Tsiviilasi nr 2-08-9565
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Hannes Olev
Otsuse tegemise aeg ja koht
28. aprill 2010. a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-08-9565
Tsiviilasi
BC Ltd hagi AS-i TG(pankrotis) üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks
Menetlusosalised ja nende
Hageja BC Ltd (c/o TTC(B.V.I.) Limited, TC, P.O. XXX); Hageja esindaja vandeadvokaat Maksim Greinoman (Advokaadibüroo Greinoman & Co, Toom-Kooli 13, 10130 Tallinn); Kostja AS TG(pankrotis) üldkoosolek pankrotitoimkonna esimees Tamara V (XXX); Kolmas isik AS TG(pankrotis), registrikood XXX, XXX; Kolmanda isiku esindaja pankrotihaldur Ly M (OÜ Senitre MK ).
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
11. märts 2010
Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud täies ulatuses BC Ltd kanda. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue 1(4)
Tsiviilasi nr 2-08-9565
Harju Maakohtu 04.04.2007 otsusega kuulutati välja AS-i TG(pankrotis) pankrot. 05.03.2008 toimus AS-i TG(pankrotis) võlausaldajate üldkoosolek, millel otsustati uueks pankrotitoimkonna liikmeks valida LJ . Hageja on seisukohal, et toimkonna liikmete valimise otsus ei ole kooskõlas seadusega ja sellega on rikutud võlausaldajate huve. Pankrotitoimkonna liikmeks valitud LJ on võlgniku aktsionäri osaühingu DI juhatuse liige ja ainuosanik, seega pankrotivõlgniku lähikondne. Hageja leiab, et LJ ei saa olla pankrotitoimkonna liige ja seega on pankrotivõlausaldajate koosoleku otsus ebaseaduslik. Hageja palub tunnistada AS-i TG(pankrotis) võlausaldajate 05.03.2008 üldkoosleku otsus, millega valiti pankrotitoimkonna liikmeks LJ , kehtetuks. Kostja vastuväited Kostja on märkinud kajas tagaseljaotsusele, et hagi on esitatud vale kostja vastu, kuna võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise hagis õigeks kostjaks on pankrotivõlgnik AS TG(pankrotis). Kuna hagi on esitatud vale kostja vastu ja on õiguslikult põhjendamatu, kuulub kostja hinnangul hagi olenemata muudest asjaoludest rahuldamata jätmisele. Kohtuistung 11.03.2010 määratud istungile kostja esindaja ei ilmunud, teatades et nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses või asja lahendamisega kostja osavõtuta. Hageja jäi oma kirjalikult esitatud seisukohtade juurde. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagimaterjalidega ja kostja vastuväidetega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Kostja ainsaks vastuväiteks on asjaolu, et hagi on esitatud vale kostja vastu ning õigeks kostjaks käesolevas menetluses on võlgnik AS TG(pankrotis). Kostja märgib, et PankrS § 83 lg-st 5 (BC Ltd. hagi esitamise ajal kehtinud redaktsioonis) ega muudest pankrotiseaduse sätetest ei tulene, et võlausaldajate üldkoosolek omas tsiviilkäibes iseseisvat subjektsust. Järelikult tuleb erisätte puudumisel juhinduda tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatust. TsMS § 201 järgi tsiviilkohtumenetlusõigusvõime on isiku võime omada tsiviilmenetlusõigusi ja kanda tsiviilmenetluskohustusi. Tsiviilkohtumenetlusõigusvõime on igal isikul, kellel on õigusvõime tsiviilõiguse kohaselt. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 7, § 24 ja § 26 järgi on õigusvõime füüsilisel ja juriidilisel isikul. Võlausaldaja üldkoosolek ei ole juriidiline isik. TsÜS § 24 kohaselt juriidiline isik on seaduse alusel loodud 2(4)
Tsiviilasi nr 2-08-9565
õigussubjekt. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik. Pankrotiseaduse 3. peatüki kohaselt on võlausaldaja üldkoosolek hoopis pankrotimenetluse organiks, kellel puudub juriidilise isiku staatus ja seega ka tsiviil- ja tsiviilkohtumenetlusõigusvõime, seega tal puudub ka võime oma nimel tsiviilkohtumenetluses osaleda (olla kostja). PankrS § 83 lg-te 4 ja 5 alates 01.01.2009.a kehtivas redaktsioonis on üheselt sätestatud, et hagi võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks esitatakse pankrotivõlgniku vastu. Sama tulenes kostja arvates ka eelmärgitud sätete varasemast redaktsioonist. Enne 01.01.2009.a kehtinud redaktsiooni süstemaatilisel tõlgendamisel tuli arvestada mh. ka TsÜS § 38 lg-s 4 sätestatu, et juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamise hagi esitatakse juriidilise isiku, mitte vaidlusaluse otsuse teinud organi vastu. Samas isegi kui hagi esitamise ajal kehtinud PankrS § 83 lg-st 5 ka võimaldanuks esitada hagi võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks tsiviilkohtumenetlusõigusvõimet mitteomanud võlausaldajate üldkoosoleku vastu, siis igal juhul puudub vastav võimalus käesoleval ajal, s.o alates 01.01.2009.a kehtiv PankrS § 83 lg 5 redaktsiooni järgi. TsMS § 6 kohaselt tsiviilasja menetlustoiming tehakse toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Seega hagi esitamise ajal kehtinud regulatsiooni sisust olenemata ei saa enam käesoleval ajal menetleda ja lahendada sisuliselt hagi isiku vastu, kellel puudub tsiviilkohtumenetlusõigusvõime. Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 83 lg 1, mille kohaselt võlgnik, võlausaldaja või haldur võib nõuda, et kohus tunnistaks kehtetuks võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, mis ei vasta seadusele või mille tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda, samuti otsuse, mille vaidlustamise õigus on seaduses otse ette nähtud. Alates 01.01.2009 kehtiva redaktsiooni PankrS § 83 lg 5 kohaselt üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise hagi läbivaatamisel kohtus osaleb pankrotivõlgniku nimel pankrotitoimkonna esimees. Kohus leiab, et TsMS § 198 lg 1 p 1 alusel on menetlusosalisteks hagimenetluses pooled ja kolmas isik. TsÜS § 38 lg 4 kohaselt esitatakse juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamiseks hagi juriidilise isiku vastu. Võlausaldajate üldkoosolek on PankrS § 77 järgi pankrotimenetluse organiks, millisele on antud üksnes seaduses ettenähtud pädevus. Õige on kostja seisukoht, et võlausaldajate üldkoosolekul puudub tsiviilkäibes sisuliselt iseseisev subjektsus. Pankrotiseaduses erisätte puudumisel tuleb juhinduda tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatust. TsMS §
järgi on tsiviilkohtumenetlusõigusvõime isiku võime omada tsiviilmenetlusõigusi ja kanda tsiviilmenetluskohustusi. Tsiviilkohtumenetlusõigusvõime on igal isikul, kellel on õigusvõime tsiviilõiguse kohaselt. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 7, 24 ja 26 järgi on õigusvõime füüsilisel ja juriidilisel isikul. Juriidilise isiku olemuslikeks tunnusteks on võime omada tsiviilõigusi ja -kohustusi (võime vastutada). TsÜS § 26 lg 2 kohaselt eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seadusega ettenähtud registrisse kandmisest. Võlausaldajate üldkoosolekul osundatud võime puudub, seega ei saa ta olla menetluses kostjaks. Antud juhul on hageja nõue suunatud võlausaldaja üldkoosoleku vastu ning kolmandaks isikuks on märgitud võlgnik AS TG(pankrotis). Kuivõrd kostjaks ei saa olla võlausaldajate
3(4)
Tsiviilasi nr 2-08-9565
üldkoosolek ning hagi on seonduvalt eeltooduga esitatud ebaõige kostja vastu, tuleb hagi jätta rahuldamata.
Menetluskulud
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldamisele ei kuulu, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus nõuda asja lahendanud Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajalt menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Hannes Olev Kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.