Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 04.09.2008.a esitatud hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt sõlmisid pooled 16.11.2007.a lepingu, millega hageja kohustus korraldama ülestõstetavate tööstususte paigalduse ja transpordi kostjale. Kostja ei ole selle lepingu alusel oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud ja võlgneb hagejale 174 161,30 krooni. Samuti sõlmisid pooled 21.12.2007.a lepingu, mille kohaselt kohustus hageja korraldama ülestõstetavate tööstususte paigalduse ja transpordi kostjale. Lepingu maksumuseks oli 51 793,15 krooni. Võlgnevus on kostja poolt siiani tasumata. Poolte vahel sõlmitud lepingute tüüptingimustest tulenevalt kohustus kostja tasuma hagejale viivist 0,1 % päevas. Hageja nõuab kostjalt viivist summas 15 183,84 krooni. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõla 225 954,45 krooni ja viivise 15 183,84 krooni. Kostja vastus Kostja seisukoha kohaselt on arved esitatud õigesti, kuid üks värav paigaldati ilma jalakäijaukseta. Kostja tellija ei ole kostjale arveid tasunud. Kohtu põhjendused Asja materjalidest nähtuvalt on pooled sõlminud 16.10.2007.a ja 21.12.2007.a lepingud, millega hageja kohustus paigaldama ülestõstetavad tööstusuksed. Hageja on kostjale esitanud uste ning paigalduse eest 24.01.2008.a arved summas 174 161,30 krooni ja 51 793,15 krooni. Kostja ei ole vaidlustanud arvete tasumata jätmist. Kostja on väitnud, et üks värav paigaldati ilma jalakäijaukseta. Kohus märgib, et see vastuväide on tõendamata. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi on põhjendatud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 225 954,45 krooni. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostjal oli kohustus tasumisega viivitamisel tasuda hagejale viivist 0,1 % põhinõudest päevas. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 15 183,84 krooni. Ülaltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kokku 241 138,29 krooni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1

kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Indrek Soots kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.