R. K. hagi L. K. vastu 450 000 krooni saamiseks ja V. K. vastu 150 000 krooni saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 07.jaanuari 2010 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
L. K. ja V. K. apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
20.aprill 2010, avalik kohtuistung Hageja R. K. (ik XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXX XXX XXXXXXX), lepinguline esindaja Marina Smirnova Kostja I L. K. (ik XXXXXXXXXXX, elukoht XXX XX X-X,
XXXXX XXXXXX, XXXXX XXXX, XXXXXXXX)
Kostja II V. K. (ik XXXXXXXXXXX, elukoht XXX XX X-X,
XXXXX XXXXXX, XXXXX XXXX, XXXXXXXX),
seaduslik esindaja L. K. Kostjate lepinguline esindaja adv Kairi Tuulmägi
Menetlusosalised ja nende esindajad
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
437 500 krooni
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 07.jaanuari 2010 otsus tsiviilasjas nr 2-08-13738 ja teha uus otsus.
2.Jätta R. K. hagi L. K. vastu 450 000 krooni saamiseks ja V. K. vastu 150 000 krooni saamiseks rahuldamata.
Jätta kõik menetluskulud hageja R. K. kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud, hageja nõue ja selle põhjendused
1.R. K. esitas 14.04.2008 hagi L. K. ja V. K. vastu solidaarselt 600 000 krooni saamiseks. 09.06.2008 täpsustas hageja oma nõuet ning palus L. K.lt välja mõista 450 000 krooni ja V. K.lt 150 000 krooni.
2.Hagi põhjenduste kohaselt sõlmisid V. K., tema poeg E. K. ja poja abikaasa L. K. 20.06.2006 korteriomandi müügilepingu, hüpoteegi koormamise lepingu ja asjaõiguslepingud, mille kohaselt ostsid E. K. ja L. K. V. K.lt korteriomandi asukohaga XXXXXX XX-XX, Tallinnas hinnaga 900 000 krooni. Lepingu sõlmimisel palus E. K. V. K.t anda talle laenu 600 000 krooni mikrobussi, sõiduki BMW ja paadi ostmiseks tähtajaga üks aasta. Lepinguosalised leppisid kokku, et korteri müügihinnast 600 000 krooni tasuvad ostjad hageja (V. K. poeg ja E. K. vend) kontole, hageja annab E. K.le laenu ja kannab 600 000 krooni tema kontole. Sel põhjusel leppisid lepinguosalised lepingu p-s 3.2 kokku, et müügihinnast 600 000 krooni kohustuvad ostjad tasuma müüja soovil ja nõusolekul hageja kontole. 26.06.2006 kandis E. K. hageja kontole 600 000 krooni ja samal päeval kandis hageja E. K. kontole 600 000 krooni. 25.09.2007 E. K. suri. Tema seadusejärgseteks pärijateks on kostjad L. K. 3⁄4 pärandvara osas ja V. K. 1⁄4 osas.
3.09.06.2008 avalduses märkis hageja, et ostu-müügilepingu tingimused olid läbi arutatud juba enne lepingu sõlmimist. E. K.l oli vaja raha firma tegevuse alustamiseks. Tõele ei vasta kostjate väide, et raha oli antud tagastamise kohustuseta. V. K.l ei olnud vajadust ega põhjust korteriomandit tasuta võõrandada. Müügileping sõlmiti tingimusel, et L. ja E. K. annavad aasta pärast lepingu sõlmimist korteri V. K.le tagasi või tasuvad talle 900 000 krooni. Korter müüdi E. K. palvel, kuna tal oli vaja raha OÜ T. tegevuse arendamiseks. Tõele ei vasta kostjate väide, et firma tegevusest saadud raha kulus E. K. raviks. Selle eest tasus V. K.. On ebatõenäoline, et hageja kinkis oma vennale 600 000 krooni. Hageja ei nõustu kostjate väitega, et hagi on esitatud vale isiku poolt. Kuna 600 000 krooni kanti hageja pangakontolt E. K. kontole, siis on tekkinud hageja ja kostjate kui E. K. pärijate vahel võlasuhted. Asjaolu, et 26.06.2006 kandis E. K. hagejalt saadud 600 000 krooni enda firma arvele tõendab, et ta kasutas laenu abikaasade ühisvara huvides ja kasuks. Pärast E. K. surma pöördus V. K. L. K. poole, paludes täita lepingujärgsed kohustused, s.t tagastada korter või tasuda 900 000 krooni, kuna E. K. ja L. K. ei ole V. K.le korteri ostuhinda tasunud.
Kostjate vastus
4.Kostjad vaidlesid hagile vastu. E. K.l ja V. K.l ei olnud kokkulepet laenu saamiseks ja andmiseks. E. K.l ja L. K.l ei olnud mingit vajadust korteri ostmiseks, sest nende perekond elas XXXXXX suures 3-toalises korteris. E. K. ja hageja töötasid OÜ-s T., mis ei toonud sisse. Firma tegevusest saadav raha kulus E. K. raviks. Selleks, et poega toetada, pakkus ema välja võimaluse võtta pangast laenu OÜ T. saneerimiseks. Kuna kostja perekond oli juba varem võtnud laenu ega saanud seda suurendada ilma
pandita, tegi V. K. E. K.le ettepaneku, et E. K. ostab pangalaenuga tema korteriomandi asukohaga Tallinnas, XXXXXX XX-XX. Selline tehing võimaldas saada pangast väikese protsendiga laenu. V. K. lubas korteri müügist saadud raha anda E. K.le tagastamise kohustuseta. E. K. ja V. K. rääkisid korteri ostu-müügitehingu kõik tingimused varem läbi, mistõttu on vale hageja väide, et tehingu sõlmimise ajal oli pooltel juttu 600 000 kroonisest laenust. Hagejat ennast tehingu tegemisel ei olnud, mistõttu ta ei saanudki midagi teada oma ema ja venna kokkuleppest tehingu tegemise ajal. Korterit ei ole V. K. üle andnud, selles elasid edasi üürnikud. Hagi on esitatud vale hageja poolt. Laenutehingu pooleks peaks olema V. K.. Hageja väidab ka ise, et ta ei osalenud laenuandmise kokkuleppe saavutamisel, vaid sai vennalt oma pangakontole 600 000 krooni, mille kandis samal päeval venna kontole tagasi, märkides maksekorralduse selgitusse „ülekanne“, mitte „võlg“. See tõendab, et vendade vahel puudus laenusuhe. Asjaolu, et E. K. investeeris 600 000 oma firmasse, tõendab tema pangakonto väljavõte. Selle summa kasutamine toimus V. K. korraldusel ja mõlema poja huvides.
5.V. K. käskis E. K.l anda saadud 600 000 kroonist hagejale raha auto ostmiseks ja võlgade katmiseks. E. K. andis ema korralduse täitmiseks hagejale 58 000 krooni, s.h sõiduauto ostuks 33 500 krooni ja raha ülekanded pangakontole 25 000 krooni.
6.Hageja väitel oli laenu tagastamise tähtaeg 1 aasta, s.t E. K. oli kohustatud 600 000 krooni tagastama hiljemalt 26.06.2007. Sel ajal oli E. K. elus, kuid hageja ei esitanud talle mingeid nõudmisi laenu tagastamiseks. See tõendab vendade vahelise laenusuhete puudumist. Pärast E. K. surma ja kostjate poolt pärandi vastuvõtmisel, pöördus V. K. L. K. poole ja nõudis 300 000 krooni maksmist, mida ta ei saanud ostumüügitehingu sõlmimisel. 150 000 krooni on L. K. talle kohtumenetluse ajal maksnud. Ka nõudis V. K. korteri tagastamist. Hageja ise ei ole pärast venna surma pöördunud kordagi kostjate poole võla tagastamise küsimuses.
7.Hageja nõue kostjatelt solidaarselt 600 000 krooni väljamõistmiseks on alusetu. L. K. osa pärandvarast on 3⁄4 ja V. K. osa 1⁄4. Järelikult peavad ka hageja nõuded olema kostjate vastu vastavalt 450 000 krooni ja 150 000 krooni. 21.10.2008 vastuses leidsid kostjad, et pärijad vastutavad pärandaja kohustuste eest vastavalt päritud varaosale, seega kumbki kostja 1⁄2 ulatuses. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
8.Maakohus rahuldas hagi L. K. vastu osaliselt, mõistes temalt välja 287 500 krooni hageja kasuks. V. K. vastu esitatud hagi rahuldas kohus täielikult ning mõistis temalt välja 150 000 krooni hageja kasuks.
9.Puudub vaidlus, et E. K. ja L. K. ostjatena ning V. K. müüjana vormistasid korteriomandi asukohaga XXXXXX XX-XX, Tallinnas müügilepingu notari juures. Vastavalt lepingu p-le 3.2 pidi ostja müügihinnast 600 000 krooni tasuma hageja kontole. Millisel eesmärgil selline kokkulepe sõlmiti, ei oma käesolevas vaidluses tähendust. E. K. tasus 600 000 krooni hageja kontole. Seega sai hageja vaidlusaluse 600 000 krooni omanikuks ja on kohane hageja. Kohtule esitatud hageja konto väljavõtte ja tunnistaja V. K. ütlustega luges kohus tõendatuks hageja ja E. K. vahel laenulepingu sõlmimise 26.06.2006 600 000 krooni kohta. Raha saamist tõendab E. K. konto väljavõte. Kostjate väide, et tegemist oli osaühingu T. saneerimisega, on tõendamata. Käesolevas vaidluses ei oma tähendust, milleks E. K. saadud laenu kasutas. Tema konto väljavõttest nähtub, et ta on teinud 16.07.2006 ja 05.08.2006 hagejale ülekandeid kokku 25 000 krooni suuruses summas. Need maksed sooritati järgmistel kuudel pärast laenu saamist. Kuna hageja ei esitanud tõendeid selle kohta, et tal oli E. K.ga veel teisi rahalisi tehinguid peale vaidlusaluse laenulepingu, siis tuleb
lugeda 25 000 krooni laenu tagasimakseks. Seega on hageja õigustatud laenulepingu järgi tagasi saama 575 000 krooni, mis tuleb jagada kahe pärija vahel võrdselt 1⁄2 ja 1⁄2 suuruses. Seega kummagi pärija kohustuseks oleks tagastada 287 500 krooni, mida ületavat summat ei saa teiselt kostjalt välja mõista. L. K.lt kuulub eeltoodu alusel väljamõistmisele 287 500 krooni ja V. K.lt hageja küsitud suuruses 150 000 krooni. Apellatsioonkaebus
10.Kostjad palusid maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega jätta hageja nõue täies ulatuses rahuldamata.
11.Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt rikkus maakohus otsuse tegemisel menetlusnorme. Kohtu seisukohad on ebaõiged ega tulene asjas kogutud tõenditest ja tuvastatud asjaoludest. Kohtuotsus ei ole kooskõlas seaduslikkuse ja põhjendatuse põhimõtetega ning nende põhimõtete rikkumine on viinud ebaõige lahendi tegemiseni.
12.Kohus jõudis tõendeid hinnates ebaõigele järeldusele, et hageja poolt E. K.le antud rahasummat tuleb käsitleda laenuna. Kohus luges hagi tõendatuks üksnes hageja konto väljavõtte ning tunnistaja V. K. ütlustega, kuid nimetatud tõendite alusel ei ole võimalik väita, et tegemist oli laenuga. Hageja ei ole usaldusväärselt tõendanud, et tegemist oli laenuga, mille E. K. oli kohustatud talle tagastama. Hageja poolt E. K. kontole tehtud pangaülekandest ei ole võimalik järeldada, et ta andis E. K.le laenu. Pangaülekande selgituseks on märgitud „ülekanne“. Üksnes sellest märkest ei saa järeldada, et tegemist oleks laenuga. Kohtule ei ole esitatud muid tõendeid (laenulepingut) laenulepingu sõlmimise fakti kohta. Hageja väited on paljasõnalised ja tõendamata. Kohus hindas tõendeid valesti ja tegi ebaõige otsuse. Tegelikult sõlmisid hageja ja E. K. 26.06.2006 kinkelepingu. Hageja soovis rahaliselt abistada oma venda, kes oli majanduslikult raskes olukorras. Asjaolu, et raha üleandmisel oli kinke iseloom, tõendab E. K. pärandvara inventuuri käigus koostatud pärandvara nimekiri, kuhu väidetavast laenulepingust tulenevat kohustust ei ole kantud. Kuna hageja ja E. K. sõlmisid kinkelepingu, puudub kostjatel kohustus raha tagastada. Kuni 01.07.2002 kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 64 lg-s 3 sätestatud põhimõtte kohaselt tõlgendatakse kahtluse korral tehingut kohustatud isiku kasuks. Juhul, kui kohus kahtleb, kas tegemist oli laenu-või kinkelepinguga, tuleb lähtuda eeldusest, et tegemist oli kinkelepinguga. Eeltoodu põhimõtet on kohtupraktikas läbivalt rakendatud ka uue TsÜS kehtivuse ajal. Kinke tegemise eesmärgiks oli mitte jätta müügilepingust tulenevat ostuhinna tasumise kohustust üles. Hageja tegevus raha vastuvõtmisel ja kohesel tagasiandmisel oli suunatud oma venna E. K. võlakohustusest vabastamiseks kinklepingulise suhte loomise kaudu. Laenusuhte loomiseks ei oleks olnud vaja raha vastu võtta ja siis kohe tagasi kanda.
13.Tunnistaja V. K. ütlusi ei saa pidada usaldusväärseks. Kohus oleks pidanud arvestama, et V. K. on hageja ema ning seetõttu ei ole ta tõenäoliselt erapooletu. Samuti on V. K. ütlused kallutatud seetõttu, et tema ja L. K. suhted ei ole olnud pärast E. K. surma kõige paremad. V. K. ütluste tõelevastavust ei kinnita ükski asjas kogutud dokumentaalne tõend, pigem on ütlused tõenditega vastuolus. Kui V. K. ütlused vastaks tõele, siis saab järeldada, et lepinguline suhe oli hoopis tema ja E. K. vahel ning hageja tegutses V. K. esindajana. Kohus ei pööranud tunnistaja ütluste vastuolulisusele tähelepanu.
14.Hageja ei esitanud ühtegi dokumentaalset tõendit selle kohta, et ta andis laenu üheaastase tähtajaga ning laenutähtaeg saabus 25.06.2007. Hageja ei esitanud E. K.le pärast väidetava laenutähtaja saabumist kordagi laenusumma tagastamise nõuet ega pöördunud kordagi vastava nõudega ka L. K. poole. Kostjad said hageja nõudest teada alles pärast hagiavalduse kättesaamist 2008.a aprillis.
15.Paljasõnalised ja tõendamata on hageja väited, et korteriomandi müügileping sõlmiti tingimusel, et ostjad tagastavad selle V. K.le või tasuvad talle 900 000 krooni. Tegemist on ainetu väitega, mis ei tõenda laenulepingu sõlmimist.
16.Maakohus luges ebaõigesti E. K. poolt hagejale üle kantud 25 000 krooni laenu tagasimakseks. Pooled ei ole kohtumenetluses kordagi väitnud, et E. K. poolt vennale tehtud ülekanded olid laenu tagasimaksed. Kostjad väitsid, et 33 500 krooni oli kinge ja 25 000 krooni tasu tehtud töö eest. Hageja väitis, et vend andis talle raha pärast objekti valmistegemist. Kohus ei või hinnata esiletoodud asjaolusid erinevalt mõlemast poolest. Kohus ei lähtunud otsuse tegemisel tegelikest faktilistest asjaoludest ning asjas kogutud tõenditest kogumis. Kohus rikkus TsMS § 436 lg 4, kuna ei selgitanud, miks ta leidis, et ülekannete näol oli tegemist laenu tagasimakse, mitte kinke või tasuga tehtud tööde eest. Asjaolu, et E. K. on oma vennale teinud ülekandeid ning ostnud talle auto, tõendab üheselt, et vennad abistasid vajadusel teineteist.
17.Kostjad leiavad, et isegi kui teoreetiliselt lähtuda eeldusest, et tegemist oli laenulepinguga, ei ole väidetavast laenulepingust tulenev nõue sissenõutavaks muutunud. Kuna hageja ei ole laenulepingu nõuetekohast ülesütlemist tõendanud, puudus tal õigus pöörduda oma väidetava nõude maksmapanekuks kohtu poole. Kohus on oluliselt rikkunud menetlusnorme, jättes eeltoodud asjaolud otsuse tegemisel hindamata.
18.Kohus rikkus oluliselt menetlusnorme ka seetõttu, et ei lahendanud L. K. taotlust menetlusosalise vande all ülekuulamiseks. Vastus apellatsioonkaebusele
19.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
20.Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosalised ja tutvunud asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus teeb asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
21.Vaidlust ei ole selle üle, et V. K. müüs 20.06.2006 sõlmitud müügilepinguga E. K.le ja L. K.le korteriomandi asukohaga XXXXXX XX-XX, Tallinnas. Vaidlust ei ole ka selle üle, mis asjaoludel see tehing tehti - E. K. vajas raha oma firma, OÜ T. tegevuse jaoks; selleks palus ta emalt, V. K.lt abi; V. K. ja E. K. leppisid kokku, et tehakse müügitehing, millega E. K. ostab pangalaenuga V. K. korteriomandi ning V. K. annab pangalaenuna saadud raha E. K.le. Need asjaolud esitas hageja 09.06.2008 hagiavalduse muutmise avalduses (t lk 48-51), kostjad vastuses hagiavaldusele (t lk 25-28). Sama selgitas hageja ringkonnakohtu istungil ning eeltoodud asjaolud on tõendatud ka tunnistaja V. K. ütlustega (t lk 83-84). Vaidlust ei ole ka asjaolude üle, et lepingu p 3.2 järgi kohustusid ostjad E. K. ja L. K. tasuma müügihinnast 600 000 krooni V. K. soovil ja nõusolekul R. K. (hageja) pangakontole. 26.06.2006 laekus E. K. pangakontole pangalaen suurusega 600 000,62 krooni. Samal päeval kandis E. K. R. K. pangakontole 600 000 krooni ja samal päeval kandis R. K. sama summa tagasi E. K. kontole, kes kandis sellest 500 000 krooni samal päeval OÜ T. kontole. E. K. suri 25.09.2007 ja kostjad on tema pärijad. Vaidlus on selle üle, kas ja millisel õiguslikul alusel on kostjad kohustatud hageja poolt E. K. kontole kantud raha tagastama.
22.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, nagu ei omaks käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust, mis asjaoludel kanti 600 000 krooni hageja kontole. Ringkonnakohtu istungil selgitas hageja, et raha kanti tema konto vahendusel E. K. kontole üle selle tõttu, et E. K.l oli raha kiiresti vaja, kuid V. K. töötas laeval ning tal ei olnud võimalust E. K. kontole raha koheselt üle kanda. Sama on tõendatud tunnistaja V. K. ütlustega. Ringkonnakohtu hinnangul tõendavad eeltoodud ja käesoleva otsuse p-s 21 märgitud asjaolud, et V. K. ja E. K. olid kokku leppinud selles, et V. K. annab E. K.le 600 000 krooni. Raha andmine E. K.le oli V. K. tahe. V. K., E. K. ja hageja kokkuleppel toimus raha ülekandmine E. K. kontole hageja konto kaudu, kuid see ei muutnud teda raha omanikuks. Hageja ja V. K. vahel oli käsundusleping võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 tähenduses, mille hageja vastavalt V. K.lt saadud juhistele täitis. Menetluse käigus ei ole keegi väitnud, et V. K.l oleks olnud tahe anda vaidlusalune raha hagejale, kes oleks võinud raha omanikuna otsustada, milliseid tehinguid ta sellega teeb. Ringkonnakohtu hinnangul puudus hageja ja E. K. vahel ning puudub käesoleva tsiviilasja poolte vahel võlasuhe. Sellele on viidanud ka kostjad vastuses hagiavaldusele ning apellatsioonkaebuses. Kuna raha tagastamise nõuet ei ole esitanud selleks õigustatud isik, jätab ringkonnakohus hagi rahuldamata. Sellele, milline oli V. K. ja E. K. vaheline võlasuhe (laen või kinge) ning kas ja milline võlasuhe on V. K. ja kostjate vahel, ringkonnakohus käesoleva tsiviilasja lahendamisel hinnangut ei anna.
23.Kuna kostjate apellatsioonkaebus rahuldatakse ja ringkonnakohus teeb maakohtu otsuse tühistamisel uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata, kannab TsMS § 162 lg 1 järgi kõik hagimenetluse kulud hageja, kelle kahjuks otsus tehti. E.Liiv
K. Paal
A. Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.