Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

vaja kiiresti teha 2007 aastaaruanne, mille esitamatajätmise eest trahvi said). Ta oli sellega nõus ja palus neil paberid ka tuua, muidu pole võimalik tööd teha. Jooksvaid kuu raamatupidamisteenuseid alustas Pazzestore OÜ-ga jaanuarist 2009. Hiljem saadeti raamatupidamise alusdokumendid (telefoni ja elektriarved) üldjuhul postiga Sepelin OÜ-le (enamasti jõudsid need temani peale 20. kuupäeva ning seetõttu hilines ka deklaratsioonide esitamine maksuametile). Pangaväljavõtte printis välja internetipangast saades selleks paroolid ja koodid telefoni teel. Mingeid juhiseid ettevõtte omanik raamatupidamise korraldamiseks ei esitanud ja mingeid igakuiseid aruandeid ei soovinud. Ka ei esitanud omanik mingeid komandeeringu ega kuluaruandeid, mis kinnitaksid kulutuste tegemist ettevõtte raha eest. Kuna ettevõttel puudus 2009. aastal aktiivne majandustegevus, siis majandustehingute sisuks olid laenu- ja krediitkaardi tagasimaksete, pangatehingute ja kuluarvete kassa kaudu tasumiste kajastamine ning tulu, sotsiaal- ja käibedeklaratsioonide esitamine Maksu-ja Tolliametile. Kuluarvete ja pangaväljavõtte alusel koostas perioodide jaanuar-juuli 2009 raamatupidamiskanded raamatupidamisprogrammis lähtudes Eesti Vabariigi raamatupidamise- ja maksuseadusandlusest. Tehingute kajastamise lõpptulemusel esitas maksuametile TSD ja KMD deklaratsioonid ja saatis Pazzestore OÜ-le iga lõppenud kuu raamatupidamise teenuste eest arve. Kokkuleppe kohaselt ei alustanud uue kuu raamatupidamistehingute kajastamisega enne, kui eelmine arve oli tasutud. Aprilli keskel helistas Catarina Koidula Loit talle ja palus, et ta esitaks Swedbank AS-le Pazzestore OÜ bilansi ja kasumiaruande 2009. aasta I kvartali kohta. Palus tal see panka nende halduri- Anna Volmeri kätte viia. Ta ütles kohe, et 2009. aasta aruanded on võimalik kohe viia, aga kuna 2008. aasta dokumente pole keegi palunud korda teha, siis puuduvad bilansis algsaldod. Ja kui 2008 aasta dokumendid on vaja läbi töötada, siis nende aruannete tegemine võtab 5-6 päeva aega. Catarina arvas alguses, et vanade dokumentide korrastamiseks pole põhjust. Ta selgitas talle, et 2009 .aasta bilansi puhul peavad aasta alguses ka algsaldod olema ja kuna neid pole kuskilt võtta, siis pole tal võimalik soovitud aruandeid esitada. Siis küsis- kas teen 2008 aasta dokumendid korda- vastas Catarina Loit - olgu pealegi. Seega sai kokku lepitud, et ta teeb 2008. aasta dokumendid korda- kannab need raamatupidamisregistrist läbi ja siis esitavad Swedbanka korrektse ja tõepärase aruande. Dokumentide läbitöötamise tulemusena läksid parandusse ka kõik Pazzestore OÜ esitatud 2008. aasta käibedeklaratsioonid. Põhjus- riigilt oli tagasi küsitud rohkem käibemaksu puuduvate dokumentide alusel. Eelmine raamatupidaja oli ostuarvete käibemaksu arvele võtnud arve pangast tasumise alusel, mida aga käibemaksuseadusest tulenevalt teha ei tohi. Seega tekkis tema töö tulemusena lisaks ka maksuvõlg. Nädal peale aruannete tellimist olid korrektsed bilansid ja kasumiaruanded Swedbanka viidud, käibemaksu parandusdeklaratsioonid esitatud ja tehingute eest arve 20268 Pazzestore OÜ-le esitatud. Selle kinnituseks on hagi lisana ka väljavõte kirjavahetusest Catharina Loit ja Sepelin OÜ vahel. Arvest esimene osa lubati maksta maikuu 2009 lõpus (on kirjas Catarina Loifi saadetud kirjas talle), kahjuks pole seda laekunud tänaseni. Kuna dokumendid viidi ära ja uusi enam ei saadetud, siis on teenuste osutamise suhe Pazzestore OÜ-ga lõppenud. Tasumata on endiselt 2008. aasta tehingute kajastamise ja maksudeklaratsioonide esitamise eest arve 20268 ja Juulikuu 2009 raamatupidamisteenuse arve nr 20263. Põhjendus, miks neid pole makstud- nemad pole temalt väidetavalt 2008. aasta tehinguta kajastamist palunud ja veel vähem- pole keegi soovinud, et ta maksudeklaratsioone parandaks. Catharina Loit saatis talle postiga tema töö ebavajalikkuse tõestamiseks- Pazzestore OÜ eelmise raamatupidaja tehtud Bilansi, kus olid näha 2007. aasta lõpu saldod (millest muu lühiajalise nõude all olev Krediitkaardi võlg oli panga väljavõttega võrdlemata ja vale) ja 01.07.2008 aasta saldod. Kostja oma vastuses vaidles hagile vastu. Ta esitas 2008 aasta detsembri keskel Sigrid Rubenile OÜ Pazzestore raamatupidamise dokumentatsiooni 1.11.2008.a. seisuga. Dokumendid olid kronoloogilises järjestuses kuude kaupa. Kõigil sularaha operatsioonidel olid juures kassa sissetuleku ja väljamineku orderid. Kuu lõppes pearaamatu lehega, kus olid saldod kuu alguseks, kuu käibed ja saldod kuu lõpuks kõigi kasutusel olevate kontode lõikes, panga väljavõtete koond, kuu kassaraamatu lehe koopia ja maksuametile esitatud deklaratsioonide (TSD ja KMD ) väljatrükid. Iga kvartal lõppes pearaamatu käibeandmikuga, mis on sisuliselt ettevõtte bilanss kuu lõpu seisuga. Täiesti alusetu on seega väita, et puudus alus sellelt kohalt edasi minna, sest puudusid andmed. Lisaks oli kokkuvõttev tabel kõigi kulude lõikes eraldi kuude kaupa. Kõigil neil dokumentidel olid Sigrid Rubeni käekirjaga märkmed. Väide, et 2008 aasta dokumendid olid korda tegemata ja saldod

puudusid, on põhjendamatu. Sigrid Rubeni kätte said ka 2007. aasta ja eelnevate aastate aastaasuanded ka seal olid kõik saldod ja vajalikud andmed olemas. Suhtlesid põhiliselt meili teel arved esitati ka meili teel, samuti jooksev suhtlemine. Kui ta lõpuks Sigrid Rubeni juurde isiklikult kohale läks, keeldus ta talle tema firma pabereid näitamast ja talle neid andmast. Järgmisel päeval läks uuesti koos abikaasaga, ka siis ei tahtnud Sigrid Ruben neile pabereid anda. Lõpuks andis paar kaustikut, kui küsis, kus tema tehtud töö siis on, mille eest nad on arveid maksnud vastas Sigrid, et arvutis aga tema neid neile välja ei prindi, kuna paber on kallis. Kui ta lõpuks tõsise nõudmise peale dokumendid tagasi sai on seis kohutav. Dokumendid kaustades olid segamini kuidas juhtus läbisegi kolm firmat mingist kronoloogiast ei olnud juttugi. Ametlikke kassaordereid, mille ta oli kontrollinud ja kinnitanud kasutas pr. Ruben lihtsalt märkmepaberitena, enamus neist on muidugi kadunud ja samuti kassaraamatu lehed. Nende dokumentide taaskorrastamine võtab tohutu aja. Kui ta oli lõpuks dokumendid tagasi saanud ja hakkas kontrollima seda uuesti tehtud tööd, oli üllatunud, leides, et raamatupidaja oli muutnud omavoliliselt aastataguseid majandusoperatsioone. Nt oli päevarahadena pangast ülekantud summasid suurendatud 2000.-krooni võrra ja kütusekulu hoopis vähendatud. Selliste kannete tõttu muutusid muidugi ka tegevustulemused ja ka deklaratsioonides esitatud numbrid, mida pr Ruben väidab valedeks. Küll aga muudab selline omavoliline käitumine ju kogu firma tegevuse sisu - nii kassa kui panga saldosid kui ka kulusid ja tulusid. See tähendab, et ta ei saa neid andmeid kasutada mis ta muudetud kujul tagasi sai ja mille eest nüüd Sigrid Ruben tasu nõuab. Üritas taastada endise seisu ja jätkata Seppelini esitatud andmetega 1. jaanuarist 2009. selles kuus oli esitatud firmale kaks arvet - 1. elektriarve summas 2112,07, sellelt käibemaks 322,18 krooni ja 2. telefoniarve summas 1055,99 käibemaks sellest 161,08 krooni. Kahe arve käibemaks kokku 483,26 ehk ümmardatult 483.- krooni. Maksuametile esitatud käibedeklaratsioonilt loen aga, et jaanuarikuus on OÜ Pazzestorel makstud 492.- krooni käibemaksu. Ta peab OU Seppelini hagi täiesti põhjendamatuks ja leiab, et on tema poolt esitatud arveid täiesti põhjendamatult maksnud. Väidetavalt teostatud töid ei ole temalt tellitud, selle kohta puuduvad igasugused kokkulepped. On nõus kirjaliku menetlusega ning menetluskulud jäävad tema arvates hageja kanda. OÜ Pazzestore arve on tasumata, sest see on esitatud töö kohta, mida ei olnud vaja ringi teha. Sigrid Ruben sai korras ja kontrollitud dokumentatsiooni kus iga kuu lõppes pearaamatu käibeandmikuga, mis on sisuliselt ettevõtte bilanss kuu lõpu seisuga. OÜ Sepelin hagi on täiesti põhjendamatu nii 100% osas kui ka 30% hinnaalandusega. Kohtu põhjendused Hageja jäi kohtuistungil esitatud hagi juurde. Üks arve on 2008 aastast. See on terve aasta eest, tl.

Arve nr 20268 01.04.2009 ( tl 52 ) on teostatud raamatupidamise kandeid päevaraamatu järgi 2008 .a. 779 tk ühiku hind 6.00 krooni, KMD- 12 tk ühiku hind 50.00 krooni, komandeeringu ja kuluaruandeid 18 tk ühiku hind 100.00 krooni, kokku 7074 krooni. Arve nr 202263 31.07.2009 järgi on juuli kuus tehtud raamatupidamisekandeid päevaraamatu järgi 55 tk, ühiku hind 6.00 krooni, 1 KMD, TSD deklaratsioon koos lisadega 1,4,5,6 kokku arve summa 530 krooni. Tl 67 on OÜ Pazzestore bilansid 2006,2007,2008, 2007.a. bilanssides tehtud muudatustega. Viivise arvestuse järgi ( tl 62 ) on arvetel oleva viivise protsendi 0,5 % asemel arvestuse aluseks 0,05 % päevas, kuna arvetel toodud viivis on hetke majanduslikus olukorras liialt suur. Tl 69-70 on poolte kirjavahetus meili teel raamatupidamisteenuse tegemise kohta. Kostja vaidleb haginõude vastu ja on esitanud seletuse vastuväidete kohta, aga ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit, mis usaldusväärselt tõendaks tema vastuväiteid. Kohus leiab, et kuna hageja on esitanud tõendeid oma nõude tõendamiseks ja kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit oma vastuväidete tõendamiseks, on põhjendatud hagi rahuldada. Raamatupidamisdokumentidega on tõendatud, et Sigrid Ruben on teinud raamatupidamisteenust OÜ-le Pazzestore. Kostja on hagejale teenuse eest ka tasunud, tasumata on arve 2008.a. kohta tehtud töö eest ja 2009.a. juuli kuu eest tehtud töö eest. Kostja väidab, et 2008.a. aruannet polnud vaja teha ja hageja ei ole teinud oma tööd korralikult, kuid ta ei ole selle tõenduseks esitanud ühtegi tõendit. Kostja vastuväidetes esitatu ei ole usaldusväärselt tõendatud. Menetluskulude arvestus TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Lg 2 kohaselt menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kui menetluskulud jäävad ühiselt mitme menetlusosalise, esmajoones kaashageja või -kostja kanda, tuleb lahendis märkida, kas nad vastutavad osa- või solidaarvõlgnikena. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

Silvi Maiste kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.