Harju Maakohus
Tsiviilasja number
2-09-29888
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik
24.05.2010, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Kohtuasi Hagi hind maakohtus Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised
Resolutsioon
Liili Lauri EEAS hagi AKvastu rahalises nõudes. 8545.78 krooni Kirjalik menetlus Hageja: EEAS, registrikood XXX, asukoht XXX Hageja esindaja: Monika P , XXX Kostja: AK, isikukood XXX, elukoht XXX Hagi rahuldada. Välja mõista kostjalt AK hageja EEAS kasuks 8545.78 krooni, viivis 182.05 krooni, kokku 8727.83 krooni. Jätta tsiviilasja menetluskulud täies ulatuses kostja AK kanda.
Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule ( TsMS § 633 lg 1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest ( TsMS § 632 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Hagiavalduse asjaolud ja nõue. 26.01.2010 Harju Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte vahel kliendileping
nr 8923411, mille p 1 kohaselt oli kliendil õigus sõlmida lepinguid E teenuste kasutamiseks vastavate tehniliste tingimuste olemasolul, pooled kohustusid juhinduma ka üldtingimustest. Hageja ja kostja vahel on sõlmitud kasutusleping nr 8923455, hageja sai tasuta kasutusse arvutikomplekti tingimusel, et kostja kasutab hageja poolt pakutavat toodet kodulahendus vähemalt kolm aastat. Arvutikomplekt on üle antud vastava akti alusel 31.10.2008, mida kinnitab kostja allkiri. Kostja on allkirjastanud turunduskampaania pöörane pakkumine tingimused, mille alusel on ta arvuti oma kasutusse. Kostja kasutas alates 05.11.2008 hageja poolt pakutavat toodet kodulahendus aadressil XXX. Pooled on sõlminud lepingu kliendi poolt tellimuse esitamisega ja hageja poolt tellimuse aktsepteerimisega. Tulenevalt seadme kasutuslepingu punktist 15 ja kampaania tingimuste punktist 4.4 oli kostjal seadme väljaostu kohustus lepingu ennetähtaegsel ülesütlemisel. Kostja arveid ei tasunud ja hageja ütles lepingu üles 31.03.2008 tuginedes elektroonilise side seaduse § 100 lg 2, kostja ütles nii seadme kasutuslepingu kui ka kodulahendus kasutamise aluseks oleva lepingu. Kostjal on kohustus vara välja osta 5625 krooni eest, võlanõuetele ei ole kostja reageerinud. Kokku on võlgnevus 8727.83 krooni, mis sisaldab väljaostutasu 8072.78 ja viivist 182.05 krooni. E üldtingimuste p 6.11 kohaselt on viivis 0,15% päevas tasumata summast. Võla sissenõudmise kulu 473 krooni vastavalt E hinnakirja p 2.8.2 ja mille aluseks on üldtingimuste p. 6.10. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluses avalduse, kuid kostja esitas vastuväite. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse, sh lepingulise tasu 473 krooni, kokku 8727.83 krooni ja viivise 182.05 krooni. . Kostja vastuväited. Kostja AK on viibides Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitsebüroos vahi all, 06.04.2010 kohtule esitanud vastuse. Hagi ta ei tunnista, soovib asja menetlus lõpetada ja lahendada see kompromissi korras. Selliseid summasid ei olnud tal võimalik maksta viibides Tallinna Vanglas, on põhjustanud hagejale kulu ja kahju tahtmatult. Kostja on nõus kirjaliku menetlusega. Avaldusele juurde lisatud arved ei kuulu temale. Kohtu põhjendused. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. TsMS § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et poolte vahel sõlmiti kliendileping mille p 1 (tlk 32) kohaselt oli kliendil õigus sõlmida lepinguid E teenuste kasutamiseks vastavate tehniliste tingimuste olemasolul, pooled kohustusid juhinduma ka üldtingimustest. Vastavalt kliendileping punktile 2 on EE AS turunduskampaania ``pöörane pakkumine`` tingimused (tlk 36-38) lepingu lahutamatuks lisaks. Hageja ja kostja vahel on sõlmitud seadme kasutusleping nr 8923455 (tlk 33—35), hageja sai
tasuta kasutusse arvutikomplekti Ordi Fancy ENG/EST, monitor W9009S LCD(6685) tingimusel, tingimusel, et kostja kasutab hageja poolt pakutavat toodet kodulahendus vähemalt kolm aastat. Arvutikomplekt on üle antud vastava akti (tlk 38) alusel 31.10.2008, mida kinnitab kostja allkiri. Kostja on allkirjastanud turunduskampaania pöörane pakkumine tingimused, mille alusel on ta arvuti oma kasutusse. Kostja kasutas alates 05.11.2008 hageja poolt pakutavat toodet kodulahendus aadressil XXX Vastavalt TsMS § 230 lg 2 esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud, lg 2 järgi on tõendiks muuhulgas tunnistaja ütlus ja dokumentaalne tõend. Kostja vastuväited seisnevad vaid maksejõuetusele viitamises, kostja ei ole vaidlustanud põhinõude aluseks olevat summat ega lepingutingimusi. TsÜS § 138 lg 1 kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus, lg 2 kohaselt ei ole õiguse teostamine lubatud sellisel seadusevastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Õige on küll kostja viide, et hagiavaldusele lisatud arved ei ole seotud vaidlusaluse lepinguga (tlk 39-40), mis iseenesest ei muuda olematuks haginõuet ja kostja maksekohustust. Hageja on esitanud ka asjakohased arved ( tlk 41-49). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 kohaselt võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku kohustus teha teise isiku kasuks teatud tegu ning võlausaldaja õigus nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine, § 101 lg 1 p 1 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud nõuda kohustuse täitmist. Kohus asub seisukohale, et kostja on rikkunud lepingust tulenevat rahalise nõude täitmist ja lepingu on hageja õigustatud üles öelnud nõudes selle täitmist. Hageja on esitanud ka viivisenõude, mis kohtu hinnangul on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, lg 8 alusel võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse § - s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 kohaselt, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Hageja poolt nõutav ja arvestatud viivis on kohtu arvates kooskõlas lepingus kokkulepituga ja seadusega.
Menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, menetlusosaline võib TsMS § 174 lg 1
kohaselt nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kuivõrd hagiavaldus kuulub rahuldamisele, tuleb kohtukulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Liili Lauri kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.