lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-09-36000/17

Asjaõigus › Korteriomandi ja kaasomandi asjad

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Rakvere kohtumaja · 05.05.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Kohtuasja number
2-09-36000/17
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Korteriomandi ja kaasomandi asjad
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
05.05.2010
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1564
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Ärakiri

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik Kohtunik

Irma Külavee

Määruse tegemise aeg ja koht

05.05.2010, Rakvere kohtumaja, Rohuaia 8, Rakvere

Tsiviilasja number

2-09-36000

Tsiviilasi

L J`i ja G J`i avaldus kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramiseks

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamisega asjas menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

Avaldajad: 1) L J (ik: xxxx), elukoht: xxxx 2) G J (ik: xxxx), elukoht: xxxx Avaldajate volitatud esindaja – v.-adv. Küllike Namm, Laada 27, Rakvere OÜ Advokaadibüroo Küllike Namm, e-post: [email protected] Asjast puudutatud isik: V P (ik: xxxx), elukoht: xxxx; volitatud esindaja Sirje Veiman – OÜ Inostranets Grupp, Turu plats 3-15, Rakvere e-post: [email protected]

esindajad

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON:

I. Menetlusosaliste taotlus kompromissi kinnitamiseks rahuldada. Kinnitada tsiviilasjas nr 22-0909-36000 (L (L J`i J`i ja G J`i J`i avalduses kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramiseks, kus puudutatud isikuks isikuks on V P) P) menetlusosaliste menetlusosaliste vahel asja lahendamiseks saavutatud kompromiss alljärgnevas:

1.Pooled on seisukohal, et kaasomandi kasutuskord tuleb kindlaks määrata tulenevalt OÜ GEO GEM poolt 21.04.2009.a. teostatud mõõdistamisele, millised on vormistatud vormistatud plaanina, kus kajastuvad alltoodud mõõdud. Plaan on käesoleva kokkuleppe lahutamatu osa (edaspidi Plaan).
2.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20262-23-2633/53Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas
Kaasomandi kasutuskord kasutuskord hõlmab xxx asuva asuva korteriomandite omanikke -xxxx kinnistu, mille kohta on Viru Maakohtu kinnistusosakonnas kinnistusosakonnas avatu avatud registriosa nr. xxxx, xxxx, asukoht asukoht xxxx, xxxx, eluruum nr. xx – omanik V P (edaspidi korter xx) xx) ja xxxx kinnistu, mille

kohta on Viru Maakohtu kinnistusosakonnas kinnistusosakonnas avatud registriosa nr. xxxx, xxxx, asukoht xxxx, xxxx, eluruum nr. xx – omanik L J (edaspidi korter xx), xx), edaspidi koos nimetatud Pooled. Plaani Plaani kohaselt piirneb korteri nr.xx nr.xx kasutuses olev maamaa-ala xxxx tänavaga.

3.Pooled lepivad kokku, et käesolev käesolev kasutuskord hõlmab xxxx korteriomandite kaasomandis olevat maamaa-ala pindalaga 559 m2.
4.Kaasomandi kasutamise kord kehtib korteriomandi omanike, nende perekonnaliikmete, ajutiste elanike (külaliste) ja muude korteriomandit kasutavate isikute (üürnikud) suhtes, kes kohustuvad kohustuvad täitma käesolevat kokkulepet ja kasutama kaasomandit mõistlikkuse, hea usu ja heanaaberlikkuse põhimõttel.
5.Kinnistute kaasomandis olevat maamaa-ala kasutakse alljärgnevalt: • korter xx kasutuses on maamaa-ala Plaanil suurusega 240 m2 • korter xx kasutuses on Plaanil Plaanil maamaa-ala suurusega 319 m2
1.korter xx on õigus õigus ajutiselt kasutada korter xx kasutuses olevat olevat maamaa-ala, ala, mis asub xxxx tn. poolsest väravast värava värava laiuses ulatuses kuni korter xx kasutuses oleva maamaa-alani küttepuid, briketti jms. ladustamiseks,

ladustamiseks, teatades sellest teisele Poolele ette kalendripäeva. Pooltel on kohustus küte või muu materjal eelnimetatud maamaa-alalt ära vedada (teisaldada) 3 kalendripäeva jooksul ja maamaa-ala korrastada.

6.Eraldi kasutusse jääva maamaa-ala kasutamise kord: • eraldi kasutusse jääva maamaa-ala kasutamisel lähtutakse mõistlikkuse põhimõttest, heaperemehelikkusest. • pooltel on õigus kasutada eraldi kasutuses olevat maamaa-ala kütte hoidmiseks, tingimusel, et küte on korralikult virnastatud ja asub maamaa-ala servas. • poolel on õigus piirata tema tema kasutusse kuuluvat maad aiaga tingimusel, et aed asuks tema kasutuses oleva maamaa-ala servas, kõrgusega mitte üle 1m.
7.Pooltel on õigus pidada koduloomi (lemmikloomi), tingimusel, et lemmikloom, keda peetakse väljaspool eluruumi ei häiri teist poolt ning on on tagatud tema järgi koristamine. Omanikel on õigus koduloomi pidada aiaga piiratud territooriumil või ketis, et oleks takistatud kodulooma pääs teise korteri kasutuses olevale maamaa-alale.
8.Pooled Pooled on kokkuleppinud, et korter xx on õigus käia kontrollimas korter korter xx keldrisse paigutatud veemõõtjat.
9.Kaasomandi valitsemine, kasutamine ja käsutamine peab toimuma arvestades mõlema kaasomaniku õiglaselt hinnatud huve.
10.Pooled kohustuvad täitma Rakvere Linnavolikogu/Linnavalitsuse poolt kehtestatud avalikuavaliku-, heakorra, ning jäätmekäitlust käsitlevaid õigusakte.
11.Kokkulepe kehtib üldõiglusjärglaste suhtes.
12.Pooled on kokku leppinud, et Poolte vahelised teated, mis on seotud käesoleva kokkuleppe täitmisega, vahetatakse lihtkirjalikul või elektroonilisel teel.
13.Pooled on kokku kokku leppinud, et käesolevast kokkuleppest või kaasomandiga seonduvad vaidlused lahedatakse läbirääkimiste teel, millesse kaasatakse vajadusel poolte esindajad. Pooled on kohustatud tegema endast olenevalt kõik, et vaidlused saaksid lahendatud kohtuväliselt.
14.Pooled esitavad käesoleva kompromisslepingu Viru Maakohtule kinnitamiseks ja paluvad menetluse tsiviilasjas nr 22-0909-3600 lõpetada. lõpetada.
15.Pooled kinnitavad, et menetluskulud jäävad poolte kanda.
16.Pooled selgitavad, et nad ei pea vajalikuks käesoleva kompromissi kinnitamist kinnitamist pidamata.. kohtuistungil ja paluvad, et kohus kinnitab kompromissi kohtuistungit pidamata
17.Pooled kinnitavad, et on teadlikud TsMS § 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. tagajärgedest.
18.Pooled paluvad tagastada pool avaldaja poolt avalduse esitamisel tasutu tasutud d riigilõivust tulenevalt TsMS § 150 lg 2 pp-st 1 L J` J`i arveldusarvel arveldusarvele arvele nr. xxxx xxxx. xxxx.
19.Pooled on, on, lähtudes TsMS § 64 lg 2 ja § 661 lg 2, 2, kokku leppinud, et vähendavad edasikaebamise õigust kohtumäärusele, millega käesolev kompromiss kinnitatakse kinnitatakse ja menetlus lõpeta lõpetatakse, kolme (3) päevani. päevani. II. Seoses kompromissi kinnitamisega menetlus tsiviilasjas lõpetada. lõpetada. Kohtu poolt kinnitatud kompromissileping kehtib täitedokumendina ja kuulub viivi viivitamatult vitamatult täitmisele. III. III. Tagastada avaldajal avaldajale ale TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tsiviilasjas nr. nr 2-0909-36000 menetluse lõpetamisel vastavalt saavutatud kompromissi kinnitamise kinnitamisele le 1⁄2 (pool) hagi esitamisel tasutud mise riigilõivust, riigilõivust, s.o. 700 (seitsesada) (seitsesada) krooni. Tagastatav riigilõiv summas 700 700 krooni tuleb kanda kanda L J` J` arveldusarvele nr. nr. xxxx xxxx, xxxx, märkides selgitusse selgitusse „ tsiviilasi nr 22-0909-36000, 36000, riigilõivu osaline tagastamine“.

Edasikaebe kord Vastavalt kompromisslepingus TsMS § 661 lg 4 tulenevalt määruse osas edasikaebe tähtaja lühendamise lühendamise osas kokkulepitule jõustub kompromissi kinnitav ja menetlust lõpetav määrus peale menetlusosalistele kättetoimetamisest 3 päeva jooksul. jooksul. Määruskaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule sama maakohtu kaudu. Määruse ärakiri kätte toimetada pooltele (esindajatele) ja edastada jõustumisel Kohtute raamatupidamiskeskusele.. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendus. 24.07.2009 esitasid L J ja G J Viru Maakohtusse avalduse kaasomandi (kinnistu xxxx) kasutuskorra kindlaksmääramiseks. Avaldusest nähtuvalt on 13.07.2007 sõlmitud notariaalse lepingu kohaselt moodustatud xxxx elamus korteriomandid, seejuures korteriomandite juurde kuuluv maa (559 m2) jäi kaasomandisse. Maa kasutuskorra kindlaksmääramise osas ei ole korterite omanikud kokkuleppele jõudnud. Kohus võttis korraldava määrusega 04.08.2009 avalduse menetlusse ning väljastas avalduse ja selle lisad puudutatud isikule tutvumiseks ja oma seisukoha esitamiseks. Kohus selgitas materjalide väljastamisel, et Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 615 tulenevalt arutab kohus menetlusosalistega asja suuliselt ja püüab neid suunata kokkulepet sõlmima. Kokkuleppe saavutamisel vormistatakse see kirjalikult või protokollitakse ja loetakse kohtulikuks kompromissiks. Puudutatud isik V P oma vastuses avaldusele ei välistanud kaasomandis oleva kasutamise osas avaldajatega kokkuleppele jõudmist. 22.01.2010 eelistungil pidasid menetlusosalised jätkuvalt võimalikuks läbirääkimiste pidamist. Kohus andis pooltele tähtaja maa kasutuskorra osas läbirääkimiste pidamiseks ning määras (kompromissi mittesaavutamise korral) asja lahendamiseks välja kohtuistungi aja – 05.05.2010. 05.05.2010 laekus kohtule menetlusosaliste poolt kirjalikult vormistatud ja allkirjastatud allkirjastatud kompromissileping maa kasutuskorra kindlaksmääramises, kompromissleping on sõlmitud eesmärgiga lõpetada tsiviilasjas nr 2-09-3600 menetlus. Kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramisel on aluseks võetud OÜ GEO GEM poolt 21.04.2009.a. teostatud mõõdistamisel vormistatud plaan ja sellel kajastatud mõõdud ja

nimetatud plaan on kokkuleppe lahutamatu osa. Kasutuskord hõlmab Xxxx korteriomandite kaasomandis olevat maa-ala pindalaga 559 m2 (korter xx kasutuses on maa-ala plaanil suurusega 240 m2 ja korter nr xx kasutuses maa-ala plaanil - 319 m2). Kokku on lepitud kasutatava maa suuruses, maa kasutamisel kaasnevates õigustes ja kohustustes ning ka vaidluste lahendamise korras. Vastavalt kompromissile kehtib kasutuskord korteriomandi omanike, nende perekonnaliikmete, ajutiste elanike (külaliste) ja muude korteriomandit kasutavate isikute (üürnikud) suhtes, kes kohustuvad täitma käesolevat kokkulepet ja kasutama kaasomandit mõistlikkuse, hea usu ja heanaaberlikkuse põhimõttel. Pooled on ka märkinud, et saavutatud kokkulepe kehtib ka nende üldõiglusjärglaste suhtes. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Vastavalt kompromissile taotleb avaldaja tema poolt avalduse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist 1⁄2 osas TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel riigilt. Seoses kompromissi sõlmimisega paluvad pooled see esitatud kujul määrusega kinnitada, lõpetades ühtlasi asjas menetluse. Kohtumääruse õiguslik põhistus Kohus, vaadanud läbi poolte esitatud kompromissilepingu, leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Esitatud avaldus kuulub lahendamisele hagita menetluses (TsMS § 475 lg 1 p 13, 613 lg 2). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 477 lg 1 tulenevalt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse (TsMS § 428 lg 1 p 4). TsMS § 430 lg 3 sätestatud kompromissi kinnitamist takistavaid asjaolusid antud juhul ei esine ning poolte kinnitusel on esitatud tingimustel kompromiss täidetav. TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kompromisslepingu allkirjastamisel on pooled antud asjas ka kinnitanud, et vastavad õiguslikud tagajärjed on neile teada. TsMS § 430 lg 8 sätestab, et kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kohus leiab, et põhjendatud on ka avaldaja taotlus riigilõivu osaliseks tagastamiseks. TsMS § 150 lg 2 p 1 tulenevalt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Tsiviilasja nr.2-09-36000 materjalidest nähtub, et avaldaja on määratlenud avalduse esitamisel tsiviilasja hinnaks 7000 krooni ning tasunud vastavalt 07.07.2009 riigilõivu summas 1400 krooni kontole 221023778606. TsMS § 150 lg 3 kohaselt kuulub riigilõiv tagastamisele riigilõivu tasunud isiku taotlusel määruse alusel. Avaldaja L J on esitanud taotluse 1⁄2 osas tasutud riigilõivu tagastamiseks (1400 : 2 = 700 krooni) tema arveldusarvele xxxx`.

Vastavalt TsMS § 661 lg 4 sätestatule on kohtul õigus poolte kokkulepitust tulenevalt lühendada kompromissi kinnitavale ja menetlust lõpetavale määrusele määruskaebuse esitamise tähtaega kolmele päevale. Kohus juhindus kompromissi kinnitamisel ja menetluse lõpetamisel TsMS § 428 lg 1 p 4, § 430-432 ja 661 lg 4 sätestatust. Kohtunik:

/allkiri/

Irma Külavee

Ärakiri õige Nooremreferent

Lea Herne

Kohtumäärus jõustus 11. mail 2010. a. Nooremreferent

Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20262-21-6597/67Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-25-3089/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja