26. mai 2010 kell 16.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-08-67870
Tsiviilasi
IAS-i hagi OÜ väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
26 659,90 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja IAS (registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Taivo Ruus (Advokaadibüroo Ruus, Koch & Vabamets, asukoht Tartu mnt 2, 10145 Tallinn) Kostja OÜ E(registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja Andrei P
Kohtustungi toimumise aeg
06.04.2010
Kohtuistungil osalesid
Hageja lepinguline esindaja vandeadvokat Taivo Ruus Kostja lepinguline esindaja Andrei P
Evastu
26 659,90
krooni
ja
viiviste
RESOLUTSIOON
Jätta IAS-i hagi OÜ E vastu 26 659,90 krooni ja viiviste väljamõistmiseks rahuldamata.
2.Menetluskulude jaotus Mõista menetluskulud täies ulatuses välja IAS-ilt OÜ-u E kasuks. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Asjaolud
1.18.04.2006 sõlmisid pooled ja AS Nordea Finance Estonia liisingulepingu , mille kohaselt andis AS Nordea Finance Estonia kostjale kasutada teleskooplaaduri M MT 1740 SLT (edaspidi seade). Seade anti üle 03.05.2006 vara vastuvõtuaktiga (tl 6-20). Hageja nõue ja põhjendused
2.Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 26 659,90 krooni, viivised 16 817,56 krooni ja tulevikus sissenõutavaks muutuvad viivised kuni nõuete kohase täitmiseni, summalt 22 466,90 krooni arves sätestatud määras, s.o 0,15% kogu võlgu olemast summast päevas ja summalt 4 193 krooni seaduses sätestatud määras kogu võlgu olevast summast päevas ning menetluskulud. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 76 lg 1, § 94 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1.
3.Aprillis 2007 ilmnesid kostja väitel seadmel puudused ning kostja andis seadme garantiiremondi teostamiseks üle hagejale, esitades puuduste kõrvaldamise nõude (tl 21). Hageja testimise käigus garantii all kuuluvatel seadme osadel defekte ei leidnud. Samas kulutas hageja vigade otsimise peale väga palju aega, kuid näitas üles head tahet ning võttis enda kanda garantiihoolduse käigus tuvastatud orbitrooli maksumuse ja vahetamise, hüdrolvoolikute maksumuse ja vahetamise ning masti kaitselapi maksumuse ja vahetamise kulu, mis garantii alla ei käinud, mille kohta edastas hageja kostjale 18.05.2007 sellekohase teate (tl 22-25) ja arve ülejäänud remonttööde teostamise eest summas 22 466,90 krooni, maksetähtajaga 14.06.2007 (tl 26-31). 31.05.2007 saatis hageja kostjale märgukirja, milles märkis, et seade on töökorras alates 16.05.2007 ja palus seadme hageja territooriumilt ära viia ning tasuda arve (tl 32).
4.06.07.2007 esitas kostja hagejale uuesti nõude seadme tehniliseks kontrolliks, mille tulemusena teostas hageja uuesti seadme kontrolli ning tuvastas, et seade vastas valmistajatehase näitajatele. Remonttööde teostamise kohta esitas hageja kostjale arve summas 4 193 krooni, maksetähtajaga 09.07.2007 (tl 33-36). Seade läks peale remonti tagasi kostja valdusesse
5.26.09.2007 saatis hageja kostjale pretensiooni ja nõudekirja, milles palus tasuda maksmata arved ja 608013 kokku summas 26 659,90 krooni ja viivise summas 4 001,70 krooni (tl 37-39). Kostja arveid ei tasunud.
6.Hageja on kostjale arvestanud viivist tulenevalt arvest 0,15% iga viivitatud päeva eest tasumata summast ja arve alusel 0,0301% päevas, kokku 16 887,48 krooni (tl 40).
7.Tulenevalt kostja vastusest märgib hageja, et kostja on oma pretensioonis viidanud konkreetsetele vigadele, mille parandamist kostja soovis, kuna hageja poolt teostatud tööd garantiiremondi alla ei kuulunud, siis on kohustatud kostja arved tasuma. Kostja vastuväited
8.Kostja ei tunnista hagi ja palub jätta hagi rahuldamata.
9.Üldiste garantiitingimuste kohaselt garantiiaeg jõustub üleandmise päevast ning kehtib 12 kuud või 2000 tundi vastavalt sellele, kumb tingimus enne täitub, seega garantiiaeg kehtis perioodil 03.05.2006-03.05.2007 (tl 53). Kostja andis seadme hagejale üle garantiiremondiks 13.04.2007 (tl 57) ja sai tagasi 08.08.2007 (tl 58), mille kohta koostati seadme tehnilise kontrolli akt OÜ Tehnokontrollikeskuse esindaja juuresolekul (tl 59), seega 13.04.2007-08.08.2007 oli seade hageja käes ning kostja seadet ei kasutanud. Töökäsu nr 50000051 kohaselt teostas hageja garantiiremonti järgmistel kuupäevadel: 18.04.2007, 19.04.2007, 25.04.2007, 30.04.2007, 02.05.2007, 03.05.2007, 09.05.2007, 10.05.2007, 15.05.2007, 16.05.2007 ja 18.05.2007.
10.05.06.2007 koostati seadmele ekspertiis, mille kohasel seadme ülevaatuse käigus võrreldi antud seadet sama tüüpi uue seadmega, mille käigus avastati, et seadme rattaid saab kohapeal keerata 10%, samas kui uue seadme rataste nurk on tunduvalt suurem 45%. Uue masina noole sisse ja välja liikumise suurused on võrdsed ning liikumise kiiruste erinevus on silmnähtav (tl 59). Peale eksperdiarvamuse esitamist kõrvaldasid hageja mehhaanikud kõik kostja pretensioonis loetletud puudused. Seega olid pretensioonid põhjendatud ja tegemist oli garantiiremondiga. Ülejäänud
2-08-67870 remondi osas oleks pidanud hageja kostjaga kooskõlastama. Hageja palus teostada ainult garantiiremonti, mistõttu on arve on põhjendamatu.
11.Arve kohta märgib kostja, et filtrite ja õli vahetus tehti hüdropumba garantiiremondi käigus. Hüdropumba remonti ei ole võimalik teha ilma filtrite ja õli vahetuseta, seega käivad need garantiiremondi alla ning arve on põhjendamatu.
12.Kuna arved ja 608013 on alusetud, siis on ka viivisenõue alusetu.
13.Tulenevalt hageja vastusest märgib kostja, et hageja ei ole tõendanud, et 16.05.2007 oli seade töökorras. Samuti jääb kostjale arusaamatuks, kui seda oli töökorras, kuidas sai ekspert tuvastada 05.06.2007 seadmel puudused, mis hageja tõi välja oma pretensioonis. Hageja ei ole tõendanud, et kostja seade takistas hagejal tööde teostamist hageja territooriumil. Hageja ei ole tõendanud, et testide käigus ei tuvastatud seadmel defekte. Kohtuotsuse põhjendus
14.Kohus kuulanud ära poolte esindajad, kuulanud üle tunnistaja, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis leiab, et hagi ei ole põhjendatud ning hagi tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel põhjendustel.
15.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
16.Poolte vahel puudub vaidlus, et 18.04.2006 sõlmisid pooled ja AS Nordea Finance Estonia liisingulepingu , mille kohaselt andis AS Nordea Finance Estonia kostjale kasutada teleskooplaaduri M MT 1740 SLT (edaspidi seade). Seade anti üle 03.05.2006 vara vastuvõtuaktiga (tl 6-20). Lepingu lahutamatuks lisaks on üldised garantiitingimused (tl 53), mille kohaselt kehtib firma M B.F garantii kõikidele nende volitatud esindajate poolt müüdud seadmete detailide ja tootmiskvaliteedile. Samuti puudub vaidlus, et 13.04.2007 andis kostja seadme hagejale garantiiremondi teostamiseks (tl 57) ja sai seadme tagasi 08.08.2007 (tl 58).
17.Poolte vahel on vaidlus, kas arvete ja 608013 aluseks teostatud tööd käisid garantiiremondi alla või mitte. Võlaõigusseadus (edaspidi VÕS) § 230 lg 1 kohaselt müügigarantiiks käesoleva peatüki tähenduses on müüja, varasema müüja või tootja (müügigarantii andja) lubadus müüdud asi garantiis ettenähtud tingimustel tasuta või tasu eest välja vahetada, parandada või tagada muul viisil asja vastavus garantiis ettenähtud tingimustele, millega antakse ostjale seaduses sätestatust soodsam seisund. VÕS § 230 lg 2 alusel garantiitähtaeg algab asja ostjale üleandmisest, kui lepingus või garantiikirjas ei ole ette nähtud garantiitähtaja hilisemat algust. Kui müüjal on kohustus asi ostjale saata, ei hakka garantiitähtaeg kulgema enne asja ostjale üleandmist. Garantiitähtaja kulg peatub ajal, mil ostja ei saa asja kasutada lepingutingimustele mittevastavuse tõttu, mille eest vastutab müügigarantii andja.
18.VÕS § 230 lg 3 järgi eeldatakse, et müügigarantiiga on hõlmatud kõik asjal garantiitähtaja jooksul ilmnenud puudused. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kostja esitas hagejale avalduse, milles märgib, et seadmel on järgmised vead: ei jõua rooli keerata, sõidukiirus langenud, teise käiguga ei jõua vedada pehme pinnasel, mastis pragu, sõiduajal kuumeneb hüdraulika õli, mast vajub raksatusega alla, istmeandur ei tööta, piduripedaal jääb kinni, generaatoririhm puruneb kord kuus, tugev vibratsioon iga käiguga igal pinnasel, kogu hüdraulika ja voolikud on õlised (tl 21). 18.05.2007 vastusega pretensioonile on hageja leidnud, et seadmel ei olnud selliseid vigu, mis oleksid takistanud masinaga töö tegemist ja ei vastaks seadme tehase tehnilistele tingimustele. Samuti ei olnud garantiisse minevaid osasid: hüdrovoolikud ei kuulu garantii alla, orbitrool ei olnud vigane, generaatori rihmaseibid ei olnud vigastatud (tl 22-25).
2-08-67870 05.06.2007 teostatud ekspertiisi käigus võrreldi antud seadet sama tüüpi uue seadmega. Võrdlemise käigus avastati, et vaadeldava seadme rattaid kohapeal saab keerata ca 10 kraadi. Uuel seadmel rataste pöörde nurk on tunduvalt suurem (ca 45 kraadi). Uue seadme noole sisse ja välja liikumise kiirused on võrdsed, vaadeldaval seadmel liikumise kiiruste erinevus on silmnähtav (sisse liikumise kiirus on väiksem) (tl 59). Kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks, et hageja ebaõigest seadmekasutusest oleks tekkinud 04.06.2007 ekspertiisis nimetatud puudused. Eeltoodu põhjal asub kohus seisukohale, et 05.06.2007 ei olnud seadmel kokkulepitud müügiomadusi ja omadusi, mis olid seadme üleandmisel 03.05.2006. Kuna vaidlusalune seade oli alates 13.04.2007 hageja valduses, siis pidid need puudused olema ka enne garantiiaja lõppemist ja ajal, mil hageja koostas pretensiooni 18.05.2007. Puudused ei saanud tekkida seistes. Kohus on seda meelt, et 05.06.2007 ekspertiisis nimetatud puudused ei takista küll tööde tegemist, kuid need puudused (rataste pöördenurk väiksem u 35 kraadi, noole liikumiskiirus silmnähtavalt erinev) pärsivad oluliselt seadme tööd. Kostja ei pidanud töötama seadmega, millel tehnilised puudused takistasid tavapärase kiirusega töö tegemist. Seega lasus hagejal kohustus garantii käigus kõrvaldada puudused, mis takistasid teleskooplaaduril töötamast eesmärgipäraselt tootja tehase poolt ettenähtud tehniliste näitajatega. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et hageja märgukiri 31.05.2005 oli ennatlik, sest 05.06.2007 teostatud ekspertiis tuvastas kõrvalekaldeid vaidlusaluses seadmes, seega ei saanud seade olla töökorras 16.05.2007. Juhul kui hageja leidis, et see on tavapärase asja kulumise tulem, siis oleks seadme müügil pidanud teavitama kostjat sellest. Hageja ei ole esitanud ka tõendeid selle kohta, et kostja ei järginud või oleks jätnud midagi tegemata, mis oli ette nähtud hooldustööde teostamiseks teleskooplaaduri hooldusgraafikus (tl 54-56). Tunnistaja Avo Marmori ütlustest ilmnes, et enne seadme üleandmist tehakse seadme uuele valdajale koolitust seadme kasutamiseks. Seega ei tohiks probleeme olla seadme kasutamisel. Tunnistaja ütlustest selgus, et pooled ühiselt kontrollisid väidetavaid puudusi. Samas pooled ei vormistanud seda kirjalikult st et pooled oleks tulemused pidanud samas allkirjastama. Seega tunnistaja ütlused, et seade oli korras ei ole veenev võttes arvesse 05.06.2007 ekspertiisi ja hilisemalt tehtud remonti. Kohus leiab, et sellises olukorras on mõistlik läbi viia kolmandate isikute poolt ekspertiis.
19.VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 222 lg 4 sätestab, et müüja kannab asja parandamisega või asja asendamisega seotud kulud, eelkõige veo-, posti-, töö-, reisi- ja materjalikulud. Hageja esitas kostjale 25.05.2007 arve summas 22 466,90 krooni remonttööde teostamise eest ja väljakutsetasu, maksetähtaeg 14.06.2007 (tl 26-27). 31.05.2007 märgukirjaga teavitati hagejat, et seadme tehniliste vigade diagnoos ja ilmnenud vigade kõrvaldamine lõpetati 16.05.2007 (tl 32). Kohus leiab, et eeltoodud arvel teostatud tööd mahuvad garantiiajal ettenähtud tööde alla, kuna 16.05.2007 ei saanud seade olla töökorras, sest töökorras seade ei oleks saanud sisaldada 05.06.2007 ekspertiisis tuvastatud vigu. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et 25.05.2007 arve summas 22 466,90 krooni ei ole põhjendatud ja ei kuulu kostjalt väljamõistmisele. Samuti leiab kohus, et töökäsus nr 50000051 nimetatud tööd: kaitseklapi vahetus, teleskoobisilindri vahetus ning vana silindri tagasipanek, hüdrofiltrite vahetus, kaitseklapi puhastus koos tihendite vahetusega, hüdroõlivahetus, süsteemi pesemiseks, hüdrovoolikute puhastus, hüdrofiltrite vahetus, hüdrokaitseklapi puhastus koos tihendite vahetamisega (tl 28-31 ja 60) teostati garantiiremondi ajal ja garantii raames sõltumata sellest, et üldistes garantiitingimustes oli välistatud garantiitööna igasugune õli vahetus. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks, et kostja oli pöördunud töökäsus nr 50000051 nimetatud tööde teostamiseks hageja poole. Hageja teostas neid iseseisvalt garantiiremondi käigus. Kohtule esitatud tõend töökäsk nr 50000428 hüdroõli- ja hüdropumba vahetuse kohta 14.06.2007, 21.06.2007 ja 22.06.2007 (tl 36) kinnitab, et tegemist oli garantii raames tehtud tööga. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et 09.07.2007 arve summas 4 913 krooni hüdroõli vahetuse kohta, maksetähtaeg 09.07.2007 (tl 33-35) ei ole põhjendatud ja ei kuulu kostjalt väljamõistmisele. 26.09.2007 pretensioon ja nõudekiri kostjale arvete ja viivise tasumiseks (tl 37-40) ei oma õiguslikke tagajärgi.
2-08-67870
20.Kuna põhinõue ei kuulu rahuldamisele, siis puudub õiguslik alus viiviste väljamõistmiseks. Menetluskulud
21.Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1, 2, 3 jätab kohus kostja menetluskulud täielikult 100% ulatuses hageja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on kostjal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Tulenevalt TsMS § 124 lg 1 ja § 133 lg 1 on käesoleva tsiviilasja hind 26 659,90 krooni. Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.