Tagastada W.C.B-le (konto nr EE181010220269620224 AS-s SEB Pank) pool määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 25 eurot. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Viru Maakohus rahuldas 18. märtsi 2025 määrusega W.C.B (avaldaja) avalduse osaliselt ning mõistis D.L.U-lt (puudutatud isik) välja avaldaja kasuks majandamiskulude põhivõla 658,44 eurot perioodil veebruar–august 2024 ja viivise 4,79 eurot ning viivise alates määruse jõustumise päevale järgnevast päevast kuni põhinõude hüvitamiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Avaldaja menetluskulud jäeti puudutatud isiku kanda ning mõisteti puudutatud isikult välja avaldaja kasuks menetluskulud 416 eurot (sh riigilõiv 50 eurot, õigusabikulud 366 eurot) ja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Avaldaja esitas 27. märtsil 2025 maakohtu määrusele määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse osas, milles avaldus jäeti rahuldamata, ning rahuldada uue määrusega avaldus täielikult ja mõista puudutatud isikult välja avaldaja kasuks võlg 968,07 eurot (sh põhinõue 963,28 eurot, viivis 4,79 eurot) ning jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.
20.aprillil 2025 esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse ka puudutatud isik, paludes maakohtu määruse osaliselt tühistada ja jätta avaldaja nõue täielikult rahuldamata. Määruskaebuse kohaselt on puudutatud isik kogu 2024. a nõude (448,18 eurot) tasunud 5. detsembril 2024 vabatahtlikult (nõude tunnustamiseta) ning sellest tulenevalt ei eksisteerinud määruse tegemise ajaks sissenõutavat võlga. Maakohus edastas avaldaja määruskaebuse ringkonnakohtule 11. augustil 2025 ja puudutatud isiku määruskaebuse 4. veebruaril 2026. Ringkonnakohus määras 5. veebruaril 2026 avaldajale 14-päevase tähtaja puudutatud isiku määruskaebuse kohta seisukoha esitamiseks. Avaldaja vaidles 20. veebruaril 2026 esitatud seisukohas puudutatud isiku määruskaebusele vastu.
2.2. märtsil 2026 esitas avaldaja ringkonnakohtule avaldusest loobumise, riigilõivu tagastamise ja puudutatud isikult menetluskulude väljamõistmise avalduse, milles palub võtta avaldusest loobumine vastu ja lõpetada tsiviilasjas menetlus ning mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks välja kõik avaldaja menetluskulud ja tagastada avaldajale riigilõiv 50 eurot. Avalduse kohaselt on puudutatud isik pärast kohtule avalduse esitamist võla täielikult tasunud: 5. detsembril 2024 laekus nõude katteks 448,10 eurot ja 30. aprillil 2025 554,20 eurot. Asjaolu, et nõue on täielikult täidetud, on kinnitanud ka puudutatud isik oma määruskaebuses. Tasumisega tunnistas puudutatud isik võla olemasolu. Kuivõrd puudutatud isik täitis nõude pärast seda, kui avaldaja pöördus kohtu poole, palub avaldaja mõista tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168 lg 5 alusel puudutatud isikult välja avaldaja kasuks avaldaja menetluskulud 804,50 eurot, sh: - riigilõiv maakohtule esitatud avalduselt 50 eurot; - õigusabikulud maakohtus 366 eurot (avalduse koostamine 3 h × 122 eurot käibemaksuga); - riigilõiv määruskaebuselt 50 eurot;
2
- õigusabikulud ringkonnakohtus 152,50 eurot (maakohtu 18. märtsi 2025 määrusega tutvumine, määruskaebuse koostamine 1,25 h × 122 eurot käibemaksuga); - õigusabikulud ringkonnakohtus 186 eurot (puudutatud isiku määruskaebusega tutvumine,
20.veebruari 2026 seisukoha koostamine määruskaebusele, 3. veebruari 2026 avalduse koostamine 1,5 h × 124 eurot käibemaksuga). Avaldaja palub TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel tagastada avaldajale pool avalduselt ja määruskaebuselt tasutud riigilõivust ehk 50 eurot.
3.Puudutatud isik teatas, et ei vaidle vastu sellele, et avaldaja loobub avaldusest ja menetlus tsiviilasjas lõpetatakse. Puudutatud isik palub kohtul: - võtta avaldusest loobumine vastu ja lõpetada menetlus tsiviilasjas; - jätta rahuldamata avaldaja taotlus mõista puudutatud isikult välja menetluskulud 804,50 eurot; - tuvastada, et puudutatud isiku tehtud maksed ei kujuta endast avaldaja kogu nõude materiaalõiguslikku tunnustamist, vaid olid tehtud üksnes edasiste riskide, viiviste ja menetluskulude vähendamise eesmärgil; - menetluskulude küsimuse lahendamisel lähtuda TsMS § 172 lg 1 õiglusprintsiibist, arvestades muu hulgas, et tegemist on hagita menetlusega, avaldaja nõue rahuldati esimeses astmes osaliselt, oluline osa nõudest oli vaieldav ja tõendamata, avaldaja ise algatas menetluse jätkamise ringkonnakohtus rahuldamata jäetud osa osas; - alternatiivselt vähendada avaldaja kulusid oluliselt ning jätta välja vähemalt avaldaja enda määruskaebusega seotud kulud, kulud, mis on seotud vaidluse jätkamisega rahuldamata jäetud ja vaieldavas osas ning kulud, mis on seotud loobumisavalduse koostamisega; - mõista avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja puudutatud isiku menetluskulud; - kohustada avaldajat tagastama puudutatud isikule ülemakstud summa ulatuses, milles kohus selle olemasolu tuvastab; - alternatiivselt, kui kohus ei pea võimalikuks ülemakse tagastamise küsimust käesolevas menetluses lahendada, märkida lahendis, et puudutatud isikule jääb õigus nõuda ülemakse tagastamist eraldi menetluses. Seisukoha kohaselt rahuldas maakohus avalduse osaliselt ja avaldaja loobus avaldusest enne, kui ringkonnakohus sai vaieldava osa osas anda oma hinnangu. Seetõttu ei saanud avaldaja kohtus sisulist kinnitust, et tema nõue oli täies ulatuses põhjendatud. See kinnitab, et puudutatud isiku vastuväited ei olnud pahatahtlikud ega põhjendamatud, vaid tegemist oli reaalse ja heas usus peetud vaidlusega. Puudutatud isiku poolt maksete tegemine ei tähendanud kogu avaldaja nõude materiaalõiguslikku tunnustamist. Maksed olid suunatud üksnes viiviste, täitemenetluslike riskide ja menetluskulude vältimisele. Antud olukorras ei ole õige käsitada avaldusest loobumist nii, nagu oleks avaldaja vaidluse sisuliselt täielikult võitnud. Avaldaja loobus menetlusest seetõttu, et pärast maksete tegemist pidas ta menetluse jätkamist ebaotstarbekaks. See on oluline menetluskulude jaotamisel. Kuna tegemist oli hagita menetlusega, tuleb menetluskulude küsimus lahendada TsMS § 172 lg 1 alusel õiglust kaaludes, mitte mehhaaniliselt TsMS § 168 lg 5 järgi. Avaldaja nõue ei olnud tervikuna põhjendatud ning avaldaja ise põhjustas osa kuludest sellega, et otsustas jätkata vaidlust ringkonnakohtus osas, milles esimese astme kohus oli tema nõude rahuldamata jätnud. Kui kohus leiab, et mingi osa avaldaja kuludest tuleb puudutatud isikult välja mõista, siis saab see olla üksnes oluliselt vähendatud ulatuses või proportsionaalselt vastavalt sellele, millises ulatuses oli avaldaja nõue tegelikult põhjendatud, ning igal juhul tuleb välja jätta need kulud, mis on seotud avaldaja enda jätkuva vaidlustamisega maakohtus rahuldamata jäetud osas. 3
Puudutatud isik tasus avaldajale 5. detsembril 2024. a 448,10 eurot ja 30. aprillil 2025. a 554,20 eurot, kokku 1002,30 eurot, mis ületab algset nõuet 968,07 eurot. Puudutatud isik palub kohustada avaldajat tagastama puudutatud isikule ülemakstud summa, alternatiivselt märkida lahendis, et avaldaja on saanud puudutatud isikult makseid summas, mis ületavad avaldaja algset nõuet ja puudutatud isikule jääb õigus nõuda ülemakse tagastamist eraldi menetluses.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4.Ringkonnakohus võtab avaldaja avaldusest loobumise vastu ning tühistab maakohtu 18. märtsi 2025 määruse ja lõpetab tsiviilasja menetluse.
5.Ringkonnakohus leiab, et avaldaja avaldusest loobumine tuleb TsMS § 429 lg 1, § 477 lg 1, § 659 ja § 639 lg 1 alusel vastu võtta. Ringkonnakohtu hinnangul puuduvad asjaolud, mis takistaksid avaldusest loobumise vastuvõtmist. Selliseid asjaolusid ei nähtu ka puudutatud isiku poolt avaldaja avaldusest loobumise kohta esitatud seisukohast. Puudutatud isik on muu hulgas kinnitanud, et ta ei vaidle vastu sellele, et avaldaja loobub avaldusest ja menetlus tsiviilasjas lõpetatakse. Avaldaja, keda esindab vandeadvokaat, on kinnitanud, et avaldaja on teadlik avaldusest loobumise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Ringkonnakohus lõpetab TsMS § 428 lg 1 p-st 3 ja § 429 lg-st 1 juhindudes tsiviilasja menetluse ning tühistab TsMS § 431 lg 2 esimese lause ning § 645 lg 1 esimese lause alusel maakohtu 18. märtsi 2025 määruse.
6.TsMS § 172 lg 1 teine lause sätestab, et kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kui kohus lõpetab menetluse hagist loobumise tõttu, kohalduvad menetluskulude jaotusele TsMS § 168 lg-d 4 ja 5. TsMS § 168 regulatsiooni on võimalik asjakohases ulatuses kohaldada ka hagita menetluses tehtavate menetlust lõpetavate lahendite puhul (vt nt RKTKm 20.10.2010, 3-2-1-90-10, p 11; RKTKm 11.05.2010, 3-2-1-28-10, p 16). Kui hageja (avaldaja) pöördus kohtusse põhjendatult, eelkõige juhul, kui kostja (puudutatud isik) rahuldas nõude pärast avalduse esitamist, peab menetluskulud TsMS § 168 lg 5 alusel kandma kostja (puudutatud isik) (V. Kõve jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Komm. välj. (2017) § 168, p 3.5.b). Ringkonnakohus leiab, et menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus tuleb jätta TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel koostoimes TsMS § 168 lg-ga 5 puudutatud isiku kanda, kuna puudutatud isik on avaldaja nõude täitnud pärast avalduse esitamist.
7.Ringkonnakohus määrab TsMS § 177 lg 1 p 1 alusel kindlaks ka avaldajale hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Avaldaja menetluskulud moodustavad 2. märtsil 2026 esitatud nimekirja järgi 804,50 eurot, sh: - riigilõiv maakohtule esitatud avalduselt 50 eurot; - õigusabikulud maakohtus 366 eurot (avalduse koostamine 3 h × 122 eurot käibemaksuga); - riigilõiv määruskaebuselt 50 eurot; - õigusabikulud ringkonnakohtus 152,50 eurot (maakohtu 18. märtsi 2025 määrusega tutvumine, määruskaebuse koostamine 1,25 h × 122 eurot käibemaksuga); - õigusabikulud ringkonnakohtus 186 eurot (puudutatud isiku määruskaebusega tutvumine,
20.veebruari 2026 seisukoha koostamine määruskaebusele, 3. veebruari 2026 avalduse koostamine 1,5 h × 124 eurot käibemaksuga). 4
Avaldaja on kinnitanud, et kulud on kantud seoses antud kohtumenetlusega (TsMS § 176 lg 5) ja et avaldaja ei ole käibemaksukohustuslane (TsMS § 174 lg 10). TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Avaldaja lepingulise esindaja (vandeadvokaadi) tunnitasu 122 eurot ja 124 eurot (käibemaksuga) ei ületa sarnase õigusteenuse eest makstavat keskmist tasu. Ringkonnakohus leiab, et avaldaja esindaja toimingud on asja mahtu, keerukust ja menetluse käiku arvestades TsMS § 175 lg 1 tähenduses põhjendatud ja vajalikud 4,75 tunni ulatuses, sh õigusabikulud maakohtus täies ulatuses, s.o 366 eurot (3 h × 122 eurot) ja õigusabikulud ringkonnakohtus osaliselt, summas 214,50 eurot (1,25 h × 122 eurot = 152,50 eurot; 0,5 h × 124 eurot = 62 eurot). Hüvitamisele ei kuulu õigusabikulu puudutatud isiku määruskaebusega tutvumise ja selle osas seisukoha esitamise eest, kuivõrd avaldaja tutvus puudutatud isiku määruskaebusega ja esitas selle kohta ringkonnakohtu 5. veebruari 2026 nõude alusel oma seisukoha 20. veebruaril 2026, s.o ajal, kui puudutatud isik oli kogu avaldaja nõutud summa juba tasunud. Seetõttu ei saa nimetatud toiminguid pidada menetluses vajalikuks. Ringkonnakohus loeb loobumisavalduse koostamise põhjendatud ajakuluks 0,5 tundi. Kokku kuulub hüvitamisele õigusabikulu 580,50 eurot (käibemaksuga; 366 + 214,50). Hüvitamisele kuulub ka avalduselt tasutud riigilõiv 50 eurot ja määruskaebuselt tasutud riigilõiv 25 euro ulatuses, kokku 75 eurot. Eeltoodut arvestades määrab ringkonnakohus avaldajale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 655,50 eurot (580,50 + 75) ja mõistab selle summa puudutatud isikult avaldaja kasuks välja.
8.Ringkonnakohus leiab, et avaldaja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivust, s.o 50 euro tagastamiseks tuleb TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel rahuldada osaliselt, s.o summas 25 eurot (pool määruskaebuselt tasutud riigilõivust). TsMS § 150 lg 3 kohaselt menetluse lõpetamisel hagist (avaldusest) loobumise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes tasutud riigilõivu. Seega avalduselt tasutud riigilõiv TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel tagastamisele ei kuulu, kuid selles osas tuleb riigilõiv kui põhjendatud menetluskulu avaldajale hüvitada puudutatud isikul ning see sisaldub puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõistetud menetluskulude hulgas (vt eelmine punkt).
9.Ringkonnakohus märgib vastuseks puudutatud isiku vastuses avaldusest loobumisele esitatud seisukohtadele, et juhul kui puudutatud isik leiab, et ta on praeguse aja seisuga tasunud avaldajale rohkem, kui ta on olnud kohustatud tasuma, on tal õigus nõuda alusetult tasutud summa avaldajalt tagasi (või jätta see tulevaste maksete ettemaksuks). Pooltel on mõistlik edasiste vaidluste ärahoidmiseks omavaheliste arvelduste seisu täpsustada.
(allkirjastatud digitaalselt)
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.