Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas (konto nr 10220034799018) või Swedbank AS-is (konto nr 221013921094), viitenumbriga 3100057358. TsMS § 472 lg 3 Kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu. Menetluse käik 26.11.2009.a esitas AS Swedbank kohtule hagi JVvastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled Ego järelmaksukaardi kasutamise lepingu, mille alusel andis hageja kostja kasutusse Ego kaardi ning võimaldas kostjale krediidilimiidi tehingute teostamiseks 30 000.00 krooni ulatuses. Kostja jättis oma lepingust tulenevad kohustused hageja ees täitmata. Seoses eeltooduga palub hageja kostjalt välja mõista kokku 35 745.45 krooni, millest põhivõlgnevus 29 831.56 krooni, intress 26.52 krooni, viivis 5 887.37 krooni. 05.10.2005. a sõlmisid hageja ja kostja arvelduskrediidilepingu, mille kohaselt avas hageja kostjale arvelduskrediidi limiidi summas 6 000 krooni. Hagi esitamise päeva seisuga ei ole kostja arvelduskrediiti tagastanud, mistõttu moodustab võlgnevus kokku 7 909.34 krooni, millest põhiosa on 6 000 krooni, intress 358.82 krooni ja viivis 1 550.52 krooni. 08.12.2005. a sõlmisid hageja ja kostja määratud tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu, millekohaselt võimaldas hageja kostjale sularahalimiiti summas 3 000 krooni ja krediidilimiiti summas 5 000 krooni. Hagi esitamise päeva seisuga võlgneb kostja hagejale 6 457.68 krooni, millest põhiosa 2 276.77 krooni, teenustasud 86.92 krooni, aastamaks 300 krooni ja viivis 3 793.99 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista ka maksekäsu kiirmenetluses tasutud 381.08 krooni. Kokku võlgneb kostja hagejale 50 112.47 krooni. Samuti palub hageja mõista kostjalt välja viivise protsendina põhinõudelt (38 108.33 krooni) seaduses sätestatud määras (EKP intressimäär + 7% aastas) alates 26.11.2009.a. kuni põhinõude täitmiseni. Kõik menetluskulud (sh hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõiv 7 500 krooni ja teadaande Ametlikes Teadaannetes avaldamise eest tasutud riigilõiv 100,00 krooni) palub hageja jätta kostja kanda. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine. Kohus avaldas Ametlikes Teadaannetes teate koos hoiatusega teha hagile vastuse mitteesitamisel kostja kahjuks tagaseljaotsus. Kohus andis kostjale tähtaja hagile kirjalikult vastamiseks 20 päeva jooksul alates teate Ametlikes Teadaannetes avaldamisest. Ajalehekuulutuse avaldamisega loeb kohus TsMS § 317 lg 5 alusel hagimaterjalid kostjale kätteantuks. Ametlikes Teadaannetes ilmunud teatega on kostjat hoiatatud, et hagile mittevastamise korral, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja ei ole vastust kohtule esitanud. Kohtu põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Puuduvad TsMS § 407 lõikes 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lg 1 alusel esitab kohus tagaseljaotsuses üksnes õigusliku põhjenduse. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 alusel, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise 2(3)

kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist, arvestades kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus summas 50 112.47 krooni ja viivis protsendina põhinõudelt (38 108.33 krooni) alates 26.11.2009.a kuni põhinõude täitmiseni vastavalt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (so EKP intressimäär + 7% aastas). Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Tulenevalt TsMS § 1741 lg 3 sätestatust määrab kohus tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, sest hageja on seda taotlenud ja on esitanud ka menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskulud on järgmised: hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõiv 7 500 krooni ja teadaande Ametlikes Teadaannetes avaldamise eest tasutud riigilõiv 100,00 krooni. Kokku mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 7 600 krooni (sh hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõiv 7 500 krooni ja teadaande Ametlikes Teadaannetes avaldamise eest tasutud riigilõiv 100,00 krooni.).

Karin Sonntak Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.