13. aprill 2010. a kell 14.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinn
Tsiviilasja number
2-9-30971
Tsiviilasi
OĂ H hagi S A da Qdo C vastu sundtĂ€itmise lubamatuks tunnistamiseks tĂ€iteasjas nr 027/2009/38, arveldusarve arestimise akti ning selle alusel 177 250.02 krooni kohtutĂ€ituri kontole kandmise tĂŒhisuse tuvastamiseks ning kohtutĂ€ituri tĂ€itekulu ning tasu vĂ€ljamĂ”istmise otsuste tĂŒhistamiseks. Hagi hind 711 304.45 krooni.
Menetlusosalised ja nende
Hageja: OĂ H (registrikood xxx, asukoht xxx) Hageja esindaja: vandeadvokaat Pirkka-Marja P (AdvokaadibĂŒroo Aivar Pilv, Vabaduse vĂ€ljak 10, 10146 Tallinn) Kostja: S A da Qdo C (registrikood PT xxx, asukoht xxx) Kostja esindaja: vandeadvokaadi abid Klen L ja Liina J (AdvokaadibĂŒroo Ruus & Vabamets Tartu mnt 6-10, 10145 Tallinn e-post [email protected]; [email protected])
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
03. mÀrts 2010. a
RESOLUTSIOON
1.OĂ H hagi S A da Qdo C vastu osaliselt rahuldada.
2.Tunnistada lubamatuks S A da Qdo C poolt Tallinna kohtutĂ€itur Risto S âale esitatud tĂ€itmisavalduse alusel algatatud tĂ€itemenetlus tĂ€iteasjas nr 027/2009/38. Menetluskulude jaotus
Menetluskulud jÀtta tÀies ulatuses S A da Qdo C kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele vÔib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 pÀeva jooksul alates otsuse apellandile kÀttetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese
astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus vÔidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nÔue
1.Kohtule 30.06.2009. a esitatud hagiavalduse kohaselt sai hageja OĂ H 16. jaanuaril 2009. a kĂ€tte kohtutĂ€itur Risto S poolt 08. jaanuaril 2009. a vĂ€ljastatud tĂ€itmisteate ja kohtutĂ€ituri tasu vĂ€ljamĂ”istmise otsuse. Viimase kohaselt otsustas kohtutĂ€itur nĂ”uda H sisse tĂ€itemenetluse alustamise tasu summas 295 krooni ja kohtutĂ€ituri pĂ”hitasu summas 73 442,20 krooni. TĂ€itmisteates oli vabatahtliku tĂ€itmise tĂ€htaja koha peal mĂ€rgitud lĂŒnk â st vabatahtliku tĂ€itmise tĂ€htaega mÀÀratletud ei olnud. Mis tahes muid dokumente sh, tĂ€itedokumenti
16.jaanuaril 2009. a kĂ€ttesaadud mittenĂ”uetekohasele tĂ€itmisteatele lisatud ei olnud. Ka tĂ€itmisteatest endast (teate lĂ”pus olevast lisatud dokumentide loetelust) nĂ€htub, et sellele on lisatud ĂŒksnes kohtutĂ€ituri tasu vĂ€ljamĂ”istmise otsus.
2.19. jaanuaril 2009. a vastas hageja juhatuse liige M. R kohtutĂ€itur R. S , et H ei ole olnud Ă€rilisi sidemeid ja H ei ole teostanud ĂŒhtegi ostu-mĂŒĂŒgitehingut asutusega S A da Qdo C (edaspidi SissenĂ”udja) ja sellega seoses on tĂ€itmisteade alusetu. Hi 19. jaanuari 2009. a vastusele jĂ€rgnes kuudepikkune vaikus, millest hageja esindajad jĂ€reldasid, et ka kohtutĂ€itur on tekkinud eksitust mĂ”istnud ja mis tahes vĂ€idetav menetlus on lĂ”petatud.
3.Ăle poole aasta hiljem, 25. juuni 2009. a Ă”htul selgus H esindajale ootamatult, et Ă€riĂŒhingu arveldusarved olid arestitud. Pangale tehtud pĂ€ringu tagajĂ€rjel edastas Swedbank AS H esindaja M. R koopia maksekorraldusest, mille kohaselt on hageja arveldusarvelt pangas Swedbank kohtutĂ€itur Risto S kontole 25. juunil 2009. a kantud 175 604,97 krooni. 26. juunil 2009. a sai H pangast Swedbank ka tĂ”endi hageja konto 25. juunil 2009. a arestimise kohta. 26. juunil 2009. a on hageja kontolt kantud kohtutĂ€iturile veel 1 645,05 krooni (hagejal vastavat maksekorraldust ei ole). Seega kokku on tĂ€itemenetluse kĂ€igus hageja kontolt kohtutĂ€ituri arveldusarvele kantud 177 250,02 krooni.
4.26. juunil 2009. a, so jĂ€rgmisel tööpĂ€eval pĂ€rast kontode arestimise fakti selgumist, vĂ”ttis H esindaja asjaolude selgitamiseks ĂŒhendust kohtutĂ€itur Risto S. Alles siis sai H oma vara arestimise alustest - vĂ€idetav kohtumenetlus Portugalis - teada. Samas selgitas H esindaja kohtutĂ€iturile, et hagejale ei ole mis tahes kohtumenetlusega seotud dokumente varem kĂ€tte toimetatud ning et ka 08. jaanuari 2009. a tĂ€itmisteatele ei olnud tĂ€itedokumenti vĂ”i muid Portugalis toimunud kohtumenetlusega seotud dokumente lisatud. 26. juunil 2009. a esitas kohtutĂ€itur Risto S H uue ja parandatud tĂ€itmisteate, millele seekord oli mĂ€rgitud ka vabatahtliku tĂ€itmise tĂ€htaeg â 10 pĂ€eva. KohtutĂ€itur lubas suuliselt H esindajatele, et vabastab hageja kontod aresti kuni 10 pĂ€eva möödumiseni 26. juunist 2009. a. Kontod vabastati aresti alt
26.juunil 2009. a, kuid kohtutÀituri kontole kantud 177 250,02 kohtutÀitur ei tagastanud.
26.juunil 2009. a toimetas kohtutÀitur Risto S H kulleriga kÀtte H suhtes 25. juunil 2009. a tehtud vara hoiusel vÔi arveldusarvel arestimise akti, mille kohaselt kuulub krediidiasutuse poolt arestimisele 785 041,65 krooni, ning 26. juuni 2009. a tÀitekulu vÀljamÔistmise otsuse kokku 7 krooni ja 40 sendi vÀljamÔistmiseks.
5.Samal pĂ€eval, so 26. juunil 2009. a toimetas kohtutĂ€itur hagejale kulleriga kĂ€tte ka 21. juuni 2009. a tĂ€itetoimingust teatamise ning SissenĂ”udja 22. detsembri 2008. a tĂ€itmisavalduse. Alles koos nende dokumentidega sai H i esindaja esmakordselt kĂ€tte ka tĂ€itedokumendi â Porto Apellatsioonikohtu 20. novembri 2007. a otsuse asjas nr 5464/07-2 â, seda esmakordselt nii eesti kui portugali keeles. TĂ€itetoimingust teatamise kohaselt teatas kohtutĂ€itur, et seoses vĂ”lgnevuse mittetasumisega toimub 29. juunil 2009. a kl 14:00 H
957/1273 kaasomandiosa kinnistus ro nr xxx (tootmismaa, xxx) arestimine, ning et arestitava vara avalik suuline enampakkumine toimub 16. juulil 2009. a kl 10:00. Hagejale teadaolevalt vara 29. juunil 2009. a siiski veel ei arestitud.
6.H sai Porto Apellatsioonikohtu otsuse asjas nr 5464/07-2 esmakordselt kÀtte alles
26.juunil 2009. a Veelgi enam, kuni hageja kontode arestimiseni 25. juunil 2009. a ei olnud H isegi teadlik, et tema vastu on Portugalis hagi esitatud ja kohtumenetlus lĂ€bi viidud ning et tema suhtes on jĂ”ustunud kohtuotsus. Hile ei olnud edastatud ĂŒhtegi temale arusaadavas keeles koostatud menetlusdokumenti. TagantjĂ€rele vĂ”ib oletada, et 2007. a saabunud portugalikeelsete dokumentide nĂ€ol, mille sisu on hagejale senimaani arusaamatu ja teadmata, vĂ”ib olla tegemist kĂ€esoleva vaidlusega seotud dokumentidega. TĂ”lkeid eesti keelde vĂ”i mĂ”nesse muusse hagejale arusaadavasse keelde dokumentidele lisatud ei olnud. Vastavaid tĂ”lkeid pole hagejale senimaani esitatud. Kuna Hil puudusid mis tahes Ă”iguslikud suhted dokumentidest nĂ€htuvate Ă€riĂŒhingutega, eeldas hageja, et tegemist on mingi pakkumisega, mida ikka ja jĂ€lle saadetakse.
7.H ei ole saanud Portugali kohtumenetluses oma Ă”igusi mĂ”istlikult kaitsta â talle ei ole nĂ”uetekohaselt toimetatud kĂ€tte ei kohtukutset ega muud menetlust algatavat dokumenti, samuti muid menetlusdokumente. Kohtumenetlus on lĂ€bi kahe kohtuastme kĂ€inud Portugalis nii, et hageja ei ole sellest kuni kontode arestimiseni ĂŒldse teadlikki olnud, rÀÀkimata vĂ”imalusest esitada vastuvĂ€iteid. Ainus H tĂ€naseks edastatud eestikeelne menetlusdokument on Porto Apellatsioonikohtu otsus, mille hageja sai kĂ€tte 26. juunil 2009. a. Ka esimese astme kohtu, so Matosinhose Kohtu otsust hagejale nĂ”uetekohaselt kĂ€tte toimetatud ei ole. 29. juunil 2009. a saatis H esindaja kohtutĂ€itur Risto Sle kirja, milles selgitas kahtluste vĂ€ltimiseks, et mis tahes tĂ€itetoimingute tegemine, sh kinnistute ja/vĂ”i arveldusarvete vĂ”i muu Hi vara arestimine enne
06.juulit 2009. a, so 26. juunil 2009. a kÀttetoimetatud tÀitmisteates mÀrgitud vabatahtliku tÀitmise tÀhtaja lÔppu ei ole ega ei ole olnud ÔiguspÀrane.
8.KÀesolevaga esitab hageja hagi sundtÀitmise lubamatuks tunnistamiseks pÔhjusel, et tÀitemenetluse algatamine tema suhtes on tÀielikult alusetu. H ei ole toimetatud nÔuetekohaselt kÀtte dokumente ei Portugalis toimunud kohtumenetluse alustamise kohta ega mis tahes muid kohtumenetlusega seotud dokumente. SeetÔttu ei olnud hageja kuni 25. juunil 2009. a toimud kontode arestimiseni teadlik tema suhtes toimunud kohtumenetlusest. Eelnevast tulenevalt ei ole hageja saanud kohtumenetluses mis tahes viisil osaleda ega oma Ôigusi kaitsta, rÀÀkimata mÔistlikust ja efektiivsest Ôiguste kaitsest.
9.Lisaks eeltoodule ei tunnista H tema vastu esitatud nĂ”uet ka sisuliselt. Hagejal puuduvad igasugused Ă”igussuhted nii SissenĂ”udjaga kui teise kostja Pinus Tradinguga. H ei ole Porto Apellatsioonikohtu otsuses viidatud poste tootnud â ta ei ole kĂ€sitletav tootjana. H on osutanud puidu immutusteenust OĂ-le BG, kuid hagejale teadaolevalt puuduvad mis tahes tĂ”endid selle kohta, et SissenĂ”udjale tarnitud postid olid immutatud just hageja poolt. Seejuures ei oleks H kĂ€sitletav tootjana isegi juhul, kui PT oleks tarninud SissenĂ”udjale poste, mis olid hageja poolt immutatud. Hageja osutas ĂŒksnes vĂ€ga limiteeritud teenust - tellija poolt toodud materjali immutamine lĂ€htudes OĂ BG esitatud konkreetsest tellimusest. Kostja vastus
10.Kohtule 14.09.2009. esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista ja leiab, et see tuleb jÀtta tÀies ulatuses rahuldamata. Kostja on seisukohal, et hageja nÔue on pÔhjendamatu ja esitatud pahatahtlikult eesmÀrgiga venitada oma kohustuste tÀitmist kostja ees. Hageja esitatud nÔue on aegunud - hageja ei ole vaidlustanud tÀitemenetluse algatamist ega kohtutÀitur Risto S poolt teostatud tÀitetoiminguid tÀhtaegselt. Hageja on kinnitanud kohtutÀitur Risto S poolt 8. jaanuaril
2009. a vÀljastatud tÀitmisteate kÀttesaamist 16. jaanuaril 2009. a. Nimetatud tÀitmisteatest nÀhtub nii sissenÔudja (ehk kostja), nÔude Ôiguslik alus (Porto Apellatsioonikohtu otsus) kui ka nÔude suurus (711 304,45 krooni). Seega oli hageja 8. jaanuari 2009. a tÀitmisteate kÀttesaamisega teadlik nii tÀitemenetluse alustest kui esemest. Nimetatud asjaolu kinnitab ka fakt, et hageja suhtles vÔlgnevuse teemadel otse kohtutÀituriga. Kuna tÀitmisteade toimetati hagejale kÀtte 16. jaanuaril 2009. a, oleks TMS § 221 lg 3 kohaselt hageja pidanud esitama sundtÀitmise lubamatuks tunnistamise hagi 30 pÀeva jooksul tÀitmisteate kÀttetoimetamisest. Hageja ei ole seaduses sÀtestatud tÀhtaja jooksul nÔuet sundtÀitmise lubamatuks tunnistamiseks esitanud. Samuti ei ole hageja esitanud kaebust kohtutÀituri poolt 8. jaanuaril 2009. a vÀljastatud tÀitmisteate peale TMS § 217 lg-s 1 sÀtestatud tÀhtaja jooksul. Seega on Oà H nÔuded sundtÀitmise lubamatuks tunnistamiseks ja kohtutÀituri tegevuse osas aegunud ning hagiavaldus tuleb jÀtta lÀbi vaatamata.
11.Puudub alus sundtĂ€itmise lubamatuks tunnistamiseks - kui ka OĂ H hagiavaldus oleks esitatud tĂ€htaegselt, ei saa Harju Maakohus anda sisulist hinnangut Portugali kohtulahendile ega Euroopa tĂ€itekorraldusele, mistĂ”ttu hagi ei kuulu rahuldamisele. Hageja taotleb sisuliselt Harju Maakohtult Portugali kohtuotsusele ja Euroopa tĂ€itekorraldusele sisulise hinnangu andmist. Kostja on seisukohal, et hageja ei saa nĂ”uda Harju Maakohtult Ă”igusliku hinnangu andmist ei Portugali kohtuotsusele ega Euroopa tĂ€itekorraldusele. Euroopa parlamendi ja nĂ”ukogu mÀÀruse (EĂ) nr 805/2004 artikkel 5 sĂ€testab, et kohtuotsus, mis on pĂ€ritoluliikmesriigis kinnitatud Euroopa tĂ€itekorraldusena, tunnustatakse ja pööratakse tĂ€itmisele teistes liikmesriikides tĂ€itmisotsuse vajaduseta ning vĂ”imaluseta esitada selle tunnustamisele vastuvĂ€iteid. Nimetatud mÀÀruse artikkel 20 lg 1 kohaselt pööratakse Euroopa tĂ€itekorraldusena kinnitatud kohtuotsus tĂ€itmisele samadel tingimustel kui kohtuotsus, mis on langetatud liikmesriigis, kus otsus jĂ”ustus. Artiklis 21 (2) sĂ€testatud pĂ”himĂ”tte kohaselt ei vaadata mitte mingitel asjaoludel kohtuotsust vĂ”i selle kinnitamist Euroopa tĂ€itekorraldusena sisuliselt uuesti lĂ€bi liikmesriigis, kus otsus tĂ€itmisele pöörati. Seega ei saa hageja TsMS § 221 lg 1 alusel sisuliselt vaidlustada kostja nĂ”ude aluseks olevat Portugali kohtulahendit ega Euroopa tĂ€itekorraldust.
12.Hageja nĂ”ue on esitatud pahatahtlikult - hageja vĂ€ited Portugali kohtumenetlusest mitteteadmise kohta on selgelt vastuolulised. Nimelt vĂ€idab hageja hagiavalduse punktis 1.6, et ta sai Portugalis aset leidnud kohtumenetlusest teada alles 26. juunil 2009. a ning hagejale ei ole mis tahes kohtumenetlusega seotud dokumente varem kĂ€tte toimetatud. Samas on hageja ise esitanud kohtule hagiavalduse lisana neliteist Portugali Matosinhose kohtu poolt hagejale 26. aprilli 2007. a edastatud kirja koos manustega. Lisaks nĂ€htub Porto Apellatsioonikohtu 20. novembri 2007. a otsusest asjas nr 5464/07-2 , et kostjad kutsuti isiklikult ja ettenĂ€htud korras kohtusse ning nad ei esitanud ettenĂ€htud ajaks mingeid vastuvĂ€iteid. Samuti nĂ€htub nimetatud lisast, et kohtuotsuse Ă€rakiri on toimetatud pooltele kĂ€tte. Kostja arvates on hageja esitanud hagiavalduse tĂ€itemenetluse lubamatuks tunnistamiseks ĂŒksnes eesmĂ€rgiga venitada algatatud tĂ€itemenetlust ning hoiduda kĂ”rvale kohustuste tĂ€itmisest kostja ees.
13.KohtutĂ€ituri poolt tehtud tĂ€itetoimingud ei ole tĂŒhised - kostja ei nĂ”ustu hageja kĂ€sitlusega, et kohtutĂ€itur Risto S poolt 8. jaanuaril 2009. a vĂ€ljastatud tĂ€itmisteadet ei saa lugeda tĂ€itmisteateks tĂ€itemenetlusseadustiku mĂ”ttes vĂ”i arestimise kohta kĂ€ivaid menetlusnorme oleks oluliselt rikutud. Kostja möönab, et tĂ€itmisteates mĂ€rgitakse ettepanek tĂ€itedokumendi vabatahtlikuks tĂ€itmiseks ja vabatahtliku tĂ€itmise tĂ€htaeg, kuid ei nĂ€e kuidas kĂ€esoleval juhul on vaidlusaluse tĂ€itmisteate esitamine rikkunud vĂ”lgniku Ă”iguseid.
14.Hageja ise ei ole oma tsiviilÔiguste teostamisel kÀitunud heauskselt. Hageja vÀidab, et 16. jaanuari 2009.a tÀitmisteatele ei olnud lisatud tÀitedokumenti. Samas oli tÀitedokumendi nimetus
(so. Porto apellatsioonikohtu 20. novembri 2007.a otsus) mÀrgitud tÀitmisteates. Hageja oleks saanud nÔuda kohtutÀiturilt vastava otsuse edastamist vÔi esitada oma vastuvÀited, kui hageja oleks vÀhegi tundnud huvi tema suhtes toimuva tÀitemenetluse suhtes. Asjaolu, et hageja ei nÔudnud kohtutÀiturilt tÀiendavate dokumentide edastamist, viitab sellele, et hageja oli tegelikkuses teadlik kostja nÔude aluseks olevatest asjaoludest. Kohtuistung
15.Kohtuistungil 03.03.2010. a hageja esindaja jÀÀb hagiavalduse juurde. Hageja tegevus on heauskne. Portugalis toimus kohtumenetlus, millest hageja ei olnud teadlik. Hageja sai 16.jaanuaril 2009 kÀtte tÀitedokumendi siis sai ka teada kohtumenetlusest Portugalis. Hagejani on jÔudnud Portugali keelsed dokumendid. Hageja pidas neid dokumente reklaamiks. TÀitemenetlus on lubamatu, on rikutud dokumentide kÀttesaamise korda. Hageja ei saanud Portugali menetluses oma Ôigusi kaitsta. Ei ole tÀidetud dokumentide kÀttetoimetamise nÔudeid. Dokumendid ei ole nÔuete kohaselt vormistatud. Eesti keelseid dokumente esitatud ei ole. Kostja peab tagama, et dokument oleks nÔuetekohane. Kui ei ole siis jÀrelikult seda tÀita ei saa.
16.Kostja esindaja jÀÀb kirjalikult esitatud vastuvĂ€idete juurde. Hageja on kĂ€itunud ebaĂ”igesti. TĂ€itemenetluse seadustik nĂ€eb ette selged vaidlustamise alused. Leian, et hageja oleks pidanud vaidlustama kohtutĂ€ituri tegevuse. Seda hageja teinud ei ole. Saadetud dokumendid olid ametlikud dokumendid, nende seas olid ka hageja enda sertifikaadid. Miks siis hageja hoidis dokumente mitu aastat, kui ta arvas, et need on reklaamid. JĂ€relikult pidas hageja dokumente tĂ€htsaks. Kohtuotsus oli korrektne ja seega ka tĂ€idetav. Hagejale saadeti kĂ”ik dokumendid, ta oli teadlik istungi toimumisest Portugalis, aga istungil ei osalenud. Hagi ei saa rahuldada nendel pĂ”hjendustel, mida hageja nĂ”uab. Palun esitatud hagi jĂ€tta rahuldamata. Kostjal on tĂ€itedokument ja see ongi aluseks. Portugalist tĂ€itekorralduse saamine vĂ”ttis kaua aega. Ei saanud paluda dokumendi parandamist kĂŒprose raha muutmist euroks. See toiming oleks vĂ”tnud veel aastaid. Kui hageja soovib vaidlustada tĂ€itedokumenti siis peab ta ise pöörduma Portugali. Kostja tegi Eestis ise tĂ€itekorralduse tĂ”lke. VĂ”lgnikul on Ă”igus dokumendi korrigeerimiseks vĂ”i parandamiseks pöörduda Porto Apellatsioonikohtu poole, et saada korrektne tĂ€itedokument. Kohus ei saa anda sisulist hinnangut tĂ€itedokumendile. TĂ€itedokumendiks otseselt on kohtuotsus. Kahte dokumenti tuleb vaadata koos. Otsuses on kirjas euro, tĂ€itekorralduses aga kĂŒprose naelad. Leiame, et dokumendil ristike vales kohas, ei vĂ€henda kostja nĂ”uet hageja vastu. Kohtu pĂ”hjendused Kohus, kuulanud Ă€ra hageja ja kostja esindajad ja tutvunud toimiku kĂ”igi materjalidega, on jĂ”udnud jĂ€reldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
17.Kohus on tuvastanud, et Oà H sai 16. jaanuaril 2009. a kÀtte kohtutÀitur Risto S poolt
08.jaanuaril 2009. a vÀljastatud tÀitmisteate ja kohtutÀituri tasu vÀljamÔistmise otsuse (tl 19).
26.juunil 2009. a esitas kohtutÀitur Risto S H hagejale parandatud tÀitmisteate (tl 29). TÀitmisavalduse kohaselt palub sissenÔudja pöörata tÀitmisele Porto Apellatsioonikohtu
20.novembri 2007. a otsus asjas nr 5464/07-2 (tl 44-46).
18.Hageja leiab, et sundtĂ€itmine tuleb tunnistada lubamatuks, kuna OĂ-le H ei ole toimetatud nĂ”uetekohaselt kĂ€tte dokumente ei Portugalis toimunud kohtumenetluse alustamise kohta ega mis tahes muid kohtumenetlusega seotud dokumente. SeetĂ”ttu ei olnud hageja kuni
25.juunil 2009. a toimud kontode arestimiseni teadlik tema suhtes toimunud kohtumenetlusest. TMS § 221 lg 1 kohaselt vÔlgnik vÔib esitada sissenÔudja vastu hagi tÀitedokumendi alusel sundtÀitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkÔige pÔhjusel, et nÔue on rahuldatud, ajatatud vÔi tasaarvestatud.
19.Kostja vastuvĂ€ite kohaselt on hageja nĂ”ue aegunud. Hageja on kinnitanud kohtutĂ€itur Risto S poolt 8. jaanuaril 2009. a vĂ€ljastatud tĂ€itmisteate kĂ€ttesaamist 16. jaanuaril 2009. a. Kostja leiab, et hageja oleks TMS § 221 lg 3 kohaselt pidanud esitama sundtĂ€itmise lubamatuks tunnistamise hagi 30 pĂ€eva jooksul tĂ€itmisteate kĂ€ttetoimetamisest. Kohus on seisukohal, et hageja nĂ”ue ei ole aegunud. 26. juunil 2009. a esitas kohtutĂ€itur Risto S H uue ja parandatud tĂ€itmisteate, millele oli mĂ€rgitud ka vabatahtliku tĂ€itmise tĂ€htaeg â 10 pĂ€eva (tl 29) ning lisatud ka nĂ”uet tĂ”endavad dokumendid (tl 40-59). Kohus nĂ”ustub hagejaga selles, et 26.06.2009. a tĂ€itmisteate vĂ€ljastamisega on kohtutĂ€itur tunnistanud 08.01.2009. a tĂ€itmisteate puudusi (tl 256). Vastasel juhul puuduks igasugune sisuline vajadus vĂ€ljastada uut tĂ€itmisteadet. Kuna TMS sĂ€testatule vastavaks tĂ€itmisteateks saab pidada ĂŒksnes 26.06.2009. a tĂ€itmisteadet, tuleb kohtu hinnangul ka aegumistĂ€htaja kulgemist arvestada 26.06.2009. a tĂ€itmisteate vĂ€ljastamisest. Hageja pöördus kohtusse 30.06.2009. a, seega kohtu hinnangul tĂ€htaegselt.
20.Kostja vastuvĂ€ite kohaselt ei saa hageja nĂ”uda Harju Maakohtult Ă”igusliku hinnangu andmist ei Portugali kohtuotsusele ega Euroopa tĂ€itekorraldusele (tl 248). Kostja hinnangul on hageja kohtusse pöördumine pahatahtlik ja suunatud ĂŒksnes kohustuse tĂ€itmisega venitamisele (tl 249). Kohtule on esitatud Euroopa tĂ€itekorraldus (tl 63-65). Kohus tutvunud vĂ€ljastatud tĂ€itekorraldusega leiab, et vĂ€ljastatud tĂ€itekorralduse alusel ei ole vĂ”imalik Porto Apellatsioonikohtu otsust tĂ€ita. Vastavalt EĂ mÀÀrus nr 805/2004 artikkel 23 on liikmesriigi kohus sel juhul pĂ€dev tĂ€itemenetlust piirama tĂ€itemenetluse kaitsemeetmetega, millised on ette nĂ€htud siseriiklikes Ă”igusaktides. Kohus nĂ”ustub hagejaga selles, et tĂ€itekorraldus on selgelt valesti vĂ€ljastatud, mistĂ”ttu ei ole vĂ”imalik selle alusel kostja nĂ”uet hageja vastu tĂ€itmisele pöörata. TĂ€itekorralduse punktist 1 nĂ€htub, et pĂ€ritoluliikmesriik on Eesti, mis kĂ€esoleval juhul on vÀÀr. TĂ€itekorralduse p 5.1.1. kohaselt on tĂ€idetava lahendi vÀÀring KĂŒprose nael, mis kĂ€esoleval juhul on samuti vÀÀr. TĂ€itekorralduse vasturÀÀkivus seisneb selles, et punkt 7 kohaselt kohtuotsus ei kuulu endam edasikaebamisele, samas punkti 13.3 kohaselt on vĂ”lgnikul vĂ”imalik seda veel teha (tl 65) ning punktis 13.4 sisalduva kohaselt on vĂ”lgnik seda ka teinud (tl 65). Kohus ei nĂ”ustu kostjaga selles, et vigase tĂ€itekorralduse parandamiseks on kohustatud hageja. EĂ mÀÀrus nr 805/2004 art 10 sĂ€testatud tĂ€itekorralduse korrigeerimise taotluse vĂ”ib esitada ka kostja, mis kohtu hinnangul on ka pĂ”hjendatud, kuna just sissenĂ”udjal peaks eelkĂ”ige olema huvi lahendi tĂ€itmise takistuste kĂ”rvaldamiseks. Tulenevalt tĂ€itemenetluse formaliseerituse pĂ”himĂ”ttest ei saa tĂ€itur kontrollida ega tĂ”lgendada tĂ€itedokumendi sisu ning seda tuleb tĂ€ita sellisena, nagu see kirjas on. KĂ€esoleval juhul puudub sissenĂ”udjal tĂ€itekorraldus, mida oleks vĂ”imalik tĂ€ita.
21.Hageja vĂ€itel ei ole talle toimetatud nĂ”uetekohaselt kĂ€tte dokumente ei Portugalis toimunud kohtumenetluse alustamise kohta ega mis tahes muid kohtumenetlusega seotud dokumente. Kohus peab hageja vĂ€idet veenvaks. Kohtule esitatud materjalidest nĂ€htub, et hagejale on 22.11.2007. a saadetud Porto Apellatsioonikohtu lahend (tl 60). Samas nĂ€htub asja materjalidest, et lahendi tĂ”lge on tehtud portugali keelest alles 19.06.2009. a. Hagejale kohtutĂ€ituri poolt edastatud materjalide hulgas ei ole ĂŒhtki tĂ”lgitud materjali ega saatmisteadet (tl 66-182). EĂ mÀÀrus 1348/2000 art 8 kohaselt peavad dokumendid olema tĂ”lgitud adressaaatriigi ametlikku keelde. Eeltoodu pĂ”hjal on kohtu hinnangul alusetud kostja viited hageja pahatahtlikule kĂ€itumisele, hageja vĂ€ited on tĂ”endatud kohtutoimiku materjalidega. Kohtu hinnangul on hageja kĂ€esoleval juhul valinud Ă”ige menetluse, kuna leiab, et tĂ€itemenetlus on kostja tĂ€itmisavalduse alusel lubamatu. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hageja nĂ”ude sundtĂ€itmise lubamatuks tunnistamiseks. TMS § 221 lg 4 kohaselt hagi rahuldamise puhul jÀÀvad tĂ€itekulud sissenĂ”udja kanda. Hageja nĂ”udepunktid 4 ja 5 (tl 15) ei kuulu rahuldamisele, kuna on suunatud vale kostja vastu.
Menetluskulud
22.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses vÔi menetlust lÔpetavas mÀÀruses. Eeltoodu alusel jÀtab kohus menetluskulud tÀies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline vÔib nÔuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmÀÀramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 pÀeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jÔustumisest.
Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. FĂŒĂŒsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonĂŒmiseeritud. Andmed on informatiivsed.