Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue Kohtule 12.05.2009. a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Danske Pank Eesti filiaal ja kostja limiidilepingu, millega pank andis kostjale kasutada limiidi summas 15 000 krooni. Kostja jättis nõuetekohaselt tasumata lepingujärgsed maksed. Pank ütles 17.10.2007. a lepingu üles. Raha kasutamise eest kohustus kostja tasuma intressidena 16% krediidisummast aastas. Lepingu järgi on kostja kohustatud tasuma viivist 0,044 % võlgnetavalt summalt päevas. Kostja vastus Kohtule 03.08.2009. a esitatud vastuses tunnistab kostja hagi. Kohtu põhjendused TsMS § 440 lg 3 kohaselt kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 1 järgi võib kohus omaksvõtul põhinevas otsuses tuua välja vaid õigusliku põhjenduse. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele VÕS § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 108 lg 1, § 94 lg 1, § 113 lg 1 alusel. VÕS § 76 lg 1 alusel kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Sama seaduse § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepingujärgselt kohustub kostja lepingu lõppemisel pangale tagasi maksma krediidisumma ja tasuma intressi ja muud lepingust tulenevad summad. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt määrab kohus hagi õigeksvõtul põhinevas otsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Hageja on palunud kostjalt välja mõista lisaks võlgnevusele kohtukuludena hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 1500 krooni ja postikulu 60 krooni. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.