2-09-13138/17 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja - lahend.ee

2-09-13138 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Kaja kautsjon tasutakse Rahandusministeeriumi Pärnu Maakohtu arveldusarvele AS SEB Pank nr. 10220034799018, või AS Swedbank nr. 221013921094, viitenumber 3100057277. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud 26.03.2009.a. esitas Raha24 OÜ Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse R S vastu põhinõude 7500 krooni, viivise 2193 krooni (0,75 % päevas alates 12.02.2009-23.03.2009), leppetrahvi 4000 krooni ja menetluskulu 750 krooni (s.o riigilõiv) nõudes. R. S esitas 16.04.2009 kohtu 31.03.2009 makseettepanekule vastuväite, milles tunnustas põhinõuet summas 7500 krooni, ei tunnustanud leppetrahvi summas 4000 krooni ega viivist summas 2193 krooni /t.l 14-16/. 09.09.2009.a. maksekäsuga kohustas Pärnu Maakohus R Su tasuma Raha24 OÜ-le võlgniku poolt tunnustatud nõuet summas 7500 krooni ja hüvitama riigilõivu summas 750 krooni ja lõpetas maksekäsu kiirmenetluse vaidlustatud osas summas 6193 krooni ning andis selles osas nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses /t.l 27/. 02.10.2009.a. määrusega kohustas Harju Maakohus Raha24 OÜ-t esitama kohtule oma nõude ja selle põhjenduse hagiavaldusele ettenähtud vormis hiljemalt 14 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamisest /t.l 30/. Hageja esitas vastavalt kohtu 02.10.2009 määrusele kohtule hagi 16.10.2009.a. /t.l 33-41/ ja taotles hagis vastavalt VÕS § 100, § 101 lg 1 p 1, 3 ja 6, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 1500 krooni, meeldetuletustasu 177 krooni ja viivis 0,75 % päevas kuni põhinõude täitmiseni vastavalt TsMS §-le 367 ja laenulepingu p-le 10. 29.10.2009.a. määrusega jättis Harju Maakohus hagi käiguta ja andis tähtaja puuduse kõrvaldamiseks /t.l 47/. Vastavalt määruse põhjendustele TsMS § 489 lg 2 kohaselt kui võlgnik on vastuväites tunnustanud makseettepanekut osaliselt, teeb kohus maksekäsu tunnustatud osas. Kui asi lahendatakse hiljem hagimenetluses, vaatab kohus asja läbi ka sissenõutud osas ja tühistab selles ulatuses hiljem maksekäsu määruse. Kohus leidis, et seega tuleb hagejal esitada hagiavaldus kogu nõude osas, k.a selles, mida kostja on maksekäsu kiirmenetluses tunnustanud. 13.11.2009.a. esitas hageja kohtule hagiavalduse täienduse /t.l 50-60/. Hagiavalduse kohaselt esitas kostja R S hageja kodulehel (www.raha24.ee) 10.05.2008 laenutaotluse summale 7500 krooni tähtajaga 60 päeva ja kohustusega tagastada laen 10.07.2009 koos ühekordse laenulepingutasuga 1500 krooni, kokku 9000 krooni vastavalt laenulepingule (p 4.2.7), millega kostja tutvus hageja kodulehel enne laenutaotluse esitamist. Laenusumma (7500 kr) kanti samal päeval kostja pangakontole nr 221019567795 As-is Swedbank /t.l 60/. Kostja pikendas korduvalt laenu tagasimakse tähtaega ja lõplikuks tähtpäevaks jäi 05.01.2009. Hageja väljastas 12.01.2009 kostjale kirjaliku meeldetuletuse, mille eest kostja vastavalt laenulepingu p-le 9.1 kohustus tasuma 177 krooni. Kostja ei ole võlgnevust vaatamata korduvatele meeldetuletustele tasunud. Kostjale on kohustuste täitmiseks antud täiendav tähtaeg.

2-09-13138 Kostja on maksekäsu kiirmenetluses osaliselt tunnistanud põhinõuet (summas 7500 kr) kuid ei tunnustanud põhinõuet summas 1500 kr, meeldetuletustasu ja kõrvalnõudeid. Hagi esitamise päeva seisuga ei ole kostja võlga tasunud. Hagi esitamise seisuga (16.10.09) on tasumata summalt kogunenud viivis 17280 krooni (9000 kr x 256 päeva x 0,75% päevas, vastavalt laenulepingu p-le 10). Hageja vähendab viivisenõuet 9000 kroonini. Hageja palub vastavalt VÕS § 100, § 101 lg 1 p 1, 3 ja 6, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 9000 krooni, meeldetuletustasu 177 krooni ja viivise summas (9000 kr). Hageja soovib vaidluse lahendada kirjalikus menetluses ja palub kohtukulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Kostja seisukoht Maakohus väljastas kostjale hagimaterjalid 12.01.2010.a., kostja on hagimaterjalid isiklikult 26.01.2010.a. kätte saanud, kuid ta ei ole kohtule vastanud /t.l 67-69/. Kohtu seisukoht Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Hageja on hagis taotlenud tagaseljaotsuse tegemist, juhul kui kostja ei vasta kohtu poolt antud tähtajaks kohtule. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupoolele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 34 kohaselt on tarbija käesoleva seaduse tähenduses füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. VÕS § 402 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 415 lg 1 kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 ja lg 2 sätestavad, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti (lg. 1), käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud intressimäära õigeaegse avaldamise korraldab Eesti Pank väljaandes Ametlikud Teadaanded (lg. 2).

2-09-13138 Vastavalt 01.07.2009.a. ja 31.12.2009.a. Ametlikes Teadaannetes avaldatud teadetele on VÕS § 94 lg 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 01.07.2009 ja enne 31.12.2009.a. 1,00 %. VÕS § 29 lg 5 p 4, 5 ja 6 kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel eelkõige arvestada lepingu olemust ja eesmärki, vastaval tegevus- või kutsealal mõistetele ja väljenditele tavaliselt antavat tähendust, tavasid ja lepingupooltevahelist praktikat. VÕS § 29 lg 8 kohaselt lepingutingimuse tõlgendamisel eelistatakse tõlgendust, mille kohaselt lepingutingimus on seaduslik või kehtiv, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 29 lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. VÕS § 29 lg 5 p 4, 5 ja 6 kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel eelkõige arvestada lepingu olemust ja eesmärki, vastaval tegevus- või kutsealal mõistetele ja väljenditele tavaliselt antavat tähendust, tavasid ja lepingupooltevahelist praktikat. Juhul kui poolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tuleb VÕS § 29 lg 4 järgi lepingu tõlgendamisel arvesse võtta ka seda, kuidas pidi lepingust aru saama lepingupooltega sarnane mõistlik isik. Vastavalt VÕS § 401 on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Kohus leiab, et kuna pooled on sõlminud krediidilepingu, siis on poolte vahel sõlmitud lepingutasu summas 1500 krooni tõlgendatav intressina ehk tasuna laenu kasutamise eest. Seega on hageja põhinõue 7500 krooni, mitte 9000 krooni nagu hageja hagis märkinud on ja intress 1500 krooni on käsitletav kõrvalnõudena. TsÜS § 87 kohaselt seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda. VÕS § 421 sätestab, et käesolevas jaos sätestatust tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Käesolevas jaos sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui sätete kohaldamist püütakse vältida kokkulepete teistsuguse sõnastamisega, eelkõige krediidisumma jagamisega mitme lepingu vahel. VÕS § 421 eesmärgiks on kaitsta tarbijast krediidivõtjat tarbijakrediidilepingus sisalduvate tingimuste eest, mis on krediidivõtjale seaduses sätestatud tingimustega võrreldes kahjulikumad. Üldjuhul puudutab tühisus üksnes seadusega vastuolus olevat kokkulepet või selle osa seadusele vastavust. Hagiavalduses nõuab hageja kostjalt viivist 0,75 % päevas s.o 273,75 % aastas. Kohus märgib siinjuures, et nimetatud lepingus ei ole arusaadavalt märgitud kas 0,75 % viivist arvestatakse aasta või päeva kohta. Kuna hagiavalduse kohaselt pikendas kostja laenu tagastamise tähtaega ja viimaseks tähtajaks jäi 05.01.2009.a., siis vastavalt 01.07.2009.a. ja 31.12.2009.a. Ametlikes Teadaannetes avaldatud teadetele VÕS § 94 lg 1 nimetatud intressimäära kohta oli viimane intressimäär enne 01.07.2009 ja enne 31.12.2009.a. 1,00 %. Seega leiab kohus, et eeltoodu alusel ning lähtudes VÕS §-st 415 lg 1 tuleb viivise arvestamisel lähtuda sel ajal kehtinud seadusjärgsest viivise määrast s.o 8 % aastas. Tehingu või selle osa tühisuse tuvastamine on kohtu pädevuses sõltumata poole taotlusest ning TsMS § 438 lg 1 kohaselt on seaduse kohaldamine kohtu ülesanne. Seetõttu tuvastab kohus üldtingimuste p 10 tühisuse selle vastuolu tõttu VÕS §-le 415 lg 1 ning selle tühisusest tulenevalt jätab rahuldamata hageja nõude kostjalt viivise hagiavalduses märgitud suuruses s.o 9000 krooni väljamõistmiseks. Kuna hagiavalduse kohaselt pikendas kostja laenu tagastamise tähtaega ja viimaseks tähtajaks jäi 05.01.2009.a., siis tuleb eeltoodu

2-09-13138 alusel ning lähtudes VÕS §-st 415 lg 1 viivise arvestamisel lähtuda sel ajal kehtinud seadusjärgsest viivise määrast s.o 8 % aastas (1%+7% aastas). VÕS § 113 lg 6 sätestab, et viivist ei ole lubatud nõuda intressi tasumisega viivitamise korral. Sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Seega ei saa VÕS § 113 lg 6 kohaselt viivist arvestada intressilt, vaid viivis tuleb arvestada laenusumma põhinõudelt s.o 7500 kroonilt. Kuna hageja taotleb kostjalt viivist 256 päeva eest, siis tuleb kostjalt eeltoodu alusel välja mõista viivis seadusjärgses määras summas 420 krooni (7500 x (8% : 365) x 256). Alates 01.01.2010 on kehtetu TsMS § 489 lg 2 mis sätestas, et kui võlgnik on vastuväites tunnustanud makseettepanekut osaliselt, teeb kohus maksekäsu tunnustatud osas. Kui asi lahendatakse hiljem hagimenetluses, vaatab kohus asja läbi ka sissenõutud osas ja tühistab selles ulatuses hiljem maksekäsu määruse. Kuna hageja esitas esialgselt hagi kohtusse kõrvalnõuete osas s.o intressi 1500, meeldetuletustasu 177 krooni ja lisanduva viivise nõudes, jättis Harju Maakohus oma 29.10.2009 määrusega määruse tegemise ajal kehtiva TsMS 489 lg 2 alusel hagi käiguta ja andis tähtaja esitada hagiavaldus kogu nõude osas, mida kostja on maksekäsu kiirmenetluses tunnustanud. Hageja täitis kohtu nõudmise ja tasus 17.11.2009 hagilt täiendava riigilõivu summas 1000 krooni /t.l 72/. TsMS § 6 sätestab, et tsiviilasja menetlustoiming tehakse toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Kohus leiab, et kuna kostja R. S ei ole Pärnu Maakohtu 09.09.2009 maksekäsku /t.l 23/ põhinõudes 7500 krooni ja riigilõivu osas 750 krooni TsMS § 489 1 kohaselt vaidlustanud, siis kõnealune maksekäsu määrus on kehtiv ja kuulub TsMS § 489 lg 7 alusel viivitamata täitmisele. Seega peab kohus lähtudes otsuse tegemise ajal kehtivast TsMS redaktsioonist põhjendatuks kostjalt välja mõista peale viivise summas 420 krooni ka intressi 1500 krooni ja mõistlikus ulatuses meeldetuletustasu 177 krooni. Põhinõude summas 7500 krooni jätab kohus rahuldamata, kuna selles osas on Pärnu Maakohus teinud 09.09.2009 maksekäsu määruse. Menetluskulud Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskulud. Hageja menetluskulud on riigilõiv kokku 2000 krooni /t.l 46, 72, 6/ s.o 750 krooni maksekäsu kiirmenetluse avalduselt, 1250 (250+1000) krooni hagiavalduselt. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 174 1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, siis kannab kostja hageja menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, s.o 11,54 % ulatuses ja 88,46 % menetluskuludest jääb hageja kanda. Hageja menetluskulu on hagihinnalt tasutud riigilõiv kokku 2000 krooni, millest kostjal tuleb hagejale hüvitada 230,80 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.