Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata

parandada. 02.09.2009 esitas tööandja avaldajale töölepingu samal päaeval ülesütlemise avalduse TLS § 88 lg 1 p 3 alusel, kuna töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi ja rikkunud töökohustusi (aluseks 07.08.2009 restorani eelkirjeldatud kontrollost ning avaldaja 12.08.2009 seletuskiri). Avaldaja leiab, et tööandja on tema töölepingu üles öelnud tühiselt. Tööandja 02.07.2009 hoiatus ei ole seaduslik nii sisult (avaldaja ei ole süüliselt käitunud) ega ka vormiliselt, kuna ei vasta kuni 30.06.2009 töötajatele kehtinud töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse (TDVS) nõuetele (kuulus rakendamisele, kuna avaldaja vaidetav süütegu toimus TDVS kehtivuse ajal): määratud ei ole TDVS-s nimetatud noomitust; avaldajalt ei ole küsitud süüteo kohta kirjalikku seletust, muude tõenditega ei ole süütegu tõendatud (tööandja huvides oli köögi kahe abitöölisega lepingute sõlmimine restorani kõrghooajaks); puudub süüteo toimepanemise aeg ja kirjeldus (millised ülesanded jättis avaldaja täitmata). Eelnev hoiatus ei olnud samalaadse rikkumise eest, avaldaja ei olnud töökohustusi oluliselt rikkunud, et hoiatuseta ja ette teatamata tööleping üles öelda; töölepingut ei öeldud üles mõistliku aja jooksul (väidetav rikkumine toimus 07.08.2009, ülesutlemine toimus 02.09.2009); tegelik lepingu ülesütlemise põhjus oli majanduslik, sest hotell pidi suletama 01.11.2009 - 31.03.2010 ning tööandja soovis kokku hoida avaldaja kui pika tööstaažiga töötaja pealt koondamishüvitisi. Avaldaja palus töövaidluskomisjonil tuvastada tööandja poolt avaldaja töölepingu ülesütlemise tühisus 02.09.2009 TLS § 88 Ig 1 p 3 alusel, mõista tööandjalt avaldaja kasuks välja töötasu töölt sunnitud puudumise aja eest alates 03.09.2009, võttes aluseks kuu töötasu summas 25 600 krooni. Kostja vaidles avaldusele vastu. Avaldajale on tehtud noomitus vastavalt kehtivale seadusele. Tööandja andis avaldajale selge korralduse täiendavat personali ehk abitöölisi tööle mitte võtta, mida avaldaja aga siiski tegi. Avaldaja ei vastanud ka mitmetele töökorralduslikele küsimustele, mida direktor talle esitas. Avaldajale on selgitatud, et Jamie Oliveri kontseptsiooni tuleb rangelt täita ning on keelatud kõik täiendused või muudatused. 07.08.2009 külastas direktor etteteatamata Rannahotelli ja tegi kontrollostu. Selle käigus avastati rida puudusi. 12.08.2009 esitas avaldaja direktorile seletuskirja, millest ei nähtunud ühtegi asjaolu, mille tõttu ei saaks kontseptsiooni täita. Avaldaja kinnitas, et tegi omavoliliselt muudatusi. See on eriti raske tööandja korralduste eiramine. Sellisel tegevusel võinuks olla raske tagajärg kogu Scandic rahvusvahelisele hotelliketile. Hotellikett on investeerinud selle kontseptsiooni täitmisse. Seetõttu oli tööandjal õigus leping üles öelda ka ilma hoiatuseta ja etteteatamiseta. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Menetluse senine käik Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni töövaidluskomisjon jättis 29.12.2009 otsusega hageja avalduse töövaidluskomisjonile rahuldamata (töövaidlusasi nr 5257/9.3-2). Hagiavalduse kohaselt sai hageja töövaidluskomisjoni otsuse kätte 25.01.2010. Hageja esitas kohtule hagi töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras 08.02.2010. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) § 24 lg 1 järgi võib töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustunud isik pöörduda kohtusse 1 kuu jooksul arvates töövaidluskomisjoni otsuse kättetoimetamisest. Hagi on esitatud tähtaegselt.

31.03.2010 eelistungil jäid pooled oma seisukohtade juurde ning palusid asja lahendada kirjalikus menetluses. Samal istungil määras kohus asja arutada kirjalikus menetluses. 07.04.2010 laekus kohtule töövaidluskomisjoni toimik, mis on võetud käesoleva asja juurde. Kohtu põhjendused Puudub vaidlus järgmistes asjaoludes. Hageja töötas kostja juures 03.06.2002 sõlmitud töölepingu nr 84 alusel hotelli- ja restoranijuhina Pärnu Rannahotellis. 02.07.2009 tegi kostja hagejale hoiatuse köögi abipersonaliga lepingute sõlmimise eest vaatamata kostja keelule ning 02.06 e-kirjale mittevastamise tõttu. Hoiatuses on samuti märgitud, et hageja on korduvalt mitte täitnud hotelli direktori korraldusi töö korraldamisel ega pidanud kinni e-kirjadele vastamise tähtaegadest. 10.08.2009 hinnangus rannahotelli restorani külastusele on Jamie Oliveri lastemenüü kasutusel juba 7 nädalat, kuid kokkadel-teenindajatel puudub siiani ülevaade kontseptsiooni olemusest. Ei kasutata õigeid nõusid, ei peeta kinni retseptuurist ega kontseptsioonis kehtestatud põhimõtetest. Kokad väitsid, et ei ole näinud eesti keelde tõlgitud lastemenüü retsepte ega serveerimise juhtnööre. 12.08.2009 andis hageja selgituse mööndes puudusi ja lubades ennast parandada. 02.09.2009 ütles kostja hagejaga töölepingu üles alates 02.09.2009 TLS § 88 lg 1 p 3 alusel. Eelistungil nõustusid pooled, et hageja keskmine töötasu oli 25 600 krooni. Kostja ei vaidle, et võttis tööle abikokad ning et Jamie Oliveri lastemenüü kontseptsioonis esinesid puudused. Kohus loeb nimetatud faktilised asjaolud tuvastatuks. Kostja vaidlustab töölepingu ülesütlemist nii vormiliselt kui sisuliselt. Kohus peabki järgnevalt andma õigusliku hinnangu, kas töölepingu ülesütlemine vormistati õigesti ning kas need rikkumised olid piisavad lepingu ülesütlemiseks. Esmalt vaatleb kohus 02.07.2009 hoiatust. Hoiatus puudutab abikokkade palkamist ning ekirjadele vastamist. 02.06.2009 e-kirjas on kostja hagejat teavitanud, et abikokkasid tööle ei võeta, kindlasti oleks tööle vaja võtta kokkasid. Kokkade töölevõtmist puudutas kostja ka 30.06.2009 e-kirjas. Samas e-kirjas märkis kostja, et hageja ei ole endiselt vastanud 02.06.2009 e-kirjale. 12.06.2009 ja 15.06.2009 sõlmis hageja lepingu kahe abikokaga. 02.06.2009 e-kirjale vastatud ei ole. Juba 10.03.2009 e-kirjas juhib kostja hageja tähelepanu, et probleemne on e-kirjadele vastamine. Kohus leiab, et sellega on tuvastatud hageja rikkumised: abikokkade töölevõtmine ning 02.06.2009 e-kirjale mittevastamine. Ülejäänud rikkumised on hoiatuses märgitud ebamääraselt ning tuleb seetõttu kõrvale jätta. Kohus vaatleb hoiatust sellises sõnastuses nagu see koostati ja hagejale teatavaks tehti. Vastavalt töölepingu seaduse (TLS, kuni 30.06.2009 kehtinud redaktsioonis) § 50 p 3 peab töötaja õigeaegselt ja täpselt täitma tööandja seaduslikke korraldusi. Kuivõrd tööandja korraldusi oli rikutud, oli kostjal õigus rikkumistele ka reageerida. Kostja reageeris sellele 02.06.2009 hoiatusega. Sellel ajal kehtis aga uus TLS ning kohus leiab, et hoiatus on tehtud vastavalt kehtivale seadusele. Töölepingu ülesütlemise põhjustasid lisaks puudused Jamie Oliveri lastemenüü kontseptsioonis. Kostja puudusi möönis. See kontseptsioon pöörab erilist tähelepanu detailidele ja instruktsioonide ning juhtnööride järgmisele. Kostja on hagejale 22.06.2009 ekirjas rõhutanud, et retsepte ja väljapanekute ettekirjutusi tuleb 100% järgida ning keelatud on omapoolsed täiendused, muudatused isegi eestikeelse menüü sõnastuses (mille on teinud Jamie Oliveri kontoriga koostööd tegev tõlkebüroo). Kontseptsiooni täpsele täitmisele juhivad tähelepanu kostja koostööpartnerid 23.07.2009 e-kirjas. Hageja kui restoranijuhi ülesanne oli selle kontseptsiooni täpne rakendamine, mis hagejal aga kahjuks ei õnnestunud. Hageja ei pidanuks lootma kontseptsiooni täitmise peale, vaid selle täitmist kontrollima ja reaalselt tagama. Kohus leiab, et eeltoodu on piisav, et hagejaga tööleping üles öelda.

Vastavalt TLS § 88 lg 1 p 3 tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi. Kohus leiab, et tööleping on üles öeldud põhjendatult ja mõistliku aja jooksul. Asjatu on hageja arutlus, kas abikokkade töölevõtmine põhjustas kostjale suurt kahju või mitte, sest ressursiotsuseid võtab vastu kostja, kellele on tema majanduslik seisund teada, mitte aga hageja. Hageja on rikkunud kostja korraldusi. Samuti võib hagejale lastemenüüga seotud rikkumised tunduda tühised, kuid kostja on vastutav oma koostööpartnerite ees ning selliste rikkumistega võivad seotud olla lepingute sõlmine tulevikus ja kostja maine. Kui eraldi on rõhutatud teatud kontseptsiooni 100%-lise täitmise tähtsust, on ka nn pisirikkumised olulise kaaluga. Kuivõrd hageja ei suutnud täita temale pandud ülesandeid nõuetekohaselt, puudus kostjal ka huvi töösuhte selliseks jätkumiseks ning TLS § 97 lg 3 järgi oli alus leping koheselt üles öelda. Töölepingu ülesütlemiseks ei ole nõutav, et töötaja rikuks ühte korraldust või tööülesannet mitu korda, mistõttu ei ole põhjendatud hageja viide, et tegemist ei olnud samalaadilise rikkumisega. Erilaadiliste rikkumiste esinemine pigem viitab kohtu arvates isegi suuremale mittevastavusele töökohale, sest sellisel juhul ei saa töötaja hakkama suurema hulga tööülesannetega. Hageja arvamus koondamissituatsioonist on oletuslik ega tee rikkumisi olematuks. Kohus jätab hagi tervikuna rahuldamata. Menetluskulud jätab kohus TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Menetlusosaline võib taotleda Harju Maakohtult tulenevalt TsMS § 174 kohtukulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul pärast kohtulahendi jõustumist.

Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.