Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Valga kohtumaja · 21.05.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Valga kohtumaja
Kohtuasja number: 2-09-3633/7
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 21.05.2010
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1447

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-09-3633

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

ÕIGEKSVÕTUL PÕHINEV

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Aivar Pellja

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.mai 2010 Valga, kirjalikus menetluses

Tsiviilasi

AS X hagi FIE K K (pankrotis) vastu nõude FIE K K (pankrotis) pankrotimenetluses Hageja: AS X, registrikood X, X Hageja esindaja: M R, X Kostja: FIE K K (pankrotis, reg kood X) X) seaduslik esindaja: pankrotihaldur A L Postiaadress X

Menetlusosalised ja nende esindajad

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada.

2.Tunnustada esimese järgu nõudena FIE K K pankrotimenetluses AS X nõuet summas 176 601,33.- krooni ning teise järgu nõudena AS X nõuet summas 550 872,90.- krooni, tunnustatava kogunõude suurus 727 474,23.- krooni;

3.Menetluskulud määrata FIE K K (pankrotis) kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Edasikaebamise kord Pool ja iseseisva nõudega kolmas isik võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Sarnased lahendid

Võlaõigus

2.1.Pankrotihalduri poolt vaidlustatud viivisenõue 16.02.2007.a. sõlmisid võlausaldaja ja võlgnik põllumajandustarvikute müügilepingu nr X, edaspidi “Leping” (nõudeavalduse Lisa 1), mille kohaselt müüs võlausaldaja võlgnikule põllumajandustarvikuid sh. väetisi. Võlausaldaja põhiosa nõue võlgniku vastu moodustab pankroti väljakuulutamise kuupäevaga kokku 896 141,94.- krooni ning see tuleneb perioodil 07.07.2006.a.-31.12.2007.a. esitatud arvetest. Hageja põhiosa nõuet nõuete kaitsmise koosolekul ei vaidlustanud ei pankrotihaldur ega ükski võlausaldaja. 29.12.2007.a. võlgnevuste tasumise kokkuleppe punkt 2.5. kohaselt kui võlgnik ei tasu võlgnevust ja intressi hiljemalt tähtajaks, on müüjal õigus tühistada maksetähtaja pikendamine ning kogu võlgnevuse maksetähtaeg loetakse saabunuks vastavalt arvetel märgitud maksetähtaegadele. Võlausaldaja esitas vastava teate võlgnikule 09.06.2008.a. (nõudeavalduse Lisa 4). Võlgnikul on kohustus tasuda viivist 0,15% tähtaegselt tasumata summalt päevas alates arvetel märgitud maksetähtaegadest. Vastavalt pankrotiseadusele on võlausaldajal õigus arvestada viivist kuni võlgniku pankroti väljakuulutamiseni. Seisuga 27.08.2008.a. moodustab Kokkuleppest tulenev võlausaldaja viivisenõue 403 740,66.- krooni (nõudeavalduse Lisa 6), mis vaidlustati osaliselt pankrotihalduri poolt. Hageja on seisukohal, et puudub õiguslik alus viivisenõude mittetunnustamiseks 201 870,33.krooni osas. Varasema kohtupraktika alusel võib väita, et ülemäära suureks ei ole üldjuhul loetud viivist, mis moodustab kuni pool põhivõla suurusest, reeglina on ülemääraseks ja ebamõistlikult suureks loetud viivis, mis ületab põhivõla ja intressi suurust (VÕS kommenteeritud väljaanne I, lk. 383) Tulenevalt olemasolevast kohtupraktikast (Riigikohtu lahend 14. juulist 2005.a. nr. 3-2-1-6605, lahend 13. septembrist 2005.a. nr. 3-2-1-72-05) ei ületa viivisenõude suurus põhinõuet ning on seega kooskõlas hea usu põhimõttega. Vastavalt kohtupraktikale peab võlausaldaja põhjendama kahju olemasolu alles juhul, kui viivisenõue ületab põhinõuet (Riigikohtu lahend nr. 3-2-1-78-05). Samuti tuleb viivisenõude juures arvestada asjaolu, et võlgniku pankrotimenetlus on toonud hagejale kaasa majandusliku kahju ehk saamata jäänud tulu VÕS § 128 lg 4 tähenduses ning kohtukulud (Riigikohtu lahend 14. juulist 2005.a. nr. 3-2-1-66-05, p 21 ja 22). Arvestades eeltoodut on põhjendatud kostjalt viivise väljamõistmine (viivisenõude suurus on vähem kui pool põhinõudest) ning viivise nõude vähendamiseks puudub alus.

14.juulist 2005.a. nr. 3-2-1-66-05, lahend 13. septembrist 2005.a. nr. 3-2-1-72-05) ei ületa viivisenõude suurus põhinõuet ning on seega kooskõlas hea usu põhimõttega. 03.06.2008.a. nõudeõiguse loovutamise lepinguga loovutas X AS võlausaldajale külviku X tagasiostukohustuse täitmisest tekkinud nõude võlgniku vastu summas 56 083,38.- krooni. Nimetatud nõude alusdokumentideks on nõude loovutaja poolt võlausaldajale üle antud AS X 14.05.2008.a. liisingulepingu nr. X ülesütlemise teade võlgnikule, AS X 22.05.2008.a. teade nõudeloovutajale ning tagasiostuleping nr. X koos teatisega nr. X (nõudeavalduse Lisa 10). Nõude rahuldamisjärgud Võlausaldaja ja võlgniku vahel sõlmiti 02.02.2007.a. hüpoteegi seadmise ja asjaõigusleping, mille alusel on kantud võlausaldaja kasuks Tartu Maakohtu Kinnistusosakonda ühishüpoteek summas 650 000.- krooni kinnistutele reg. nr. X ja X (nõudeavalduse Lisa 11). Võlausaldaja ja võlgniku vahel sõlmiti 02.02.2007.a. kommertspandi seadmise leping, mille alusel on kantud kommertspandiregistrisse võlausaldaja kasuks kommertspant summas 400 000.- krooni (nõudeavalduse Lisa 12). X AS ja võlgniku vahel sõlmiti 09.02.2007.a. hüpoteegi seadmise ja asjaõigusleping (nõudeavalduse Lisa 13). 06.06.2008.a. sõlmiti võlausaldaja ja X AS vahel eelnimetatud hüpoteegi üleandmise ja asjaõigusleping, mille alusel on kantud võlausaldaja kasuks Tartu Maakohtu Kinnistusosakonda ühishüpoteek summas 350 000.- krooni kinnistutele reg. nr. X, X, X ja X (nõudeavalduse Lisa 14). Arvestades eeltoodut, on hageja kogunõue summas 1 950 872,90.- krooni tagatud pandiga 1 400 000.- krooni osas ning pandiga tagamata 550 870,90.- krooni osas, mis kuulub tunnustamisele PankrS 153 lg 1 p 2 kohaselt II järgu nõudena. Kuna nõuete kaitsmise koosolekul tunnustati hageja nõuet 1 223 398,67.- krooni ulatuses I järgu nõudena, siis taotleb hageja 176 601,33.- krooni tunnustamist I järgu nõudena (1 400 000.- miinus 1 223 398,67.-) ning 550 872,90.- krooni (1 950 872,90.- miinus 1 400 000.-) tunnustamist II järgu nõudena. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS § 4 lg 1, PankrS § 106 lg 1, lg 4, § 107, § 153 lg 1 p 1 ja 2 võlausaldaja palub: Tunnustada esimese järgu nõudena FIE K K pankrotimenetluses AS X nõuet summas 176 601,33.- krooni ning teise järgu nõudena AS X nõuet summas 550 872,90.- krooni, tunnustatava kogunõude suurus 727 474,23.- krooni; Välja mõista FIE-lt K K (pankrotis) kõik kohtukulud. Kostja on 20.05.2010 kohtule esitanud kirjaliku vastuse, milles kostja tunnistab hagi.