Harju Maakohus Kentmanni Kohtumaja
Kohtunik
Epp Haabsaar
Määruse tegemise aeg ja koht
26.04.2010. a , Harju Maakohus Kentmanni Kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-18216
Tsiviilasi
Osaühing PB(registrist läbiviimiseks.
Avaldaja
Andres R
Menetlustoiming
avalduse läbivaatamine
kustutatud)
likvideerimise
Määruse resolutsioon Viia läbi Osaühing PB(registrist kustutatud, endine registrikood XXX) täiendav likvideerimismenetlus. Määrata likvideerijaks Andres R (isikukood XXX ). Määrus saata avaldajale ning Harju Maakohtu registriosakonnale. Määrus kuulub viivitamatule täitmisele. Menetluskulud jätta avaldaja kanda. Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu avaldaja ja juriidiline isik 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättesaamisest. Kohtu põhjendused
ÄS § 218 lg 2 kohaselt, kui pärast osaühingu registrist kustutamist ilmneb, et osaühingul jäi jaotamata vara ja vajalikud on täiendavad likvideerimisabinõud, võib kohus huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja ennistada vanade likvideerijate õigused või määrata uued likvideerijad. TsÜS § 66 tähenduses on vara isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum, kui seadusest ei tulene teisiti. Lõpetatud osaühingu tegevuse jätkamine toimub ÄS § 217 sätestatud korras. Osaühingul on jaotamata vara. Avaldus on seega põhjendatud. Avaldaja oli enne osaühingu likvideerimismenetlust juhatuse liige ning on osaühingu dokumendihoidja. Vastavalt ÄS § 206 lg 1 on osaühingu likvideerijateks juhatuse liikmed, kui põhikirjaga, üldkoosoleku otsusega või kohtuotsusega ei ole ette nähtud teisiti. Likvideerijaks ei või olla füüsiline isik, kes ei või olla juhatuse liikmeks. järgi määrab kohus seaduses sätestatud juhul huvitatud isiku avalduse alusel juriidilise isiku juhatusse või nõukogusse asendusliikme või audiitori, samuti erikontrolli läbiviimise ja läbiviija. Likvideerija võib kohus määrata ka omal algatusel, muu hulgas juriidilise isiku sundlõpetamise korral. Sama seaduse § 603 lg 1 ja 2 järgi võib kohus käesoleva seadustiku §-s 602 nimetatud ametisse määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. Avaldaja on andnud nõusoleku likvideerijaks asumiseks. Kohtu hinnangul on ta sobiv isik. Likvideerijal lasuvad tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-st 41 ja ÄS §-s 209 ettenähtud õigused ja kohustused. Kohus selgitab, et osaühingu likvideerija on muu hulgas kohustatud: • lõpetama osaühingu tegevuse, nõudma sisse võlad, müüma vara ja rahuldama võlausaldajate nõuded ( lg 2); • esitama pankrotiavalduse, kui likvideeritava osaühingu varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks (); • koostama lõpetamisotsuse vastuvõtmisest alates kolme kuu jooksul majandusaasta aruande koosseisu kuuluva bilansi kohta sätestatut järgides likvideerimise algbilansi ja seda selgitava aruande, mis sisaldab raamatupidamise aastaaruande lisade puhul ettenähtud andmeid ( lg 2); • koostama majandusaasta aruande osaühingu lõpetamise ajaks lõppeva ning iga lõpetamisjärgse majandusaasta lõpu seisuga ( lg 3); • avaldama viivitamatult teate osaühingu likvideerimismenetlusest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning saatma teadaolevatele võlausaldajatele likvideerimisteate; likvideerimisteates tuleb märkida, et võlausaldajad esitaksid oma nõuded nelja kuu jooksul teate avaldamisest (); • rahuldama osaühingule teada olevad võlausaldajate nõuded, sõltumata nõuetest teatamisest ( lg 1); • koostama pärast kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist lõppbilansi ja likvideerimisel järelejäänud vara jaotusplaani ( lg 1);
• •
•
esitama lõppbilansi ja vara jaotusplaani osaühingu asukohas tutvumiseks kõigile osanikele ja sellest osanikele teatama (ÄS § 215 lg 3); esitama avalduse osaühingu kustutamiseks äriregistrist pärast likvideerimise lõpetamist, kuid mitte varem kui kuue kuu möödumisel osaühingu lõpetamise äriregistrisse kandmisest ja likvideerimisteate avaldamisest ning kolme kuu möödumisel lõppbilansi ja vara jaotusplaani osanikele tutvumiseks esitamisest osanikele teatamisest ja tingimusel, et osaühing ei osale Eestis poolena üheski käimasolevas kohtumenetluses (ÄS § 218 lg 1); andma osaühingu dokumendid hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule (ÄS § 219 lg 1).
TsMS § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. TsMS § 172 lg 6 kohaselt kannab juriidilise isiku sundlõpetamise menetluse ning juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramise ja sellega seotud menetluse kulud juriidiline isik. TsMS § 173 lg-e 1 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 173 lg 2 järgi tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 478 lg 4 kohaselt hakkab määrus kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 606 lg 1 kohaselt, käesolevas peatükis nimetatud määrused kehtivad ja kuuluvad täitmisele alates edastamisest juriidilisele isikule. Epp Haabsaar Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.