Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

Pool võib esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Severi Holding AS (endine ärinimi Severi Kaubandus AS) esitas 22. juunil 2009. a Tartu Maakohtule avalduse vaadata hagimenetluse korras hagina läbi Siret Antoni poolt Severi Holding AS-i vastu Lõuna Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjonile esitatud avaldus töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise ja hüvitise nõudes. Lõuna Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjon rahuldas Siret Antoni avalduse. Severi Holding AS selgitas oma avalduses (tl 23-27), et Siret Anton on 26. jaanuaril 2009. a allkirjastanud töölepingu nr T-03/2009sm ja töölepingu lisa nr 1 sisestaja-ostujuhi ametijuhend. Ametijuhend ja ametijuhendi p 4.1.1. viidatud töökorralduslikud reglemendid (korrad) olid aluseks Siret Antoni poolt vastuvõetud töö teostamisel. Siret Antoni töösuhte jooksul ilmsiks tulnud probleemid häirisid kogu kaupluse Publix igapäevast tööd ning antud probleemide kaardistamist jätkas tööandja 26. veebruaril alustatud „katseaja tulemuste 1 kuu tulemuste hindamise hindamislehel“. Tööandja leiab, et peale 26. veebruari on nimetatud kaardistamine tööandja poolt valel dokumendil kirjeldanud ning oleks pidanud vormistama uue dokumendi. Kohtule esitatavates dokumentides on esitatud tõenditena ka arve-saatelehtede laoprogrammi BUUM väljatrükid, mis on tööinspektsiooni saadetud töötaja hindamislehel nimetatud, kuid dokumentaalselt tõestamata. Laoprogrammi BUUM sisestatud dokumente, mis on arvele võetud ning kaup on müüki läinud, ei ole võimalik muuta. Samuti ei ole võimalik teha muudatusi ka saadetud meilide andmete osas. Sisestaja-ostujuhi poolt kauba vastuvõtmisel lattu sisestatud arve tuleb esitada raamatupidamisele, kus ostuarved saadetase tasumisele. Kuna kauba vastuvõtmise ja tasumise ajad on erinevad – vastavalt tarnelepingutele, siis selguvad sisestaja-ostujuhi poolt ostuarvete käitlemisel tehtud vead ostuarvete maksetähtaja saabudes. Seetõttu probleemid Siret Antoni poolt sisestatud või valesti sisestatud ja ka raamatupidamisele üle andmata ostuarvetega selgusid märtsis, kui tarnijad teatasid kauplusele kaupade tarnimise lõpetamisest tasumata ostuarvete tõttu. Tööandja leiab, et Siret Antoni mittesobilikkus sisestaja-ostujuhi ametikohale sai selgeks esimese katseaja kuu jooksul ning Siret Antonile on korduvalt tehtud täiendavaid juhendamisi ning teavitatud tema tööülesannete ebarahuldavast täitmisest.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

Hageja oma 06. oktoobri 2009. a vastuses (tl 30-31) selgitas, et hageja ja kostja vahel sõlmiti tööleping 26. jaanuaril 2009. a. Hageja töötas kuni 02. märtsini 2009 ja jäi alates 03. märtsist 2009. a töövõimetuslehele kuni 31. märtsini 2009. a. Tööleping lõpetati 01. aprillil 2009. a TLS § 86 p 5 alusel seoses katseaja ebarahuldavate tulemustega. Mingeid karistusi hagejale seoses lepingu täitmisega ei olnud, vaid juhataja kinnitas tööga rahulolemist. Kostja on hagejaga töösuhte lõpetanud töövaidluskomisjonis esitatud „Katseaja tulemuste 1 kuu tulemuste hindamise leht“, mis on koostatud 26. veebruaril 2009. a, alusel. Puudused esinesid 02. ja

Tartu Maakohtu 29. oktoobri 2009. a vaheotsusega jättis kohus rahuldamata Siret Antoni taotluse kohaldada aegumist 22.06.2009. a Severi Holding AS poolt kohtule esitatud taotlusele töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras hagina.

olemas. 30.09.2009.a esitatud mahuka materjaliga on kostja poolt esitatud ka lisa 1, 2, 3. Hageja näeb sellist korda esimest korda. Allkirja seal pole, mis asjaoludel on see esitatud. Lisa 2 kauba allahindluse tegemise kord ei ole teada hagejale. Hageja kinnitab, et allahindlusega tema ei tegelenud. Hageja näeb esimest korda ka kaupade tagastamise korda. Kokkuvõtvalt võib öelda, et kuivõrd töötaja oli alles võetud tööle ja tööleping nägi ette ka töötaja koolitamise ja juhendamise, siis töötajale ette heita seda, et ta on tööülesanded jätnud täitmata, kui tööandaja ise on vastavad kohustused jätnud täitmata, ei saa. Kostja selgitas, et on olemas ka tegevusjuhend, mis räägib arvete töötlemisest. Ettevõttes oli kehtestatud igale töötajale oma kood nii arvutisse kui laoprogrammi sisenemisel. Hageja väide, et ta ei ole neid e-maile näinud – kui hageja juba arvutit kasutas ja oma laoprogrammi läks, siis seal oli automaatselt ka meilbox. Selle jaoks ei olnud eraldi paroole vaja. Hageja pidi nägema ja isegi kui ei näinud, siis tekkinud probleemid olid üleval ja hageja kuulis nendest. Kui hageja väidab, et ta ei ole tegevusjuhendeid näinud, siis mille alusel ta töötas. Hageja on kirjutanud alla väga põhjalikule tööjuhendile, siis saab eeldada, et need on ka läbi loetud. Ostuarved on teada, kuidas neid teha ja see, kuidas raamatupidaja neid edasi töötleb, ei puutu asjasse. Miks on teie poolt vastu võetud kauba saatelehed väga olulised - originaalide alusel kinnitab raamatupidaja arved, siis lähevad need tasumiseks. Kui hageja poolt on arved edastamata, siis algdokument puudub ja seetõttu ei saa seda ka tasuda. Hageja poolt kommenteeritud tulemustasu maksmist – tasu maksmise alusel liikide lõikes on palgalehed, kus on näha töötunnid ja tulemustasu. Koolitus toimub vastavalt koolitusplaanile. Hageja töötas ühe kuu ja paar päeva. Koolitusplaani all mõeldakse hügieenikoolitust ja see teostatakse vastavalt koolitusplaanile. Igapäevase töö tegemiseks on ametijuhendid allkirjastatud ja hageja on need ka allkirjastanud, et ta tunneb neid. Ametialast koolitamist ja juhendamist tegi igapäevane juht töö käigus. Kui ostujuht oli haige, siis ka esitatud dokumentides oli meili K.R. , kes asendas sellel ajal ostujuhti ja kes oli ka hageja otseseks ülemuseks. Töölepingus on ka punkt, kus töötaja võib keelduda tööst, mida ta ei oska. Hageja ei ole seda kasutanud ega nõudnud täiendavat koolitust. Hageja ei ole esitanud ühtegi taotlust, et talle on midagi jäetud rääkimata või selgitamata. Hageja on tegelenud enda igapäevase tööga iga päev ja pretensioonid puuduvad. Marginaale ei anta suusõnaliselt edasi ja ei ole antud ka kellelegi ühtegi tabelit. Kaup tuleb sisse ka puhkepäeviti, kuid mitte õhtul. Marginaalide tabel on kinnitatud juhatuse poolt ja see on salvestatud põhjana laoprogrammi ja seda ei ole võimalik jooksvalt igal töötajal oma äranägemise järgi muuta. Esitatud tõendilt on näha, et kui sinna tuleb -62, siis see rida muutub automaatsel siniseks. Seda põhja ei saa sisestaja ega teenindusjuht muuta. Küll aga näeb sisestamise käigus sisestaja, et midagi on selle kaubaga valesti, et miks see rida on värviline ja seda on võimlaik ka parandada. Katseaja tulemuste esimese kuu hindamisleht – antud juhul on see dokument jätkatud kõigepealt 26.02.2009 hindamislehena ja hilisemad probleemid, mis tekkisid aprillis on sinna edasi kirjeldatud. Sisestaja töö algab sisestamisest ja töö selle ühe arvega lõpeb, kui arve on tasutud. See vahe võib olla 30 või 45 päeva. Hageja poolt mitmeid kordi mainitud lisad 30-48 kirjeldavadki seda olukorda, mis tekkis aprillis. Samas seda olukorda kirjeldavad tagajärjed aprillis aga tekkinud on need veebruaris. Kuupäevad siin tähendavad, et kuna on sisestatud. Ka kolmandal märtsil on sisestatud neid arveid siia, sest lõunani oli hageja tööl. Antud ostuarve lõpuga 364 on sisestatud teisel lehel oleva koostaja nime all Siret Zirk. Kuna programmi saab siseneda oma nime all, siis hageja on siin 02.03.2009 sisestatud. Kui see arve on kord juba tehtud, vahet pole kas valesti või õigesti, seda parandada ei saa. See arve on tasumata 16.03.2009 ja kuna see on sisse pandud aga seda arvet ei ole edastatud raamatupidamisele. Dokumendid tuleb viia füüsiliselt raamatupidamise lauale. See on kirjeldatud ametijuhendi punktis 4.1.11. samuti ka 4.1.12. Siin ei ole küll öeldud, et tuleb füüsiliselt viia, kuid töö käigus pidi seda nägema. Ja seda, et seda viidud ei ole, on lisa 31. [email protected] on kiri, mille ostujuht on saatnud raamatupidajale, ta on saatnud ka arve pdf-failina. Kuna probleemiks on olnud, et see ettevõte on pannud müügi kinni. Töötaja töölevõtmisel on päris suur pakk dokumente ja nendega tutvumine antakse kohe esimesel võimalusel, et ta saaks need üle vaadata. Sisestaja-ostujuhi ametijuhendis ja töölepingus neid eraldi

ei kajastu ja ei ole ka nimetatud. Arvutid on suletud paroolidega ja kui töötaja kasutab antud arvutit, siis antakse talle see parool. Eraldi meilbox ei ole kaitstud parooliga. See [email protected] meilboxi ei saa minna raamatupidaja arvutist. Arvuti on seotud meiliaadressiga. Hageja kasutas kostjale teadaolevalt kahte arvutit, üks, mis asus kontoris ja teine laoruumis, mis oli seotud meiliga [email protected]. Sisestaja roll oli selles kaupluses väga oluline, sest tal oli vaja panna arvutisse saatelehed. All laos olev arvuti oli sisestaja kasutuses. Hageja kinnitas, et temal ei olnud meiliaadressit. Samuti kinnitas hageja, et 03.03.2009 ta tööl ei olnud ja tööd ei teinud. Hageja isiklikult ei ole kellelegi enda paroole andnud. Hagejat juhendas Laydi ja alguses tegi hageja tema parooliga tööd. Iseenda parooli sai hageja juhataja käest. Kabinetis on 4 lauda, kus töötavad raamatupidaja, ostujuht, juhataja ja neljanda taga töötas hageja või teenindusjuht. Ostujuhi parool oli hagejale teada. Esimesel päeval koolitati hagejat 3 tundi. Hageja on ka varem sisestajana töötanud, aga see programm oli talle täiesti võõras. Hageja oli 3 aastat kaupluse juhataja ja võttis igapäevaselt kaupa vastu ja arvetega probleeme polnud. Tekkinud probleemidest kuulis hageja alles töövaidluskomisjonis. Kui hageja 01.04.2009 tööle läks kella 8ks, siis andis ostujuht paberi ette, et juhataja soovib töölepingut lõpetada. Hageja pani allkirja alla ja tuli ära. Hageja küsis ostujuhilt, et miks tööleping lõpetati, ta ütles, et ebarahuldav tulemus. Juhataja oli haiguslehel sel hetkel, hageja ei saanud juhatajat oodata.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Tööandja Severi Holding AS (endine ärinimi Severi Kaubandus AS) ja töötaja Siret Antoni (endine nimi Siret Zirk) vahel sõlmiti tööleping 26. jaanuaril 2009. a. Sel ajal kehtinud Eesti Vabariigi töölepingu seaduse (TLS) § 86 p 5 kohaselt tööandja võib lõpetada määramata kui ka määratud ajaks sõlmitud töölepingu enne lepingutähtaja möödumist katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu. Tööandja lõpetas lepingu töötajaga nimetatud sätte alusel ning töötaja pöördus Tööinspektsiooni lõuna inspektsiooni töövaidluskomisjoni poole avaldusega, milles nõudis töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamist TLS § 117 alusel ja kuue kuu keskmise palga ulatuses hüvitist. Töövaidluskomisjon rahuldas töötaja avalduse osaliselt. Tööandja seletuse kohaselt oli katseaja ebarahuldavate tulemustega töölepingu lõpetamise aluseks „Katseaja tulemuste 1 kuu tulemuste hindamise leht“, mis oli koostatud sellel oleva kuupäeva kohaselt 26. veebruaril 2009. a. Hindamislehel olevad faktid tööalaste puuduste osas on aga 02. ja 03. märtsist 2009. a. Alates 03. märtsist 2009. a kuni 31. märtsini 2009. a oli avaldaja aga töövõimetuslehel. Samuti on komisjonile esitatud 09. aprilli 2009. a väidetavad saatelehed avaldaja töölaua sahtlist ning samadele asjaoludele on viidatud ka nimetatud katseaja tulemused 1 kuul. Töövaidluskomisjon leidis, et nimetatud dokumendist järeldub, et see on koostatud alles peale töölepingu lõpetamist. Töövaidluskomisjon asus seisukohale, et töölepingu lõpetamine on ebaseaduslik ja rahuldas osaliselt avalduse, lugedes töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks, avaldaja lahkunuks omal algatusel alates 01. aprillist 2009. a ning mõistes hüvitisena 1 kuu keskmine töötasu summas 4 350 krooni. Tööleping oli sõlmitud katseajaga 4 kuud (lepingu p 1.3, töövaidluskomisjoni toimiku lk 2). Tööandja palus kohtul vaadata töövaidluskomisjonile esitatud avaldus läbi hagimenetluse korras hagina. Tööandja selgitas, et 26. veebruaril alustatud „Katseaja tulemuste 1 kuu tulemuste hindamise hindamisleht“ sisaldas ka hilisemaid andmeid ja tunnistas, et oleks pidanud vormistama uue dokumendi. TLS § 33 lg 1 kohaselt töölepingus kokkulepitud tööde tegemiseks töötajal vajaliku tervise, võimete, suhtlemisalase sobivuse ja kutseoskuste kindlakstegemiseks võib töölepingus ette näha katseaja. Töölepingu p 2.4 kohaselt oli ostujuhi ja kaupluse juhataja kohustus anda tööülesandeid ja kontrollida nende täitmist. Seega ei saa kostja tugineda üksnes sellele, et olid olemas korrad ja reglemendid ja ametijuhendid, mille kohaselt pidi hageja töötama. Hageja kinnitas tööle

kandideerides, et müügi- ja laoprogramm BUUM on temale tundmatu ning ta ei oska seda kasutada. Sellest hoolimata võttis tööandja ta tööle. Hageja sõnul istus vaid ühe päeva tema kõrval ostujuht, kes näitas elementaarseid asju programmi kasutamisel. Seega on asjakohatu kostja väide, et tulenevalt töölepingust võis hageja keelduda tööst, mida ta ei oska. Kostja selgitas, et sisestaja töö algab sisestamisest ja töö arvega lõpeb, kui arve on tasutud. See vahe võib olla 30 või 45 päeva. Seega probleemid veebruaris või märtsis sisestatud arvetega võisid ilmneda hiljem, kui Siret Anton oli juba töölt lahkunud. Kostja pidi teadma, et võttes tööle selline töötaja, kes ei tunne programmi, võib ette tulla töötaja eksimusi ja seetõttu peab põhjalikult kontrollima tema tööd. Töötaja katseaeg oligi mõeldud selleks, et selgitada välja, kas töötaja sobib sellisele tööle. Samas on hageja ka välja toonud, et tema töötamise ajal oli haiguslehel nii raamatupidaja, kaupluse juhataja kui ka ostujuht. Kostja ei vaielnud vastu nimetatud asjaolule. Seega tuleb asuda seisukohale, et kostja omalt poolt ei kontrollinud hageja tööülesannete täitmist, vaid probleemid ilmnesid alles arvete käsitlemisel aprillis. Töölepingu p 5.4 kohaselt võis tööandja maksta tulemustasu, kui töötaja täidab korrektselt ametijuhendit ja ametikohaga seotud tööülesandeid. Hageja esindaja viitas asjaolule, et töötajale on tasutud tulemustasu, mida kostja ei eitanud. Samas on „Katseaja tulemuste 1 kuu tulemuste hindamislehel“ (töövaidluskomisjoni toimiku lk 24) märgitud, et kaupluse juhataja tegi töötajale teisel töönädalal suulise märkuse ametikohale mittesobiliku käitumise eest. Seega on arusaamatu, miks tasus tööandja töötajale tulemustasu, kui ei olnud töötajaga rahul. Töölepingu lõpetamiseks katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu peab töötaja mittevastavus tööle olema tuvastatud katseaja kestel. Kohus leiab, et antud juhul ei ole kostja põhjendanud töölepingu lõpetamist töötajaga katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu. Oma ettevõtte huvides oleks kostja pidanud hoolitsema selle eest, et tööle ei võetaks isik, kes ei oska käsitleda tema tööks vajalikku programmi. Kui kostja võttis sellise isiku tööle, siis oleks kostja pidanud tagama töötajale vajaliku koolituse ja kontrolli töötaja tööülesannete täitmise üle. Kohus peab vajalikuks märkida, et programm näitas ka värviliselt (sinine), et midagi on selle kaubaga valesti. Isegi asjaolu, et tööks vajalik info oli olemas (korrad, reglemendid, ametijuhendid), ei saanud see tagada, et töötaja teeb oma töö veatult. Katseaja olemusest tulenevalt oli tööandjal kohustus kontrollida hageja tööd, mitte konstateerida vigade olemasolu tagantjärgi. Seda enam, et tööandjale oli teada, et vigade tagajärjel võidakse neile tarned lõpetada. Ülaltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et tööleping on lõpetatud ebaseaduslikult, hageja tuleb lugeda lahkunuks töölt omal algatusel alates 01.04.2009. a. TLS § 117 lg 2 näeb ette töötaja loobumisel tööle ennistamisest hüvituse kuni töötaja kuue kuu keskmise palga ulatuses. Antud juhul arvestades hageja tööl oldud lühikest aega mõistab kohus välja hüvitisena 1 kuu keskmine töötasu summas 4 350 krooni.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lõike 1 järgi kannab antud asjas menetluskulud Severi Holding AS. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.