Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Lea Aavastik
Otsuse tegemise aeg ja koht
31. mai 2010, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1
Tsiviilasja number
2-10-14641
Tsiviilasi
Margo Rääk hagi MTÜ Iseseisev Elu vastu töövaidluses
Tsiviilasja hind
8 803.30 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja Margo Rääk, kostja MTÜ Iseseisev Elu, rk 80001775, asukoht Peetri 26, 50303 Tartu. kostja esindaja vandeadv Marina Valge, [email protected]
Menetlus
Kirjalik
Rahuldada Margo Rääk hagi MTÜ Iseseisev Elu vastu töölepingu üleütlemise hüvituse väljamõistmiseks hagi õigeksvõtmise tõttu. Välja mõista MTÜ-lt Iseseisev Elu keskmine töötasu 8 803 (kaheksa tuhat kaheksasada kolm) krooni 30 senti Margo Rääk kasuks. Hagi õigeksvõtul põhinev otsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hageja nõue ja põhjendused MTÜ Iseseisev Elu lõpetas kostjaga sõlmitud töölepingu TLS § 88 lg 1 p 3 alusel 01.12.2009 päevapealt, etteteatamistähtaega järgimata. Hüvitist tööandja vähem etteteatamise eest ei maksnud. Töövaidluskomisjon rahuldas 08.02.2010 otsusega töötaja nõude osaliselt ning mõistis välja hüvitise ülesütlemisest vähem etteteatatud aja eest 30 kalendripäeva ulatuses summas 7 390
krooni. Hageja on seisukohal, et tema keskmine töötasu on arvutatud valesti. Tööandja luges keskmise palga arvutamise vajaduse tekke kuuks jaanuari 2010 ja lähtus 2009 a detsembri, novembri, oktoobri, septembri, augusti ja juulikuu palgast. Hageja on seisukohal, et tema töösuhte lõppemise tõttu detsembris on ka keskmise palga arvutamise vajaduse tekke kuu detsember 2009 ning eelnevad kuus kuud algavad novembrist. Selliselt arvutades on hageja hüvitise suurus 8 803.30 krooni, mitte kostja arvutuste alusel töövaidluskomisjoni poolt välja mõistetud 7 390 krooni. Margo Rääk vaidlustas töövaidluskomisjoni otsuse kohtus osaliselt, paludes kostjalt välja mõista hüvitis 8 803.30 krooni. Kostja vastuväited Kostja ei vaidle vastu hagiavalduses toodud töölepingu lõpetamise asjaoludele. Töösuhe kestis vastavalt töölepingule nr 127/2005, 04.04.2005 selle hetkeni, kui hagejale teatati 01.12.2009 pärastlõunal töölepingu erakorralisest ülesütlemisest. Hagejaga sõlmitud töölepingu lõpetamise dokumendid vormistati 1. detsembri 2009 kuupäevaga. Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määruse nr 91 alusel „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“ § 2 lg 2 kohaselt keskmine töötasu arvutatakse arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud töötasust. Seega oli vajaduse tekke kuuks detsember 2009. Kostja võtab hagi õigeks. Tegemist on kostja raamatupidaja eksimusega, kes väljastas töövaidluskomisjonile hageja keskmise tasu õiendi, lugedes vajaduse tekke kuuks jaanuari. Kostja palub hageja menetluskulud tema enda kanda jätta, sest kostja võtab hagi kohe õigeks. Hageja oleks võinud enne hagi esitamist pöörduda otse kostja poole ning viga oleks saanud parandatud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Vastavalt TsMS §-le 440 lg 1 ja lg 3 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Pooled on ühisel seisukohal, et hagejale hüvitise arvestamisel tuleb lähtuda ajavahemikust juuni kuni november, so 6 kuud enne detsembrit 2009, tulenevalt Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrusega nr 91 kehtestatud Keskmise töötasu maksmise tingimuste ja korra §-st 2 lg 2. Kostja ei vaidlusta tl-l 9 olevat hageja arvestust, mille kohaselt on hagejal õigus saada hüvitist töölepingu ülesütlemise etteteatamata jätmise aja eest 8 803.30 krooni. Kostjalt tuleb hageja kasuks nimetatud summa välja mõista brutotöötasuna. TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda TsMS § 168 lg 6 alusel, sest kostja võttis hagi kohe õigeks. Hageja ei ole kostja eksimusele eelnevalt tähelepanu juhtinud ning vastavasisulist nõuet esitanud. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.