Jätta rahuldamata ROÜ nõue meeldetuletus tasu summas 177 krooni väljamõistmiseks.
1.Mõista menetluskulud 98% ulatuses välja MK’lt ROÜ kasuks.
2.Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.
2-09-4707 Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Hageja nõue ja põhjendused
1.Hageja palub peale nõude täpsustust ärakuulamisel kostjalt välja mõista võlgnevuse 4 000 krooni, intressi ehk lepingutasu 900 krooni, meeldetuletustasu 177 krooni, viivise seisuga 27.04.2010 summas 3 870 krooni ja viivise 0,2% kuni võlgnevuse täitmiseni ning menetluskulud. Hageja juhindub oma nõudmises VÕS § 100, § 101 lg 1 p 1, 3 ja 6, § 108 lg 1, § 113.
2.Kostja esitas hageja kodulehel 29.11.2008 laenutaotluse 4 000 krooni saamiseks tähtajaga 30 päeva (tl 17-21). Laen summas 4 000 krooni väljastati kostja pangakontole Swedbankis (tl 23). Kostja kohustus laenu tagastama 29.12.2008 koos ühekordse laenulepingutasuga summas 900 krooni ehk kokku 4 900 krooni. Kostja võlgnevust ei tasunud. Hageja edastas kostjale 06.01.2009 kirjaliku meeldetuletusele, mille eest kostja kohustus tulenevalt laenulepingu punktile 9.1 tasuma 177 krooni.
3.Tulenevalt laenulepingu punktile 10 on hagejal õigus nõuda viivist. Hageja on arvestanud kostjale viivist 0,2% päevas seisuga 27.04.210 summas 3 780 krooni.
4.27.04.2010 toimunud istungil loobus hageja leppetrahvi nõudest summas 1 445,50 krooni. Kostja vastuväited
5.Kostja ei tunnista hagi. Kostja märgib, et ei ole hagejalt laenu võtnud, vaid seda tegi kostja õepoeg D. P, millise asjaolu suhtes tegi kostja ka avalduse politseisse. Kohtu põhjendused
6.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Lihtsustatud korras menetlemine on lubatav, kuna hagihind ei ületa summat, mis vastab 2 000 eurole. Ärakuulamine toimus 26.04.2010, kuhu ilmus hageja esindaja. Kostja ärakuulamisele ei ilmunud, telefoni teel teavitas sekretäri, et ta ei tule ärakuulamisele.
7.Kohus, kuulanud ära hageja esindaja, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
8.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
9.Võlaõigusseaduse (VÕS) 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 3 ja § 108 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja kahju hüvitamist. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et 29.11.2008 on poolte vahel sõlmitud interneti vahendusel laenuleping (tl 17-21), mille kohaselt võimaldas hageja kostjal võtta kiirlaenu summas 4 000 krooni lepingutasuga 900 krooni. Hageja kandis 29.11.2008 kostja kontole nr 1106210201 Hansapangas laenu summas 4 000 krooni (tl 23). Kostja kohustus laenu summas 4 000 krooni ja lepingutasu summas 900 krooni tagasi
2-09-4707 hiljemalt 29.12.2008. Kostja omale võetud kohustusi ei täitnud. Seega on kostja põhivõlgnevus hageja ees 4 000 krooni ja lepingutasu 900 krooni. Kostja märgib, et ei ole hagejalt laenu võtnud, vaid seda tegi kostja õepoeg D. P, millise asjaolu suhtes tegi kostja ka avalduse politseisse. Kohus märgib, et kostja väited ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Laenutaotlus on sõlmitud läbi interneti, kasutades selleks kostjale väljastatud pangakaarti ja paroolikaarti ning laen on kantud kostja arveldusarvele. Kostja ei ole tõendanud, et hageja ei kandnud laenu kostja arveldusarvele ning, et kostja paroolikaart ja pangakaart oleks varastatud olnud. Seega on kohus seisukohal, et on kostja enda risk, kui kostja võimaldas teadlikult või hooletuse tõttu paroolikaardi ja pangakaardi kasutamist kolmandate isikute poolt. Laenu saamise vormistamisel tuli kasutada dokumente, mis personaalselt väljastatud kostjale isiklikuks kasutamiseks. Kostja ei ole tõendanud, et laenu on võtnud kostja õepoeg. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et on põhjendatud kostjalt välja mõista võlgnevus 4 000 krooni ja lepingutasu 900 krooni.
10.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusejärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja kohustus võlgnevuse tasuma 29.11.2007.a. Laenulepingu p. 10 (tl 20) järgi kui laenusaaja ei ole tasunud varaliste kohustuste täitmise tähtpäeval raha tasumisele kuuluva summa ulatuses, on laenuandjal õigus alustada 0,75% viivise arvestamist puudujäävalt summalt eelnimetatud tähtpäevale järgnevast päevast arvates. Hageja vähendas 27.04.2010 toimunud istungil viivist 0,2% päevas ning palub seisuga 27.04.2010 kostjalt välja mõista viivis 3 780 krooni. Kohus leiab, et viivise nõue on põhjendatud ning ei ole ülemäära suur. Samuti on põhjendatud viivise välja mõistmine kuni kohustuse täitmiseni 0,2% päevas põhinõudelt alates 28.04.2010.
11.Laenulepingu p. 9.1 kohaselt kui laenusaaja ei tagasta laenu tähtaegselt, siis kohustub laenusaaja tasuma laenuandja nõudel võlgnevuse menetlemise eest tasu laenuandja hinnakirja kohaselt, mille järgi on iga väljastatud meeldetuletuse tasu 177 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista 06.01.2009 väljastatud meeldetuletuse eest 177 krooni. Hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid, et hageja oleks väljastanud kostjale meeldetuletuse, seega leiab kohus, et on põhjendamata kostjalt välja mõista meeldetuletuse tasu summas 177 krooni. Menetluskulud
12.Kooskõlas TsMS §-ga 163 lg 1 jätab kohus hageja menetluskulud, sealhulgas riigilõivu 98% ulatuses kostja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on hagejal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.