Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

2-09-34798 Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Hageja nõue Kohtule esitatud ja menetlusse võetud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista võlgnevus 7759,54 krooni (sh põhivõlgnevus 3880,27 krooni ja viivis 3879,27 krooni) ning menetluskulud. Menetluse käik Kohus toimetas kostjale menetlusdokumendi kätte avalikult vastavalt TsMS § 317 lg 1 p-le 1. Avalikult kättetoimetatava dokumendi väljavõte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmus 03.02.2010. Kostja kohustus kohtule vastama 14 päeva jooksul arvates menetlusdokumendi kättetoimetatuks lugemisest. Kostjat teavitati TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest. Kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kostja kohtule vastanud ei ole. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud ning hageja on kohtule esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 on tagaseljaotsus tagatiseta viivitama täidetav. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseadus (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Menetluskulud Kooskõlas TsMS § 1741 esitas hageja taotluse menetluskulude hüvitamiseks. Hageja menetluskulud on järgmised: riigilõiv summas 1000 krooni, riigilõiv kostjale menetlusdokumentide avaliku kättetoimetamise eest 100 krooni ja õigusabikulud summas 2700 krooni. Juhindudes TsMS § 162 lg 4 leiab kohus, et ebaõiglane oleks õigusabikulude summa 2700 krooni väljamõistmine kostjalt tervikuna. Kohus juhib tähelepanu, et käesolev tsiviilasi ei ole õiguslikult keerukas, seega ei ole ka ajakulult mahukas. Käesolevas asjas ei ole toimunud ühtegi kohtuistungit, samuti ei ole pidanud esitama vastuväiteid kostja vastusele, kuna kostja ei ole midagi esitatud. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks, et hagejal on olnud seoses käesoleva asjaga kohtueelseid kulusid. Kohus peab mõistlikuks jätta osa õigusabi kulu hageja enda kanda ja õigusabi kulud summas 1000 krooni välja mõista kostjalt. Ülejäänud menetluskulud jätta kostja kanda. Kostjalt kuulub väljamõistmisele kokku 2100 krooni.

2-09-34798 Lukiina Vismann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.