Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

aasta juunikuu teenuste eest kokku 2600 krooni, millest kostja tasus 1066,60 krooni. Seega on kostja võlgnevus hageja ees 1533,40 krooni. 2005 aastal tellis kostja 2004. aasta majandustegevuse hindamiseks audiitori kontrolli, millega seoses leppisid pooled kokku, et hageja koostab audiitori töö kergendamiseks täiendavaid aruandeid ja koondtabeleid, näit. intresside arvutamise, lepingute täitmise ja elanike laenukohustuse täitmise kohta, kokku enam kui 70 tükki. Nimetatud töö ei kuulunud lepingu punktis 5 loetletud hageja kohustuste hulka, vaid oli lepingu punkti 9.4 kohaselt täiendav töö. Pooled leppisid kokku, et täiendavalt teostatud tööde eest tasub kostja hagejale 300 krooni tunni kohta. Hageja tegi täiendavalt töid kokku 9600 krooni eest ja esitas kostjale arve, mille kostja jättis tasumata jäädes hageja ees võlgnevusse 9600 krooni ulatuses. Eelnevast tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista kokku 11733,40 krooni. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud ja palus selle rahuldamata jätta. Vastuväidete kohaselt ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt tagantjärele sisse 600 krooni lepingu lisa alusel, kuna ta ise jätkas arvete esitamist poole aasta vältel põhilepingus sätestatud hindade alusel, mistõttu kujunes pooltel välja praktika ja tava, mida pooled aktsepteerisid; kostja arvates sõlmiti lepingu lisa tagantjärele, kuna see esitati kostja juhatusele pärast hagejaga lepingu ülesütlemist; kostja üldkoosolek ei ole kinnitanud tasu suurendamist; kostja tasus arve nr. 118 osaliselt seetõttu, et ta ütles pooltevahelise töövõtulepingu üles hagejapoolse lepingu rikkumise tõttu 20.06.2005, seega oli kostjal kohustus tasuda juunikuu tasu 20 päeva eest kokku 1066,60 krooni, mitte 30 päeva eest, nagu hageja arves märkis; kostja teatas hagejale lepingu üleütlemisel, et jätab 2004. aasta majandusaasta aruande mittevastavuse tõttu kostja tegeliku finantsseisu ja raamatupidamisseaduse- ja eeskirjadega maksmata lepingus märgitud tasu täies ulatuses; lepingu punkti 9.4 sätestasid pooled, et lisatööde tegemine lepitakse täiendavalt kokku enne tööde alustamist, poolte vahel puudus kokkulepe täiendavate tööde teostamiseks, kostja tellis audiitorkontrolli hageja ebakvaliteetselt osutatud teenuse tõttu ning hageja kõrvaldas audiitorkontrolli käigus oma vigu ja esitas audiitorile tegemata töid, mitte ei teinud lisatöid punkt 9.4 mõttes. Kohtuotsuse põhjendused Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 järgi tekivad tsiviilõigused ja -kohustused muu hulgas tehingutest. TsÜS § 67 lg 1 järgi on tehing toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 76 lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Pooltel ei ole vaidlust, et 31.01.2003 sõlmitud teenindusleping on töövõtuleping, mille punktide 2 ja 3 kohaselt pidi hageja organiseerima kostja raamatupidamise aruandlust, teostama algdokumentide ja selgituste põhjal kostja majandustegevuse regulaarset arvestust, koostama seaduses sätestatud aruandeid ning täitma punktis 5 loetletud tööülesandeid ega selle üle, et kostja ütles lepingu hagejapoolse lepingu rikkumise tõttu üles 20.06.2005 ja hageja on ülesütlemise avalduse kätte saanud. Vaidlust ei ole ka selle üle, et hageja esitatud arvel nr. 125, 08.07.2005 kajastatud võlgnevustest lisatasu osas summas 9600 krooni, aastaaruande ja juunikuu tasu osas summas 2600 krooni ning viiviste osas summas 91 krooni, tasus kostja hagejale võlgnevuse juunikuu tasu osas summas

1066,60 krooni. Hageja nõuab esitatud hagis arves kajastatud lisatööde eest tasumist summas 9600 krooni ja juunikuu eest tasumata jäänud 1533,50 krooni, mille hulka on arvestatud 1000 kroonine tasu 2004 a. majandusaastaaruande koostamise eest. Viivise nõuet hagis esitatud ei ole. Tunnistaja T M, kes oli kostja endine juhatuse liige, ütlustega ja kohtule esitatud kirjaliku lisaga lepingule, mis sõlmiti 28.12.2004 ja allkirjastati poolte esindajate poolt, on tõendatud, et seoses raamatupidamisteenuste mahu suurendamisega tõsteti 31.01.2003 lepingus märgitud hageja kuutasu 1700 kroonile ja aastabilansi tasu 1100 kroonile. Tunnistaja T.M ütlustest nähtuvalt põhjustas teenuslepingus kokkulepitud hinna tõstmise üldine raamatupidamisteenuste hindade tõus, kirjalikest tõenditest nähtuvalt jäi samasse ajavahemikku kostja pangalaenude teenindamisega seotud hageja töömahu tõus, järelikult saab eeltoodud tõendite põhjal asuda seisukohale, et objektiivselt oli 31.01.2003 lepingus sõlmitud hindade tõstmine alates 2005. aastast põhjendatud. Kostja ei ole oma väidet selle kohta, et lepingu lisa on sõlmitud tagantjärele tõendanud, üksnes asjaolu, et see esitati kostja uutele juhatuse liikmetele pärast lepingu ülesütlemist, ei anna selliseks järelduseks alust. Lepingu mitteõigeaegne esitamine kostja uuele juhatusele võis olla põhjustatud endise ja uue juhatuse liikmete vahelistest konfliktidest, sest kohtule esitatud Põhja Politseiprefektuuri kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega 05.06.07 ja sama politseiosakonna väärteomenetluse alustamata jätmise teatisega 02.03.2005 on tõendatud, et kostja uuel, 16.02.05 valitud juhatusel, olid probleemid endistelt juhatuse liikmetelt KÜdokumentide kättesaamisega. Esitatud arvetest nähtuvalt jätkas hageja ka pärast lepingu lisa sõlmimist kostjale arvete esitamist endises, 31.01.2003 sõlmitud lepingus kokkulepitud määras 1600 krooni kuus ning arve nr. 183 kuue kuu eest 600 krooni tasumiseks esitas hageja kostjale 29.05.2006 ja nr. 118, 21.06.2005. Kostja ei ole 20.06.2005 lepingu ülesütlemise avalduses teatanud, et ta jätab mittenõuetekohase töö tõttu väljamaksmata hageja igakuise tasu või alandab selle hinda ning on tasunud viimase arve osaliselt selle tõttu, et leping lõpetati enne kuu lõppemist 20.-ndal kuupäeval, mitte hagejapoolsete rikkumiste tõttu. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et hagejal on õigus nõuda lepingu lisas kokkulepitud kuutasu 1700 krooni tasumist ning asjaolu, et esialgsetel arvetel kajastati väiksem kuutasu, 1600 krooni, ei välista nõude rahuldamist ja kostjalt hinnavahe väljamõistmist. Nõude rahuldamist ja poolte vahelise lepingu lisa kehtivust ei mõjuta asjaolu, et kostja üldkoosolek ei ole lepingu lisana sõlmitud hageja tasu suurendamist kinnitanud, kuna lepingu lisa on sõlmitud kostja seadusliku esindaja, juhatuse liikme poolt. Kuna pooltevaheline leping lõppes 20.06.2005 ning põhilepingus ja lisas oli hagejaga kokkulepitud kuutasus, siis ei oma tähendust, kas juunikuus tehtav töö oli hagejal tehtud ja kostjale üle antud enne 20.-dat kuupäeva või mitte, siis tuleb juunikuu eest hinnavahe välja mõista 20 päeva eest so. 66,66 krooni. Järelikult kuulub lepingu lisal põhinev hageja nõue rahuldamisele osaliselt 566,66 krooni ulatuses. Kohus leiab, et juunikuu kuutasu osas kostjal võlgnevust 533.40 krooni ulatuses ei esine, kuna leping lõppes 20.06.2005, mistõttu kuulus tasu maksmisele 20 päeva, mitte terve kuu eest. VÕS § 655 lg 1 ja lg 2 tuleneb, et tellija võib töövõtulepingu igal ajal üles öelda ning kui tellija on töövõtulepingu üles öelnud seetõttu, et töövõtja rikkus lepingut, siis ei ole töövõtjal õigust nõuda kokkulepitud tasu. VÕS § 112 lg 1 sätestab, et kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kohase ja mittekohase täitmise väärtused määratakse kohustuse täitmise aja seisuga. Kui kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei saa täpselt kindlaks teha, otsustab väärtuste suuruse asjaolusid arvestades kohus. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt toimub hinna alandamine avalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Kohtule esitatud teeninduslepingu ülesütlemise avalduse ja audiitori arvamusega raamatupidamise arvestuse kohta on tõendatud, et hageja andis 2004 aasta majandusaasta aruande kostjale üle 08.06.2005 ning et kostja võttis selle vastu ja viis läbi audiitorkontrolli.

Kostja on lepingu mittenõuetekohase täitmise vastuväite tõendamiseks esitanud kohtule teeninduslepingu ülesütlemise avalduse, lepingud korteriomanikega, laenude tagasimakse arvestused, ühistu üldkoosoleku protokolli 07.07.05, audiitor OK aruande KÜ üldkoosolekule, hageja kaebuse audiitorkogu eetikakomisjonile, audiitori selgitused seoses kaebusega, audiitorkogu juhatuse istungi protokolli, PPOÜ tõendi. Audiitori arvamusega ja kirjalike tõenditega raamatupidamise arvestuse kohta on tõendatud, et hageja töös esinesid olulised puudused, mis seisnesid selles, et raamatupidamisarvestust peeti ebatäpselt, kanded kajastati suure hilinemisega ja mittetäielikult, kontrollimiseks esitatud bilanss ei kajastanud tegelikku majanduslikku olukorda, tulude ja kulude arvestuses ei peetud kinni tulude ja kulude vastavuse printsiibist, esinesid ebatäpsused elanikele arvutatud maksetes ning remondifondivahendite ja maja hoolduseks ettenähtud rahaliste vahendite kasutamise arvestuses, mistõttu puudus tegelikkusele vastav ülevaade ühistu tegelikest rahalistest vahenditest, laenulepingute alusel saadud raha kasutamise üle peetav arvestus oli ebatäpne ja osa rahalisi väljamakseid ei kajastunud bilansis, ehitus- ja remonditööde laadi, mahtusid ja tähtaegu ei olnud võimalik kindlaks määrata töövõtulepingute, tööde teostamise aktide jms. dokumentide puudumise tõttu, osa laenurahast oli kasutatud mittesihipäraselt jne. Kontrolli läbi viinud audiitori soovituste kohaselt pidanuks raamatupidajad inventariseerima kõik bilansi kontod, tegema kindlaks, millised majandusoperatsioonid on jäänud arvestuses kajastamata, tegema raamatupidamisse vastavad sissekanded ja valmistama ühistu juhatuse jaoks ette aastabilansi, mille üldkoosolek saaks kinnitada. Kostja üldkoosoleku protokolliga nr. 4 07.07.05 on tõendatud, et üldkoosolek jättis hageja koostatud 2004 aasta majandusaasta aruande kinnitamata. Eelnimetatud tõenditega on tõendanud, et hageja ei teostanud kostjaga kokkulepitud tööd raamatupidamisarvestust nõuetekohaselt st. vastavuses raamatupidamisseadusega ja raamatupidamise toimkonna juhendiga RTJ 14. Teeninduslepingu ülesütlemise avalduses teatas kostja hagejale töö nõuetele mittevastavusest ja esitas nõuded kompenseerida kulutused audiitorkontrolli läbiviimisele 2000 krooni ulatuses ja uue majandusaasta aruande koostamisele 6000 krooni ulatuses. Ühtlasi teatas kostja lepingu ülesütlemise avalduses, et ei maksa hagejale välja tasu majandusaasta aruande koostamise eest, seoses selle raamatupidamisseadusele mittevastavusega. Kohus leiab, et antud teadet saab pidada hinna alandamise avalduseks VÕS 112 lg 2 mõttes. Kuna hageja lepingu rikkumine on tõendatud ja kohtu arvates on kokkulepitud töö raamatupidamisseaduse ja raamatupidamise toimkonna juhendiga RTJ 14 mittevastavuse tõttu täies ulatuses kasutamiskõlbmatu ja seega kostja jaoks väärtusetu, sest 2004.a majandusaasta aruanne tuleb uuesti koostada, siis on hinna alandamine täies ulatuses põhjendatud. VÕS § 648 sätestatud piiranguid hinna alandamiseks kohus tuvastanud ei ole. Kohus leiab, et nõue 9600 kroonise lisatasu väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata, kuna hageja ei ole tõendanud, et pooled sõlmisid lepingu lisatööde tegemiseks hinnaga 300 krooni tunnis ega ka asjaolu, et tehtud töö näol oli tegemist lisatööga lepingu punkti 9.4 mõttes. Pooltevahelise lepingu punktist 9.4 tuleneb, et lisatööde tegemine lepitakse täiendavalt kokku enne tööde algust. Lisatööde hinnas pooled lepingus kokku leppinud ei ole. Lepingu punktide 2 ja 3 kohaselt pidi hageja organiseerima kostja raamatupidamise aruandlust, teostama algdokumentide ja selgituste põhjal kostja majandustegevuse regulaarset arvestust ja koostama seaduses sätestatud aruandeid, punktis 5 on pooled kokku leppinud töövõtja täpsemates kohustustes, muuhulgas kohustuses koostada raamatupidamisaruandeid ja statistilisi aruandeid. Kirjalikku lepingut pooltel lisatööde tegemiseks sõlmitud ei olnud. Hageja esitas lisatööde tegemise tõendamiseks kohtule majandusaasta aruande, kontode käibearuanded, tabelid remondifondi laekumiste ja kulude kohta, kostja laenuarvestuse, korteriomanike laenukohustuste ja tagasimaksete arvestused akende paigaldamise ja sanitartehniliste tööde teostamise kohta jms. raamatupidaja koostatud dokumendid. Audiitorkontrolli läbi viinud tunnistaja OK ütlustega on tõendatud, et hageja töö oli puudulik analüütiliste arvestuste läbiviimises ja puudus selgus elanike võetud krediitide osas, mis osaliselt kontrolli käigus kõrvaldati. Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et hageja koostatud käibebilanss

on raamatupidamisregistrisse kuuluv dokument, mille koostamine on raamatupidaja ülesanne, mitte täiendav ehk lisatöö poolte vahel sõlmitud lepingu mõttes. Samuti kuulub tunnistaja ütluste kohaselt raamatupidaja lepinguliste kohustuste ja tööülesannete hulka audiitorile ja kohtule kirjalike tõenditena esitatud tabelite ja arvestuste koostamine, mis on nii sünteetilise kui analüütilise arvestuse aluseks. Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et seoses auditeerimise läbiviimisega ei palunud ta kostjal hagejalt täiendavaid töid tellida, kõik tabelid jms. esitas talle hageja raamatupidaja K.B kontrolli läbiviimise käigus, kuna need olid esialgselt jäänud teostamata või teostatud ebaõigesti. Tunnistajana üle kuulatud hageja raamatupidaja Kristina B u ütlustest nähtub samuti, et arvestusi, tabeleid ja laenu tagasimakse graafikuid akende ja santehnika kohta tuli tal audiitorile esitada audiitori ja KÜ juhatuse liikme korraldusel iga korteri kohta eraldi 2005.aastal seoses audiitorkontrolliga seetõttu, et need olid osaliselt tehtud valesti või ei sobinud audiitorile. Tunnistaja T M ütlustega on tõendatud, et seoses audiitorkontrolli läbiviimisega KÜ juhatus hagejale täiendavaid ülesandeid ei andnud, tema küsis hagejalt arvestusi oma korteri kohta korteriomanikuna. Mitte ükski kohtus ülekuulatud tunnistajatest ei teadnud, et poolte vahel oleks olnud sõlmitud leping lisatööde tegemiseks maksumusega 300 krooni tunnis. Eelnevate tõenditega on tõendatud, et hageja ei ole leppinud kostjaga kokku lisatööde tegemises ja selle maksumuses ega ka teinud lisatöid, vaid on täitnud teenuslepingu punktis 5 sätestatud tööülesandeid. Eeltoodust lähtudes on kohus seisukohal, et hagi on põhjendatud ja tõendatud osaliselt ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 566,66 krooni. Menetluskulude jaotus TsMS § 163 lg 1 tulenevalt tuleb menetluskulud jaotada poolte vahel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, so 4,8 % tuleb jätta kostja kanda ja 95,2 % hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega; lõike 5 kohaselt võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama; lõike 6 kohaselt peab avaldaja menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada; lõike 7 kohaselt ei või menetlusosaline menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt ega seal määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil. Kohtunik:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.