber. Kohtule esitatud Interneti andmebaaside väljavõtetest nähtub, et erinevate poosidega kujutiste kohta on olemas andmepangad, kust on üldsusel võimalik kujutisi osta. Kohus asub seisukohale, et lavastuse plakatil hageja kujutamine oli õiguspärane, sest selleks oli olemas hageja nõusolek. Hageja poseeris vabatahtlikult fotode jaoks ning hiljem kiitis plakati kujunduse heaks, seda saab käsitleda kui nõusolekut. Hageja ei ole küll oma nõuet rajanud plakatil kujutise kasutamise õiguspäratusel, kuid on sellise argumendi siiski esitanud ja kohus peab vajalikuks sellele vastata. Kohtule esitatud „Mimeskide“ lavastuse kavalehest ning ajaleheartiklitest, samuti kohtuistungil vaadatud salvestisest selgub, et tantsulavastuse „Mimeskid“ iseloomulikuks osaks olid tantsija poolt võetud erinevad poosid. Kõrvutades lavastuse plakatit, siluettide aluseks olevaid fotosid ja kultuurkapitali kaubamärki leiab kohus, et inimsiluetil ei ole siiski iseloomulikke või eripäraseid jooni, mis seostaks siluetti üksnes hagejaga. Ilma nägu kajastamata ei ole siluettidelt hagejat võimalik ära tunda (tl 26 II kd). Ilma nägu kajastamata on tegemist lihtsalt naise figuuriga. Kultuurkapitali kaubamärgil ei ole juures ka selgitavat teksti või muid atribuute, millele tuginedes võiks aru saada, et tegemist on hagejaga. Teose ning esituse lubamatu kasutamise nõue Seadusest tuleneva õiguse aegumistähtaeg on TsÜS § 149 järgi 10 aastat. AutÕS § 81 7 sätestab autori nõudeõiguse, seega on tegemist seadusest tuleneva nõudega. Hageja heidab kostjale ette hageja teose osa kasutamist kaubamärgil. Kostja võttis vaidluslause logo kasutusele 1995 aastal, sellel ajal pidi hageja oma teose osa kasutamisest ja õiguste rikkumisest ka teada saama. Hageja väited selle kohta, et ta ei elanud Eestis ja seetõttu ei saanud ta teada oma õiguste rikkumisest, ei ole tõsiseltvõetavad. Hageja on pidevalt rõhutanud, et tema ja tema lähedased, kes elavad Eestis, on olnud kostja kaubamärgi kasutamisest teadlikud ja nende elu on seetõttu häiritud. Esialgses hagiavalduse lisas 9 (tl 137 I kd) on hageja leidnud, et kostja on tema õigusi rikkunud 90ndate aastate algusest peale, väidab ka seda, et 1997 aastal teadis ta kaubamärgi kasutamisest. Kohus asub seisukohale, et hageja autoriõigusest tulenev nõue on aegunud. Hageja sai oma sõnul õiguste rikkumisest teada hiljemalt 1997 aastal, konkretiseerimata on täpne aeg. Avalikku kasutusse on kostja kaubamärk läinud 1995 aastal, konkretiseerimata on täpne aeg. Hagi on esitatud 03.07.2008, seega kindlasti pärast 10 aasta möödumist õiguste rikkumisest teada saamisest. Kohus möönab, et aegumise puhul ei ole menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt vajalik nõude sisuline analüüs. Kohus peab siiski vajalikuks märkida, et hagejat saab pidada tantsulavastuse esitajaks ja autoriks, sest kavalehel on ta märgitud lavastajana. Hoolimata sellest, et teose muusika ja käsikirja autorid on teised isikud, ei takista see asjaolu hagejal oma õigusi kaitsta. Hageja nõude esitamine ei saa olla sõltuvuses lavastuse muusika ja käsikirja autorite tegevusest. Lavastuse plakati autoriks on V.J , mille üle pooltel vaidlust ei ole. Kohus leiab, et tantsulavastuse kui teosena saab käsitleda tantsulavastust kui tervikut st muusika saatel kindlas järjestuses esitatavat liikumist mitte lavastuse üksikuid fragmente. Teose osad on

küll iseseisvalt kaitstavad, kuid lavastuses kasutatud poose iseenesest ei saa käsitleda ka teose osadena. Kindlasti nõuab teatud pooside sissevõtmine keha treenitust, kuid see ei muuda inimkeha asendeid teoseks. Seetõttu leiab kohus, et hagejat ei saa pidada tantsulavastuses kasutatud ja plakatil fikseeritud pooside autoriks, sest poosid ei ole teosed, mis oleks AutÕS § 4 lg 1 järgi autoriõigusega kaitstavad. Teose reprodutseerimiseks tuleb AutÕS § 13 lg 1 p 1 järgi pidada teosest või teose osast ühe või mitme ajutise või alalise koopia otsest või kaudset tegemist mis tahes vormis või mis tahes viisil Kohus leiab, et tantsuteose üksikute fragmentide fotode põhjal valminud siluetid ei ole siiski käsitletavad tantsuteose reprodutseerimisena. Sellist tegevust saab käsitleda fotodest uue teose loomisena. Teose esitamiseks saab pidada teose osalist või terviklikku uuesti ette kandmist mitte fotosid ega fotode põhjal tehtud siluette. Kaubamärgi ainuõiguse tühistamise nõue KaMS § 52 lg sätestab, et asjast huvitatud isik võib esitada hagi kaubamärgiomaniku vastu tema ainuõiguse tühiseks tunnistamiseks käesoleva seaduse §-des 9 ja 10 sätestatud õiguskaitset välistava asjaolu olemasolul, kui see asjaolu oli olemas ka kaubamärgi registreerimise otsuse tegemise ajal. KaMS § 52 lg 2 p 1 järgi võib kaubamärgi ainuõiguse tühistamise nõude esitada hiljemalt 5 aastat pärast kaubamärgi kasutamisest teada saamist. Kohus ei nõustu kostja esindaja seisukohaga, et aegumistähtaja kulgemise algust tuleb pidada kaubamärgi registreerimist V.J nimele. Nõudena saab käsitleda konkreetsetest asjaoludest tulenevat nõuet konkreetse isiku suhtes. Kaubamärgi tühistamise nõude aegumist tuleb hakata arvestama kaubamärgi registreerimisest kostjale ning selle nõude aegumise tähtaeg ei ole saabunud. V.J kaubamärgiregistreering tühistati tema palvel ja kostja esitas uue taotluse. Seega ei läinud varasema kaubamärgiga seotud õigused kostjalt hagejale üle. Hageja kaubamärgi puhul oli tegemist täiesti uue taotlusega ja ka erineva (kombineeritud) kaubamärgiga. Kohus leiab, et hagi saab esitada alles pärast kaubamärgi registreerimist, kuid nõude aegumine on seotud hageja kaubamärgi kasutamisest teada saamisega. Hageja oli teadlik küll tähise kasutamisest enne kaubamärgi registreerimist, kuid kuna enne 7.07.2003 ei olnud tegemist registreeritud kaubamärgiga, sai hagi aegumine kulgema hakata alles kaubamärgi registreerimisest. Hagi esitamise ajaks ei olnud viie aastane tähtaeg möödunud, seega ei ole hagi selle nõude osas aegunud. Pooled ei vaidle selle üle, et kaubamärk nr 29412, mis kujutab endast üksnes praegust kultuurkapitali kaubamärgi kujundilist osa registreeriti V.J nimele 6.septembril 1999, vastavalt 29.12.1997 esitatud taotlusele. Kaubamärk nr XXX, mis on kombineeritud kaubamärk ja koosneb sõnalisest osast ja kujundilisest osast, registreeriti kostja nimele 7. juulil 2003, vastavalt 10.02.2000 esitatud taotluse alusel. KaMS § 10 lg 1 p 6 sätestab, et õiguskaitset ei saa kaubamärk mille kasutamine kahjustab varasemat õigust nimele, isikuportreele, kinnistu nimetusele, arhitektuuriobjekti nimetusele või kujutisele, autoriõiguse või tööstusomandi esemele või muud varasemat õigust. Kohus leiab, et isikuportreed tuleb tõlgendada laiendavalt, see tähendab mitte üksnes portreed selle tavapärases mõttes vaid ka isiku kujutist laiemalt, kuid see kujutis peab olema selgelt identifitseeritav konkreetse isikuna. Kohus jõudis eelnevalt järeldusele, et hageja ei ole kostja kaubamärgil identifitseeritav, tegemist ei ole hageja isikuportreega ja seega ei saa olla tegu ka teise isiku varasema õigusega, mis oleks takistuseks kaubamärgi registreerimisel ja aluseks ainuõiguse tühistamisel.

Kahju hüvitamise nõue Kohus leiab, et menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt ei pea kohus analüüsima hageja poolt esitatud kahju hüvitamise nõuet, kuna kostja ei ole hageja õigusi rikkunud. Kahju hüvitamisel peavad kõik kahju hüvitamise komponendid olemas olema. Kahju hüvitamise aluseks on kostja õigusvastane tegevus, põhjuslik seos kahju ja kostja tegevuse vahel, kahju olemasolu ja kostja süü. Kasvõi ühe nimetatud komponendi puudumisel ei ole võimalik kahju hüvitamise nõuet rahuldada. Menetluskulude jaotus Hagi rahuldamata jätmisel tuleb TsMS § 162 lg 1 järgi üldjuhul jätta menetluskulud hageja kanda. Käesolevas kohtuasjas on hageja saanud riigi õigusabi ja menetlusabi. Kostjat on esindanud kultuuriministeeriumi ametnik. Kohus võib menetlusabi ja riigi õigusabi osas võtta seisukoha kohtuotsuses. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda, kuid hagejal ei ole kohustust hüvitada riigilõivu ja riigi õigusabi tasu. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.