Ärakiri
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik Kohtunik
Irma Külavee
Määruse tegemise aeg ja koht
05.05.2010, Rakvere kohtumaja, Rohuaia 8, Rakvere
Tsiviilasja number
2-09-36000
Tsiviilasi
L J`i ja G J`i avaldus kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramiseks
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamisega asjas menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende
Avaldajad: 1) L J (ik: xxxx), elukoht: xxxx 2) G J (ik: xxxx), elukoht: xxxx Avaldajate volitatud esindaja – v.-adv. Küllike Namm, Laada 27, Rakvere OÜ Advokaadibüroo Küllike Namm, e-post: [email protected] Asjast puudutatud isik: V P (ik: xxxx), elukoht: xxxx; volitatud esindaja Sirje Veiman – OÜ Inostranets Grupp, Turu plats 3-15, Rakvere e-post: [email protected]
esindajad
Kirjalikus menetluses
I. Menetlusosaliste taotlus kompromissi kinnitamiseks rahuldada. Kinnitada tsiviilasjas nr 22-0909-36000 (L (L J`i J`i ja G J`i J`i avalduses kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramiseks, kus puudutatud isikuks isikuks on V P) P) menetlusosaliste menetlusosaliste vahel asja lahendamiseks saavutatud kompromiss alljärgnevas:
kohta on Viru Maakohtu kinnistusosakonnas kinnistusosakonnas avatud registriosa nr. xxxx, xxxx, asukoht xxxx, xxxx, eluruum nr. xx – omanik L J (edaspidi korter xx), xx), edaspidi koos nimetatud Pooled. Plaani Plaani kohaselt piirneb korteri nr.xx nr.xx kasutuses olev maamaa-ala xxxx tänavaga.
ladustamiseks, teatades sellest teisele Poolele ette kalendripäeva. Pooltel on kohustus küte või muu materjal eelnimetatud maamaa-alalt ära vedada (teisaldada) 3 kalendripäeva jooksul ja maamaa-ala korrastada.
Edasikaebe kord Vastavalt kompromisslepingus TsMS § 661 lg 4 tulenevalt määruse osas edasikaebe tähtaja lühendamise lühendamise osas kokkulepitule jõustub kompromissi kinnitav ja menetlust lõpetav määrus peale menetlusosalistele kättetoimetamisest 3 päeva jooksul. jooksul. Määruskaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule sama maakohtu kaudu. Määruse ärakiri kätte toimetada pooltele (esindajatele) ja edastada jõustumisel Kohtute raamatupidamiskeskusele.. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendus. 24.07.2009 esitasid L J ja G J Viru Maakohtusse avalduse kaasomandi (kinnistu xxxx) kasutuskorra kindlaksmääramiseks. Avaldusest nähtuvalt on 13.07.2007 sõlmitud notariaalse lepingu kohaselt moodustatud xxxx elamus korteriomandid, seejuures korteriomandite juurde kuuluv maa (559 m2) jäi kaasomandisse. Maa kasutuskorra kindlaksmääramise osas ei ole korterite omanikud kokkuleppele jõudnud. Kohus võttis korraldava määrusega 04.08.2009 avalduse menetlusse ning väljastas avalduse ja selle lisad puudutatud isikule tutvumiseks ja oma seisukoha esitamiseks. Kohus selgitas materjalide väljastamisel, et Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 615 tulenevalt arutab kohus menetlusosalistega asja suuliselt ja püüab neid suunata kokkulepet sõlmima. Kokkuleppe saavutamisel vormistatakse see kirjalikult või protokollitakse ja loetakse kohtulikuks kompromissiks. Puudutatud isik V P oma vastuses avaldusele ei välistanud kaasomandis oleva kasutamise osas avaldajatega kokkuleppele jõudmist. 22.01.2010 eelistungil pidasid menetlusosalised jätkuvalt võimalikuks läbirääkimiste pidamist. Kohus andis pooltele tähtaja maa kasutuskorra osas läbirääkimiste pidamiseks ning määras (kompromissi mittesaavutamise korral) asja lahendamiseks välja kohtuistungi aja – 05.05.2010. 05.05.2010 laekus kohtule menetlusosaliste poolt kirjalikult vormistatud ja allkirjastatud allkirjastatud kompromissileping maa kasutuskorra kindlaksmääramises, kompromissleping on sõlmitud eesmärgiga lõpetada tsiviilasjas nr 2-09-3600 menetlus. Kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramisel on aluseks võetud OÜ GEO GEM poolt 21.04.2009.a. teostatud mõõdistamisel vormistatud plaan ja sellel kajastatud mõõdud ja
nimetatud plaan on kokkuleppe lahutamatu osa. Kasutuskord hõlmab Xxxx korteriomandite kaasomandis olevat maa-ala pindalaga 559 m2 (korter xx kasutuses on maa-ala plaanil suurusega 240 m2 ja korter nr xx kasutuses maa-ala plaanil - 319 m2). Kokku on lepitud kasutatava maa suuruses, maa kasutamisel kaasnevates õigustes ja kohustustes ning ka vaidluste lahendamise korras. Vastavalt kompromissile kehtib kasutuskord korteriomandi omanike, nende perekonnaliikmete, ajutiste elanike (külaliste) ja muude korteriomandit kasutavate isikute (üürnikud) suhtes, kes kohustuvad täitma käesolevat kokkulepet ja kasutama kaasomandit mõistlikkuse, hea usu ja heanaaberlikkuse põhimõttel. Pooled on ka märkinud, et saavutatud kokkulepe kehtib ka nende üldõiglusjärglaste suhtes. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Vastavalt kompromissile taotleb avaldaja tema poolt avalduse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist 1⁄2 osas TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel riigilt. Seoses kompromissi sõlmimisega paluvad pooled see esitatud kujul määrusega kinnitada, lõpetades ühtlasi asjas menetluse. Kohtumääruse õiguslik põhistus Kohus, vaadanud läbi poolte esitatud kompromissilepingu, leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Esitatud avaldus kuulub lahendamisele hagita menetluses (TsMS § 475 lg 1 p 13, 613 lg 2). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 477 lg 1 tulenevalt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse (TsMS § 428 lg 1 p 4). TsMS § 430 lg 3 sätestatud kompromissi kinnitamist takistavaid asjaolusid antud juhul ei esine ning poolte kinnitusel on esitatud tingimustel kompromiss täidetav. TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kompromisslepingu allkirjastamisel on pooled antud asjas ka kinnitanud, et vastavad õiguslikud tagajärjed on neile teada. TsMS § 430 lg 8 sätestab, et kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kohus leiab, et põhjendatud on ka avaldaja taotlus riigilõivu osaliseks tagastamiseks. TsMS § 150 lg 2 p 1 tulenevalt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Tsiviilasja nr.2-09-36000 materjalidest nähtub, et avaldaja on määratlenud avalduse esitamisel tsiviilasja hinnaks 7000 krooni ning tasunud vastavalt 07.07.2009 riigilõivu summas 1400 krooni kontole 221023778606. TsMS § 150 lg 3 kohaselt kuulub riigilõiv tagastamisele riigilõivu tasunud isiku taotlusel määruse alusel. Avaldaja L J on esitanud taotluse 1⁄2 osas tasutud riigilõivu tagastamiseks (1400 : 2 = 700 krooni) tema arveldusarvele xxxx`.
Vastavalt TsMS § 661 lg 4 sätestatule on kohtul õigus poolte kokkulepitust tulenevalt lühendada kompromissi kinnitavale ja menetlust lõpetavale määrusele määruskaebuse esitamise tähtaega kolmele päevale. Kohus juhindus kompromissi kinnitamisel ja menetluse lõpetamisel TsMS § 428 lg 1 p 4, § 430-432 ja 661 lg 4 sätestatust. Kohtunik:
/allkiri/
Irma Külavee
Ärakiri õige Nooremreferent
Lea Herne
Kohtumäärus jõustus 11. mail 2010. a. Nooremreferent
Lea Herne
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.