Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-08-83329 Swedbank AS-is (arve nr 221013921094) märkides viitenumbriks 3100057358.

EELNEV MENETLUS

WOÜ esitas 09.12.2008.a Harju Maakohtule hagi SK vastu, milles palus kostjalt välja mõista põhivõla 80 000 krooni, leppetrahvi 40 000 krooni, intressi 24 000 krooni ja viivise 37 600 krooni. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista viivise 0,5% põhivõlalt päevas alates 17.11.2008.a kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 97% suuruses põhinõudest. Väljastusteate kohaselt on hagi koos lisadega 12.12.2008.a allkirja vastu üle antud kostja abikaasale. TsMS § 322 lg 1 alusel kohus loeb dokumendid kostjale kättetoimetatuks. Vastamise tähtpäev saabus seega 02.01.2009.a. Kostja ei ole hagile vastanud ega taotlenud tähtaja pikendamist. 04.02.2010 hageja esitas kohtule taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohus edastas taotluse ka kostjale.

KOHTUOTSUSE ÕIGUSLIK PÕHJENDUS

Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4 alusel kohus jätab tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ja esitab otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja hagiavaldus tuleb tagaseljaotsusega rahuldada. Kostjale anti vastamiseks piisav aeg, kostjat hoiatati, et tähtaegselt vastamata jätmise korral võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja ei ole kohtule teatanud mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks. Tagaseljaotsuse tegemist välistavate asjaolude esinemist kohus ei tuvastanud. Hagiavaldusest ja selle lisadest nähtub, et hageja nõue kostja vastu tuleneb poolte vahel sõlmitud laenulepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmisest. Kostja sissenõutavaks muutunud koguvõlgnevus hageja ees hagi 09.12.2008 esitamise seisuga oli kokku 181 600 krooni. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS § 82 lg 1 kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Tulenevalt VÕS § 100 kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 158 lg 1 kohaselt leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingust määratud rahasumma. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

2-08-83329 seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt TsMS § 367 esimesele lausele võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Tagaseljaotsuse tegemise ajaks on sissenõutavaks muutunud viivis kokku summas 247 600 krooni. Hageja taotles kostjalt välja mõista hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summaliselt ning edasi protsendina põhivõlast, kuid kokku mitte rohkem, kui 97 % põhinõudest, so 77 600 krooni. Seega tuleb viivised kostjalt välja mõista summas 77 600 krooni ning protsendina põhivõlast viiviste väljamõistmise järgi puudub vajadus. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldas, jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 alusel määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud menetluskulusid summas 10 020 krooni, mis koosnevad hagi esitamisel tasutud riigilõivust summas 6000 krooni, hagi tagamise taotluselt tasutud kautsjonist 6250 krooni ja lepingulise esindaja tasust 3770 krooni. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 esimesele lausele kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 lg 1 alusel enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 149 lg 5 kuni 31.12.2008.a kehtinud redaktsiooni kohaselt hagi tagamise avalduse, kaja, menetluse taastamise või menetlustähtaja ennistamise avalduse osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon kohtumääruse alusel. Avalduse rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse ja selle hüvitamist ei saa menetlust lõpetavast kohtulahendist sõltumata nõuda vastaspoolelt. Hagi on esitatud 09.12.2008. Harju Maakohtu 09.12.2008.a määrusega on hagi tagamise taotlus jäetud rahuldamata. Juhindudes hagi esitamise ja hagi tagamise rahuldamata jätmise ajal ning kuni 31.12.2008.a kehtinud TsMS § 149 lg 5 ei kuulu hagi tagamise kautsjon kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluses tasutud riigilõiv 6000 krooni. Kohus leiab, et hageja õigusabi kulud summas 3770 krooni on põhjendatud ja tuleb mõista kostjalt välja. Hagejale on seoses selle tsiviilasjaga osutatud õigusabi 4 tunni ulatuses, hinnaga 800 krooni/tund, millele lisandub käibemaks. Arvestades vaidluse sisu ning koostatud ja esitatud dokumentide mahtu, on nimetatud summas õigusabikulude kandmine mõistlik ja põhjendatud.

2-08-83329 Vastavalt TsMS §-le 178 lg 1 saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel kohus kuulutab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Heli Käpp Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.