2-09-55188
Kohus
Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Peeter Pällin
Määruse tegemise aeg ja koht
21. aprill 2010.a, Tallinn, kirjalik menetlus
Tsiviilasja number
2-09-55188
Tsiviilasi
Osaühing Mhagi väljamõistmiseks.
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine ja poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Osaühing M(registrikood: xxx asukoht: xxx, juhatuse liige Pavel N )
SO
AS
vastu
võlgnevuse
Hageja esindaja: Igor Sumarok (OÜ Alinea Õigusbüroo) Kostja: SO AS (registrikood: xxx, asukoht: xxx) Kostja esindaja: advokaat Ene Mõte (MAQS Law Firm Advokaadibüroo, Rotermanni 8, 10111 Tallinn, e-post: [email protected])
AS (kostja) vahel sõlmitud kompromiss
Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega tsiviilasjas nr 2-09-55188 menetlus.
Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada Osaühing M(registrikoodxxx) 11 250 (üksteist tuhat kakssada viiskümmend) krooni Osaühing M arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxx.
Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte ja saata pärast jõustumist täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele.
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale ei saa edasi kaevata. Määrus jõustub selle pooltele kättetoimetamisest.
Hageja on kohtule esitanud hagi kostja vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. 12.04.2010.a. esitasid pooled kohtule kompromissi, mille paluvad kinnitada ja tsiviilasja menetluse lõpetada. Pooled kinnitavad, et on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Pooled loobuvad edasikaebeõigusest. Pooled paluvad tagastada hagejale pool tasutud riigilõivust tuginedes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 150 lg 2 p 1.
TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Tulenevalt TsMS § 430 lg-st 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama
2-10-2010 kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kui kostja vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1). Kohus leiab, et hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on tasunud 19.10.2009.a hagiavalduse esitamise eest riigilõivu 22 500 krooni arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxx Swedbank AS-is Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is (viitenumber 2900072123, selgitusega: „riigilõiv hagiavalduse SO AS vastu esitamise eest). Seega on hageja tasunud riigilõivu hagiavalduse esitamisel 22 500 krooni, millest tagastamisele kuulub 11 250 krooni. Vastavalt poolte taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv summas 11 250 kanda hageja arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxx. Pooled on kokku leppinud, et kostja kannab hageja menetluskulud (TsMS § 168 lg 3) ning see sisaldub kompromissisummas. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kompromissi sõlmimisel kokku leppinud, et loobuvad määruskaebuse esitamisest kohtumäärusele, millega kohus kinnitab käesoleva kompromissi ja lõpetab menetluse. TsMS § 659 kohaselt ringkonnakohtusse määruskaebuse esitamisele ja seal menetlemisele kohaldatakse apellatsioonimenetluse kohta sätestatut. TsMS § 630 lg 2 kohaselt apellatsioonkaebust ei või esitada, kui mõlemad pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud. Kohus välistab poolte soovil määruskaebuse esitamise õiguse. Määrus jõustub selle pooltele kättetoimetamisest.
Peeter Pällin Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.